Supilinna ruumilise kujunemise analüüs ja ettepanekud ... - Tartu
Supilinna ruumilise kujunemise analüüs ja ettepanekud ... - Tartu
Supilinna ruumilise kujunemise analüüs ja ettepanekud ... - Tartu
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
S UPILINNA RUUMILISE KUJUNEMISE ANALÜÜS JA ETTEPANEKUD<br />
TEEMAPLANEERINGU KOOSTAMISEKS,<br />
A LGNE NIMI „SUPILINNA TEEMAPLANEERINGU MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED“<br />
3.4.3 Arhitektuurne iseloomustus<br />
<strong>Supilinna</strong> arhitektuuri iseloomustab eelkõige lihtsus, praktilisus, aga ka elgants <strong>ja</strong> hea<br />
proportsioneeritus. <strong>Supilinna</strong> on pidevalt ehitatud alates 18. sa<strong>ja</strong>ndist. Väärikaim osa<br />
hoonestusest pärineb 19. sa<strong>ja</strong>ndi teisest poolest ning 20. sa<strong>ja</strong>ndi alguskümnenditest.<br />
<strong>Supilinna</strong> vanim säilinud hoonestus püstitati 19. sa<strong>ja</strong>ndi esimesel poolel. Vanim projekt<br />
on säilinud 1837. aastast <strong>ja</strong> on tehtud ühe Herne tn ma<strong>ja</strong> laiendamiseks 90 . Viimane on<br />
ilmekas näide sellest, et paljud <strong>Supilinna</strong> ma<strong>ja</strong>d on olnud pidevas muutumises – a<strong>ja</strong><br />
jooksul võib olla tehtud mitmeid juurde või pealeehitusi ning seetõttu ei ole lihtne<br />
öelda, mis a<strong>ja</strong>st üks või teine ma<strong>ja</strong> täpselt pärit on.<br />
Algsete hoonete vanust aitab tuvastada nende asetus tänava suhtes. Vanimateks võib<br />
pidada hooneid, mis ei asu ühtsel tänavajoonel 91 . Range tänavajoone järgimise nõue<br />
kehtestati ametlike tänavate loomisega 18. sa<strong>ja</strong>ndil <strong>ja</strong> 19. sa<strong>ja</strong>ndi algul. Varasemat<br />
hoonestuse paigutust on näha Oa tänaval, kus mitmed vanemad hooned ei järgi<br />
tänavaäärset ehitusjoont, vaid paiknevad selle suhtes nurga all. Parima näitena võib<br />
tuua otsaviiluga tänava suhtes paikneva hooneosa Oa 22. Nimetatud hoone järgib<br />
1786. a kaardil olevat krundipiiri. Praegune hoone kehand ei pruugi nii vana olla, kuid<br />
hoone asukoht (asend) on pärit 18. sa<strong>ja</strong>ndist või veelgi varasemast a<strong>ja</strong>st.<br />
<strong>Supilinna</strong> hoonestamine algas vanimate tänavate – Tähtvere, Emajõe, Kroonuaia <strong>ja</strong> Oa<br />
– äärsetele kruntidele hoonestamisega. <strong>Supilinna</strong> jäi puutumata 1775. aastal <strong>Tartu</strong>t<br />
laastanud tulekahjude poolt. 18. sa<strong>ja</strong>ndil hoonestati ka Meloni tn Tähtvere tn poolne<br />
ots ning Piiri tn algus. 1786. aastal oli kogu <strong>Supilinna</strong>s hoonestatud 32 krunti, millele<br />
lisandusid jõeäärses paiknevad abihooned. 19. sa<strong>ja</strong>ndi algul ra<strong>ja</strong>tud uutele tänavatele –<br />
Herne, Kartuli Mar<strong>ja</strong> <strong>ja</strong> täispikkuses Meloni – ehitati ma<strong>ja</strong>d kõigepealt Meloni tänavale,<br />
Herne tn lõppu ning Kartuli tänavale. Seejärel Herne tn algusesse ning viimaks Mar<strong>ja</strong><br />
tänavale, mille ra<strong>ja</strong>mist takistasid suurte Tähtvere tn äärsete päruskruntide omanikud.<br />
Allika tn tänaseni säilinud vanemad hooned pärinevad 20. sa<strong>ja</strong>ndi esimesest<br />
kümnendist.<br />
19. sa<strong>ja</strong>ndi esimese poole hoonestust iseloomustab ühe täiskorrusega maht, mis<br />
paiknevad tänava suhtes nii esi- kui otsafassaadiga, rõhtlaudis, kõrge viilkatus ning<br />
võrdlemisi väikesed aknad (Pilt nr 6, vt ptk C Pildid, Pilt nr 4, 5, 6, 7 <strong>ja</strong> 16).<br />
Arhiiviallikate järgi selle perioodi vanimaid hooneid, aastast 1836 pärinev Mar<strong>ja</strong> 12 (vt<br />
ptk C Pildid, Pilt nr 26), lammutati mõned aastad tagasi. Arhiivi andmetel on 19.<br />
sa<strong>ja</strong>ndi I poolest veel Kroonuaia 25, mis on aga tugevasti ümber ehitatud. Kindlad<br />
arhiiviandmed teiste 19. sa<strong>ja</strong>ndi esimese poole hoonete kohta <strong>Supilinna</strong>s puuduvad,<br />
kuid nimetatud arhitektuuristiili jätkati 20. sa<strong>ja</strong>ndi alguseni ning viidatud näited on<br />
hilisemast a<strong>ja</strong>st. Mitmed hoonetest järgivad 19. sa<strong>ja</strong>ndi I poolel kehtinud kohustuslikke<br />
fassaadikujundusreegleid, nn tüüpfassaade (vt C Pildid, Pilt 13, 41). Kõige enam leidub<br />
ühekordset traditsioonilist hoonestust Kroonuaia, Herne, Kartuli, Mar<strong>ja</strong> <strong>ja</strong> Tähtvere<br />
tänaval, kuid samuti Piiri, Oa <strong>ja</strong> Allika tänaval. Emajõe tänavas on vaid üks taoline<br />
säilinud ma<strong>ja</strong> (teine, Emajõe 10, lammutati vaid kümmekond aastat tagasi).<br />
90 L. Teedema. <strong>Supilinna</strong> asustuse kujunemine 1704-1899.<br />
91 Vt M. Siilivask. Ehitusmääruste mõjust <strong>Tartu</strong> linnaruumi <strong>kujunemise</strong>le 19. sa<strong>ja</strong>ndi keskpaigast 20.<br />
sa<strong>ja</strong>ndi alguseni, lk 63.<br />
ARTES TERRAE 2010 – 48 –
Change language