Supilinna ruumilise kujunemise analüüs ja ettepanekud ... - Tartu
Supilinna ruumilise kujunemise analüüs ja ettepanekud ... - Tartu
Supilinna ruumilise kujunemise analüüs ja ettepanekud ... - Tartu
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
S UPILINNA RUUMILISE KUJUNEMISE ANALÜÜS JA ETTEPANEKUD<br />
TEEMAPLANEERINGU KOOSTAMISEKS,<br />
A LGNE NIMI „SUPILINNA TEEMAPLANEERINGU MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED“<br />
Tunnus<br />
Iseloomustus<br />
7. Viimistlusmater<strong>ja</strong>lid Põhimahul on lai, vähemalt 20 cm laiune rõhtlaudis,<br />
mida võivad ilmestada püstlaudisega vööd,<br />
väikesemahulistel (pikkus alla 10 m) hoonetel ka<br />
lubikrohv; katusekattemater<strong>ja</strong>l valtsplekk, erandjuhul<br />
funktsionaalse põhjendatuse korral savikatusekivi 98 ;<br />
aknaraamide <strong>ja</strong> välisuste mater<strong>ja</strong>l puit.<br />
8. Aknad, uksed Aknad on püstised (akna kõrgus laiusest pikem u 1,5<br />
korda), kahekordsete raamidega <strong>ja</strong> sümmeetriliselt<br />
avatavad, väikesed aknad küljemõõduga kuni 50 cm<br />
võivad olla ka rõhtsad või ruudukujulised; suured, enam<br />
kui 1 m 2 suurused liigendamata klaaspinnad ei ole<br />
lubatud tänavapoolses küljes; uksed on tavapäraselt<br />
kahe, võrdse laiusega poolega; nii uksed kui ka aknad<br />
paiknevad samas tasapinnas hoone välisseinaga.<br />
9. Värv Keelatud on erksad toonid <strong>ja</strong> valge 99 .<br />
10. Olulised<br />
iseloomustavad<br />
detailid<br />
11. Olulised võõrad<br />
omadused<br />
Otse tänavale viiv välisuks, mille ees on paari astmega<br />
trepp ning kohal väike varikatus, räästa suurus keskmine<br />
(10 kuni 30 cm), savitellistest või krohvitud korsten lihtsa<br />
pitsiga, räästad võiks eelistatult olla lahtised, kuid<br />
lubatud on ka kinni ehitatud, kaaluda tuleks 2-<br />
korruselise ma<strong>ja</strong> puhul korruste visuaalset eristamist.<br />
Eesaiaga hoone paigutus, metallist korstnad <strong>ja</strong><br />
tuulutusavad ning suured klaaspinnad tänavalt nähtaval<br />
küljel, alt toestamata rõdud, lillekastid, peened<br />
nikerdused, tuulekoda tänavapoolsel küljel.<br />
Uushoonestuse ra<strong>ja</strong>misel peab lahendus vastama Cesare Brandilt üle võetud lakuuni<br />
täitmise põhimõttele – uushoonestus peab kaugvaates sulanduma eelistatud a<strong>ja</strong>loolisse<br />
keskkonda, kuid lähivaates on selgelt eristatav selle kaasaegsus 100 . Teiste sõnadega<br />
peab uushoonestus järgima <strong>Supilinna</strong>le iseloomulikku hoonestusviisi ning kujundust.<br />
Keelatud peavad olema nii silmatorkavalt võõrad üldlahendused kui ka<br />
arhitektuuridetailid.<br />
<strong>Supilinna</strong> suurimaid elukvaliteeti tagavaid omadusi on suur hal<strong>ja</strong>stuse osakaal.<br />
Eesmärk peab olema selle säilitamine võrdväärses mahus. Selleks tuleb loobuda<br />
kvartalite edasisest poolitamisest ning kvartalisisemuse täishoonestamisest 101 . Kvartali<br />
sees paiknevate suurte aedade kasutuselevõtuks puhke- <strong>ja</strong> tarbeaiana on va<strong>ja</strong>lik<br />
98 Levinuimad a<strong>ja</strong>loolised katusekattemater<strong>ja</strong>lid nagu laudis, õled, kimm, sindel, laast ei vasta<br />
tänapäeavastele tuleohutusnõuetele. Seepärast on mõistlik a<strong>ja</strong>loolistes piirkondades kasutada vanuselt<br />
järgmist, valtsplekist valmistatud katust, mille paigaldamist nõuti ka juba 19. sa<strong>ja</strong>ndil. Kivikatuseid ei ole<br />
<strong>Supilinna</strong> puitma<strong>ja</strong>dele traditsiooniliselt ehitatud.<br />
99 Vt M. Siilivask. Ehitusmääruste mõjust <strong>Tartu</strong> linnaruumi <strong>kujunemise</strong>le 19. sa<strong>ja</strong>ndi keskpaigast 20.<br />
sa<strong>ja</strong>ndi alguseni, lk 60.<br />
100 Vt L. Hansar. Linnast muinsuskaitsealaks, lk 20.<br />
101 See on ka kooskõlas <strong>Tartu</strong> linna ametliku poliitika <strong>ja</strong> eesmärkidega. <strong>Tartu</strong> linna keskkonna<br />
tegevuskavas 2010-2013 mainitakse ühe alaeesmärgina: „Miljööväärtuslikud alad säilivad <strong>ja</strong> ehitatud<br />
keskkonda arendatakse tasakaalustatult. Ei kahjustata kaitsealuseid või muidu tähelepanuväärseid<br />
üksikobjekte.“ (p 5.2). <strong>Tartu</strong> linnavalitsuse 23.02.2010. a määruse nr 6 lisa.<br />
ARTES TERRAE 2010 – 58 –
Change language