Supilinna ruumilise kujunemise analüüs ja ettepanekud ... - Tartu
Supilinna ruumilise kujunemise analüüs ja ettepanekud ... - Tartu
Supilinna ruumilise kujunemise analüüs ja ettepanekud ... - Tartu
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
S UPILINNA RUUMILISE KUJUNEMISE ANALÜÜS JA ETTEPANEKUD<br />
TEEMAPLANEERINGU KOOSTAMISEKS,<br />
A LGNE NIMI „SUPILINNA TEEMAPLANEERINGU MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED“<br />
Alates 1960ndatest levima hakanud krohvitud või silikaatviimistlusega eramud<br />
omavad vastupidiselt 1950ndateni püstitatud erama<strong>ja</strong>dele mitmeid modernistlikke<br />
detaile nagu väike katusekalle, rõhtaknad ning ümaraken sissepääsu juures. Neile<br />
lisanduvad 1960-70ndate kahekorruselised, madala kelpkatusega kivist eramud või<br />
kahepereelamud. Selline hoonetüüp mõjub <strong>Supilinna</strong> keskkonnas võõrana kandes<br />
sõnumit individualismist <strong>ja</strong> uusaegsusest vastupidiselt a<strong>ja</strong>loolisele rõhtlaudisega<br />
korterelamule, mis räägib vastupidiselt sotsiaalsest mitmekesisusest <strong>ja</strong><br />
traditsioonidest.<br />
Pilt nr 11. Mar<strong>ja</strong> 33, ehitatud 1967. Alates u 1960ndatest levinud kahekorruseline modernistlik<br />
eramu (Nutt 2010).<br />
Okupatsiooniperioodil ra<strong>ja</strong>ti <strong>Supilinna</strong> ka mõned kohmakad tööstushooned (nt Mehis<br />
Oa <strong>ja</strong> Kartuli tn nurgal, Dünamo Oa <strong>ja</strong> Emajõe tn vahel, Oa 10B kompleks) ning hulga<br />
autokuure (Lepiku <strong>ja</strong> Herne tn vahel, Mar<strong>ja</strong> tn treppide juures, hoovides). Tänapäeva<br />
kontekstis on tegemist väärtusetute hoonetega, mille lammutamine vaid parandaks<br />
üldist ruumilist keskkonda.<br />
Taaskehtestatud Eesti Vabariigi a<strong>ja</strong>l on <strong>Supilinna</strong> ehitatud võrdlemisi vähe. Uued<br />
hooned on aga tihti silmatorkavad oma suure mahu ning erksate värvidega. Enamikel<br />
juhtudel võib aimata piirkonnas tooniandva hoonestustiiliga kokkusobitamise püüdu,<br />
kuid üldjuhul uued hooned oma välisviimistluselt pigem vastanduvad senisele<br />
keskkonnale kui püüavad sellesse sulanduda (vt ptk C Pildid, Pilt 53, 56). Läbivaks<br />
probleemiks uushoonestuse puhul on selle liiga suur maht, mis olenemata<br />
ümbritsevate ma<strong>ja</strong>de suurusest, joondub <strong>Supilinna</strong> suurimate ma<strong>ja</strong>de järgi. Uute<br />
ehituspiirkondade – Selleri tn, Kauna tn <strong>ja</strong> Oa tn ning Emajõe vahelise ala –<br />
väl<strong>ja</strong>ehitamise tulemusena võivad tekkida sobimatult mahukate ma<strong>ja</strong>dega alad. Teine<br />
läbiv probleem on väl<strong>ja</strong>kutsuv arhitektuuriline kujundus ning silmatorkav<br />
värvilahendus (vt ptk C Pildid, Pilt 52). Ühest küljest võib eripärasusi lugeda<br />
<strong>Supilinna</strong>le omaseks ning seetõttu võiks selliseid maju nagu Oa 56 (vt ptk C Pildid,<br />
Pilt 54) esile tõsta. Oht peitub siiski as<strong>ja</strong>olus, et taolise ehitusviisi jätkudes kaob<br />
väl<strong>ja</strong>kujunenud ühtsus ning asemele astuvad üksikud hõiku<strong>ja</strong>d, mis püüavad ruumis<br />
tähelepanu endale tõmmata. Värvivaliku osas ei ole arhitektid tõenäoliselt teadlikud<br />
traditsiooniliste värvilahenduste tagamaadest 94 .<br />
Üldiseid suundumusi väl<strong>ja</strong> tuues võib hoonestuse poolest <strong>Supilinna</strong><br />
representatiivseteks tänavateks lugeda Herne <strong>ja</strong> Kroonuaia tänavat, kus on suures osas<br />
säilinud a<strong>ja</strong>looline hoonestusstiil nii ühe- kui ka kahekorruseliste elamutega. Lisaks<br />
94 19. sa<strong>ja</strong>ndil ei kasutatud erksaid toone ega valget. Vt M. Siilivask. Ehitusmääruste mõjust <strong>Tartu</strong><br />
linnaruumi <strong>kujunemise</strong>le 19. sa<strong>ja</strong>ndi keskpaigast 20. sa<strong>ja</strong>ndi alguseni.<br />
ARTES TERRAE 2010 – 52 –
Change language