Supilinna ruumilise kujunemise analüüs ja ettepanekud ... - Tartu
Supilinna ruumilise kujunemise analüüs ja ettepanekud ... - Tartu
Supilinna ruumilise kujunemise analüüs ja ettepanekud ... - Tartu
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
S UPILINNA RUUMILISE KUJUNEMISE ANALÜÜS JA ETTEPANEKUD<br />
TEEMAPLANEERINGU KOOSTAMISEKS,<br />
A LGNE NIMI „SUPILINNA TEEMAPLANEERINGU MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED“<br />
Lepiku (35%) (vt D Lisad, Inventeerimistabel). Kesklinnast kaugemal väheneb<br />
täisehitus tunduvalt – Herne (26%), Oa (24%), Kartuli (20%), Mar<strong>ja</strong> (24%), Meloni<br />
(19%), Piiri (20%) <strong>ja</strong> Allika (13%). Samuti on selge suundumus, et<br />
kesklinnalähedasematel kruntidel moodustavad põhihooned suurema osakaalu - u 3/4<br />
kogu hoonetealusest pinnast (kehtib Kroonuaia, Tähtvere, Emajõe, Lepiku <strong>ja</strong> Herne<br />
puhul). Kaugematel kruntidel on suurem osakaal kõrvalhoonetel – põhihooned<br />
moodustavad 2/3 kuni 70%, Meloni tn 55% hoonestuse alusest pinnast.<br />
Võrreldes kruntide täisehituse määra <strong>Supilinna</strong> iseloomustava hoonestuse<br />
väl<strong>ja</strong><strong>kujunemise</strong> aegse seisuga (st umbes aastaga 1930) on toimunud hoonestuse<br />
tiheduse ühtlustumine – kesklinnast kaugemal asuvaid krunte on tihendatud ning on<br />
moodustatud uusi krunte <strong>ja</strong> kesklinna lähedastel kruntidel on maju lammutatud ilma<br />
asendushoonestuseta. Täpset kruntide a<strong>ja</strong>loolist täisehitust on võimalik määrata kõigi<br />
lammutatud hoonete kaardile kandmisega, mida käesoleva töö maht ei võimaldanud.<br />
Hoonetest vabad krundipinnad on kas hal<strong>ja</strong>statud või sillutatud. <strong>Supilinna</strong><br />
iseloomustab hal<strong>ja</strong>stuse suur osakaal – keskmiselt on see pool krundi pindalast.<br />
Kõrgema hal<strong>ja</strong>stuse poolest paistavad silma a<strong>ja</strong>loolised, pikad krundid, kus hal<strong>ja</strong>stuse<br />
all on keskmiselt 2/3. Hoovide sillutus on valdavalt sõelmed või kruus, mõnel puhul<br />
on kasutatud ka munakive <strong>ja</strong> betoonkive, aga need juhtumid on pigem erandlikud.<br />
Viimasel kümnendil moodustatud krundid paistavad silma sillutatud õueosa suure<br />
osakaaluga – hal<strong>ja</strong>stuse osakaal on langenud kolmandikuni või alla selle ning<br />
sillutatud õue osakaal on ületab kolmandikku krundi pindalast. Suure sillutatud ala<br />
põhjuseks on parkimisva<strong>ja</strong>duse rahuldamine.<br />
Otstarbe poolest on tänane Supilinn valdavalt elamispiirkond – põhihoonetest garaaže<br />
arvestamata on elamuid või osaliselt elamuid 98% (kaasaarvatud viimastel<br />
kümnenditel hävinud hooned, Joonis 29).<br />
Joonis 29. Põhihoone otstarve koos eraldi kinnistul paiknevate garaažidega.<br />
18. sa<strong>ja</strong>ndil <strong>ja</strong> 19. sa<strong>ja</strong>ndi esimesel poolel oli palju aiakrunte, kus suurel krundil asus<br />
üks elamu, kui sedagi. Koos elamuehituse hoogustumisega ra<strong>ja</strong>ti <strong>Supilinna</strong> ka poode <strong>ja</strong><br />
ARTES TERRAE 2010 – 37 –
Change language