Supilinna ruumilise kujunemise analüüs ja ettepanekud ... - Tartu
Supilinna ruumilise kujunemise analüüs ja ettepanekud ... - Tartu
Supilinna ruumilise kujunemise analüüs ja ettepanekud ... - Tartu
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
S UPILINNA RUUMILISE KUJUNEMISE ANALÜÜS JA ETTEPANEKUD<br />
TEEMAPLANEERINGU KOOSTAMISEKS,<br />
A LGNE NIMI „SUPILINNA TEEMAPLANEERINGU MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED“<br />
elamiskõlblikkus <strong>ja</strong> kõrge elukvaliteet on tagatud ka ilma konstruktsioone, soojustust<br />
<strong>ja</strong> viimistlust väl<strong>ja</strong> vahetamata.<br />
Joonis 36. Põhihoonete välisilmeline tehniline seisukord.<br />
Miljöö muinsuskaitselises tähenduses hõlmab peale avalikult nähtava osa ka<br />
krundisisemuses toimuvat. Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu ka abihoonete ning<br />
krundikasutusele. Abihoonete puhul on oluline nende paiknemine krundil, otstarve <strong>ja</strong><br />
arv ning eritunnused, nt kahekorruselised kuurid. Krundi olulisteks omadusteks on<br />
peale krundisuuruse ka piirete tüüp <strong>ja</strong> kõrgus, seda eelkõige tänavapoolsel küljel, mis<br />
omab nähtavat mõju miljööväärtuslikule keskkonnale. Krundi kasutusel mängivad<br />
olulist rolli hal<strong>ja</strong>sala osakaal ning puude <strong>ja</strong> põõsaste olemasolu koos parkimiskohtade<br />
maht.<br />
Piirete tüübid <strong>ja</strong>otati nende mõju alusel tänavaruumi miljööle. Üheks oluliseks<br />
mõjuriks on piirde eraldamisvõime, kas see on füüsiline või visuaalne. Seetõttu võeti<br />
piirete kõrguse mõõdupuuks täiskasvanud inimese silmade kõrgus – madalast piirdest<br />
(alla 1,3 m) on võimalik üle näha <strong>ja</strong> astuda, keskmisest (1,4 kuni 1,7 m) on võimalik üle<br />
näha ning kõrgest (üle 1,8 m) üle ei näe. Teiseks kriteeriumiks on piirete läbipaistvus.<br />
Nii hinnates saab teha järeldused selle kohta kas tänav on krundist (hoovist) eraldatud<br />
või ei ole.<br />
<strong>Supilinna</strong> a<strong>ja</strong>loolised tüüpilised piirded on kõrged plangud, mis var<strong>ja</strong>vad tänaval<br />
liiku<strong>ja</strong> eest krundi sisemuse (vt Pilt nr 4). Krundi piiramise nõue tuleneb a<strong>ja</strong>loolistest<br />
ehitusmäärustest – nt sätestas 1885. aasta määrus, et krunt tuli tänava poolt piirata<br />
aiaga, mille kõrgus ei toihtinud olla kõrgem kui 10 <strong>ja</strong>lga (3 m) 88 . Oma a<strong>ja</strong> tavale<br />
vastavalt oli piirdeks kõrge plank, mille sisse ehitati värav koos väravaehitisega. 3 m<br />
kõrguseid piirdeid <strong>Supilinna</strong>s täna ei ole. Kahjuks ei ole säilinud ühtegi plankaia<br />
juurde kuuluvat väravat koos väravaehitisega. Eraldi uurimist va<strong>ja</strong>ks aga kõrgete<br />
88 M. Siilivask. Ehitusmääruste mõjust <strong>Tartu</strong> linnaruumi <strong>kujunemise</strong>le 19. sa<strong>ja</strong>ndi keskpaigast 20. sa<strong>ja</strong>ndi<br />
alguseni, lk 63.<br />
ARTES TERRAE 2010 – 45 –
Change language