Supilinna ruumilise kujunemise analüüs ja ettepanekud ... - Tartu
Supilinna ruumilise kujunemise analüüs ja ettepanekud ... - Tartu
Supilinna ruumilise kujunemise analüüs ja ettepanekud ... - Tartu
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
S UPILINNA RUUMILISE KUJUNEMISE ANALÜÜS JA ETTEPANEKUD<br />
TEEMAPLANEERINGU KOOSTAMISEKS,<br />
A LGNE NIMI „SUPILINNA TEEMAPLANEERINGU MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED“<br />
Käesoleva töö raames ei ole elanikkonna jõukuse taset ning hoiakuid täpsemalt<br />
uuritud.<br />
3.2 Looduslik koostisosa<br />
Supilinn on <strong>kujunemise</strong>st saati olnud tihedalt seotud ümbritsevate looduslike aladega.<br />
Kui teised kaks <strong>Tartu</strong> a<strong>ja</strong>loolist eeslinna – Riia <strong>ja</strong> Ülejõe eeslinn – hoonestati võrdlemisi<br />
varakult, siis <strong>Supilinna</strong> hõreda hoonestuse kõrval püsisid kar<strong>ja</strong>maad <strong>ja</strong> hoonestamata<br />
luhad veel 20. sa<strong>ja</strong>ndini. Ka tänapäeval avaneb Supilinn piki Emajõge ülesvoolu<br />
paiknevale spordipargile, millele järgneb dendropark ning siis juba looduslikud <strong>ja</strong><br />
poollooduslikud luhad ning heinamaad. Selline otseühendus mittelinnaliku<br />
keskkonnaga, millele vastandub vaid kiviviske kaugusel asuv kesklinn, on <strong>Supilinna</strong><br />
suurimaid väärtusi elukeskkonnana. Lisaks lihtsale, füüsilisele ühendusele, läbipääsule<br />
on oluline visuaalne side, mida ei katkesta suured tehislikud barjäärid.<br />
<strong>Supilinna</strong> sees väärivad esiletoomist suured täisehitamata alad kvartalite sees.<br />
Tegemist on a<strong>ja</strong>looliselt kujunenud krundikasutusega, mis tänapäeval täidab vähemal<br />
määral oma algset eesmärki – kasvatada aia- <strong>ja</strong> põllusaadusi. Oluliselt mõjutavadb<br />
looduslikku ilmet ka veekogud – Emajõgi <strong>ja</strong> <strong>Supilinna</strong> tiik –, tänavahal<strong>ja</strong>stus ning<br />
vähesed avalikud hal<strong>ja</strong>salad.<br />
Käesoleva töö käigus läbiviidud küsitluse tulemused näitavad, et looduslähedust<br />
peetakse suurimaks <strong>Supilinna</strong> väärtuseks jäädes alla isegi kesklinnalähedusele (vt<br />
Joonis 1, küsitlusest põh<strong>ja</strong>likumalt vt ptk 3.3). <strong>Supilinna</strong> kohta tehtud üliõpilaste<br />
lõputöödes tuuakse samuti esile <strong>Supilinna</strong> oluliste väärtusetena suuri krunte <strong>ja</strong> nendel<br />
paiknevaid aedu 61 .<br />
Joonis 1. <strong>Supilinna</strong> elanike vastuste osakaal eelistuse järjekorras küsimusele: Mida pead <strong>Supilinna</strong><br />
suurimateks väärtusteks?<br />
61 vt Kati Männik. Gentrifikatsiooniprotsess. <strong>Tartu</strong> <strong>Supilinna</strong> näitel, aastatel 2003-2007. Magistritöö,<br />
Eesti Kunstiakadeemia Muinsuskaitse <strong>ja</strong> restaureerimise osakond. Tallinn, 2008. Oliver Alver.<br />
Alternatiivne tee <strong>Tartu</strong> <strong>Supilinna</strong> arendamiseks. Magistritöö, Eesti Kunstiakadeemia<br />
Arhitektuuriteaduskond. Tallinn, 2001.<br />
ARTES TERRAE 2010 – 18 –
Change language