Supilinna ruumilise kujunemise analüüs ja ettepanekud ... - Tartu
Supilinna ruumilise kujunemise analüüs ja ettepanekud ... - Tartu
Supilinna ruumilise kujunemise analüüs ja ettepanekud ... - Tartu
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
S UPILINNA RUUMILISE KUJUNEMISE ANALÜÜS JA ETTEPANEKUD<br />
TEEMAPLANEERINGU KOOSTAMISEKS,<br />
A LGNE NIMI „SUPILINNA TEEMAPLANEERINGU MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED“<br />
kui a<strong>ja</strong>loolist linnamaastikku 10 . Tänases Eestis on see muinsuskaitseala <strong>ja</strong><br />
miljööväärtusliku ala kombinatsioon, mis hõlmab lisaks traditsioonilistele, staatilistele<br />
väärtustele nagu a<strong>ja</strong>loolised hooned ka dünaamiliselt kogu a<strong>ja</strong>loolist keskkonda,<br />
kaasaarvatud looduslik, ma<strong>ja</strong>nduslik <strong>ja</strong> kultuurilis-sotsiaalne keskkond, ning selle<br />
mõjuala 11 .<br />
2.2 Filosoofia <strong>ja</strong> lähenemisviisid – mis on Supilinn<br />
Euroopaliku linnatõlgenduse murdepunktiks võib lugeda aktiivsete linnaehituslike<br />
teooriate sündi renessansi a<strong>ja</strong>stul. Renessansi käsitlused sidusid linna (kui inimese<br />
poolt loodud mikrokosmose) <strong>ja</strong> üldisema korra (jumala, inimese <strong>ja</strong> talle omase<br />
geomeetria ning nende poolt loodud makrokosmose). Linna struktuure lugedes, tekib<br />
kultuuril va<strong>ja</strong>dus end määratleda läbi mõistuse poolt sünnitatud skeemide <strong>ja</strong> reeglite.<br />
Vaatamata sellistele katsetele on lõpuks ikkagi jõutud tõdemuseni, et reegleid ei saa<br />
rakendada piiramatult.<br />
<strong>Supilinna</strong> on üritatud normeerida <strong>ja</strong> valitseda, kehtestades määrusi <strong>ja</strong> allutades<br />
arhitektuuri tüüpfassaadide seeriateadmisele. Neist üks esimesi on 1776. a Liivimaa<br />
kubermanguvalitsuse määrus, millega lisaks kivima<strong>ja</strong>dele kesklinnas kehtestati<br />
kindlad nõuded ka eeslinnadesse ehitavatele puuma<strong>ja</strong>dele 12 . Hiljem, 20. sa<strong>ja</strong>ndil on<br />
piirkonda peetud väärtusetuks ning lastud sel omaette kulgeda. Tulenevalt ehk<br />
viimasest vastandub <strong>Supilinna</strong>s korrale väga selgelt kaos, mis aga muudab linnalise<br />
olemise tavakohasest lõpmatult mitmekesisemaks, andes aluse kolmemõõtmelise<br />
ruumi piire laiendada nii vasakule kui paremale, üles <strong>ja</strong> alla. <strong>Supilinna</strong> väärtuseks on<br />
tema vaba vaim, mida ei ole suudetud läbi aastakümnete <strong>ja</strong> ehk koguni sadade alistada<br />
ühelegi lihtsale loogikale <strong>ja</strong> lineaarsele liikumisele.<br />
<strong>Supilinna</strong> võlu on olla kirjutatud üles kahe maailma <strong>ja</strong> selle kahe esinemisvormi –<br />
kaose <strong>ja</strong> korra – piiril. <strong>Supilinna</strong> võibki tõlgendada piirina Juri Lotmani käsitluses –<br />
piiri mitteületatavus <strong>ja</strong> mitteläbitavus 13 tõstab esile oma <strong>ja</strong> võõra, turvalise <strong>ja</strong> ohtliku.<br />
Ühelt poolt kujundab <strong>Supilinna</strong> selle kodanike ambitsioonidele vastav pürgimus üha<br />
suurema <strong>ja</strong> parema järele. Ikka <strong>ja</strong> alati on <strong>Supilinna</strong> murdnud sisse uued tuuled,<br />
vaimuvalgus <strong>ja</strong> a<strong>ja</strong>stu kutse, mis vaimukeskuse piirimail, on sünnitanud liikumisi, mis<br />
ülikoolilinna tavapärase kloosterliku suletuse on avanud loodusele – nii inimese sees<br />
kui väl<strong>ja</strong>s. Teisalt jälle iseloomustab supilinlasi alalhoidlikus ning kahtlustused<br />
välismaailma vastu, selle eesmärkide <strong>ja</strong> heasoovlikkuse suhtes. Korra <strong>ja</strong> kaose<br />
vastandlikkus avaldub linna <strong>ja</strong> maa, inimese loodud <strong>ja</strong> jumala loodud keskkonna<br />
kohtumises <strong>Supilinna</strong> hoovides, tänavatel. Traditsiooni kõrval, millest Supilinn on<br />
tihedalt läbi kasvanud <strong>ja</strong> mis moodustab tema mälu sügavama kihistuse, elab<br />
<strong>Supilinna</strong> vaimus rahutu va<strong>ja</strong>dus läbi viia muutusi – kasvada maamatsist linnavurleks,<br />
saata lapsed ülikooli, ma<strong>ja</strong> värvida, varikatus sirgu painutada, tänavad sillutada.<br />
Nende pürgimuste tulemuseks võib olla nähtus, mida uuemas linnaehituslikus<br />
kõnepruugis kutsutakse gentrifikatsiooniks ehk aadelikustamiseks koos sellele omaste<br />
tunnustega peatada areng. Hetk, mil Supilinn astub väl<strong>ja</strong> talle omasest piirilinna<br />
10 Inglise keeles Historic Urban Landscape, HUL.<br />
11 Täpsemaöt vt Jukka Jokilehto. Notes on the Definition and Safeguarding of HUL. City & Time 4(3):4.<br />
2010. Saadaval http://www.ct.ceci-br.org.<br />
12 L. Teedema. <strong>Supilinna</strong> asustuse kujunemine 1704-1899, lk 14.<br />
13 Juri Lotman. Kultuurisemiootika. Tekst-kir<strong>ja</strong>ndus-kultuur, Tallinn: Olion, 1990, lk. 105.<br />
ARTES TERRAE 2010 – 9 –
Change language