Supilinna ruumilise kujunemise analüüs ja ettepanekud ... - Tartu
Supilinna ruumilise kujunemise analüüs ja ettepanekud ... - Tartu
Supilinna ruumilise kujunemise analüüs ja ettepanekud ... - Tartu
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
S UPILINNA RUUMILISE KUJUNEMISE ANALÜÜS JA ETTEPANEKUD<br />
TEEMAPLANEERINGU KOOSTAMISEKS,<br />
A LGNE NIMI „SUPILINNA TEEMAPLANEERINGU MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED“<br />
ehitatud ma<strong>ja</strong>d. Viimasesse rühma kuuluvad mitteväärtuslikud hooned nagu ajutise<br />
väl<strong>ja</strong>nägemisega okupatsiooniaegsed tööstushooned.<br />
<strong>Supilinna</strong> seisukohalt on üksikhoone väärtusest olulisemgi miljööline väärtus, st<br />
millise panuse iga üksikhoone annab miljöölisse tervikusse. Miljöölise väärtuse<br />
seisukohalt on määrav hoone paiknemine krundil (kas ta järgib tänavaäärne-hoovima<strong>ja</strong><br />
struktuuri), maht (soovitavalt 1 kuni 2,5 korrust), hoone arhitektuur ning selle<br />
suhtestumine eelpoolnimetatud <strong>Supilinna</strong> iseloomustavasse hoonestusse kui ka üldine<br />
välisilme (värv, välisviimistlus, avatäited tervikuna). Siin <strong>ja</strong>gunevad ma<strong>ja</strong>d väga<br />
väärtuslikeks, väärtuslikeks, neutraalseteks <strong>ja</strong> miljööväärtuslikku keskkonda<br />
kahjustavateks (vt B Joonised, Joonis 4 ).<br />
Antud töö raames oli võimalik hinnata vaid põhihooneid, kuid olulise osa miljöösse<br />
annavad kindlasti ka kuurid <strong>ja</strong> pesuköögid. Viimaste puhul on oluline soodustada<br />
nende olemasolu üldiselt ning vältida liigset standardiseeritust. Ehitusõiguse<br />
kaalumisel tuleb arvestada, et traditsiooniliselt on abihooned tihti asunud krundipiiril,<br />
mida peaks lubama ka tänasel päeval, va juhul kui sellega kaasneb tõsine kahju<br />
naaberkrundile.<br />
Järgnevas tabelis on ära toodud miljöösse sobivale hoone olulised tunnused:<br />
Tunnus<br />
Iseloomustus<br />
1. Paiknemine krundil Esifassaadiga tänava ääres ühtsel ehitusjoonel,<br />
tänavaäärse hoone olemasolu korral lisaks sellest<br />
mahuliselt väiksem hoovima<strong>ja</strong>; parkimine paigutada<br />
tänavaäärse ma<strong>ja</strong> vahetusse lähedusse mitte krundi<br />
sügavusse.<br />
2. Maht Samas suurusjärgus piirkonna keskmisega, kuid ei tohi<br />
ületada vahetute väärtuslike naaberpõhihoonete kõrgust;<br />
juhul kui on väl<strong>ja</strong>kujunenud räästajoon, võib räästas<br />
ulatuda selle jooneni.<br />
3. Korruselisus Korruselisus on üks või kaks koos katusealuse<br />
väl<strong>ja</strong>ehitamise võimalusega; katuseväl<strong>ja</strong>ehitused<br />
(vintskapid) ei tohi ületada 1/5, lühemate, kuni 10 m<br />
pikkuste ma<strong>ja</strong>de puhul kuni 1/3 katusepikkusest.<br />
4. Katusekalle <strong>ja</strong> -tüüp Katusekalde vahemik on 30 kuni 40 kraadi, keskse<br />
viiluga viilkatus, piki krundipiiri hoonestamisel<br />
pultkatus; kelpkatus on vaid väikesemahulistel (pikkus<br />
alla 10 m) hoonetel.<br />
5. Sokkel Sokkel eristub hoone maapealsest mahust <strong>ja</strong> on kuni 1 m<br />
kõrgune, reljeefsel alal kehtib piirang hoone kõrgemal<br />
pool asuval küljel; viimistletud eelistatult krohviga, kui<br />
lubatud ka maakivid <strong>ja</strong> punane tellis.<br />
6. Konstruktsioonimater<strong>ja</strong>l<br />
Konstruktsioon on täispuit-, hoovima<strong>ja</strong>del ka<br />
sõrestiksein; hoovipoolsed trepiko<strong>ja</strong>d võib teha<br />
kivikonstruktsioonis; abihooned sõrestikkonstuktsioonis<br />
ning saun nii puust kui kivist.<br />
ARTES TERRAE 2010 – 57 –
Change language