Supilinna ruumilise kujunemise analüüs ja ettepanekud ... - Tartu
Supilinna ruumilise kujunemise analüüs ja ettepanekud ... - Tartu
Supilinna ruumilise kujunemise analüüs ja ettepanekud ... - Tartu
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
S UPILINNA RUUMILISE KUJUNEMISE ANALÜÜS JA ETTEPANEKUD<br />
TEEMAPLANEERINGU KOOSTAMISEKS,<br />
A LGNE NIMI „SUPILINNA TEEMAPLANEERINGU MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED“<br />
samas sihis vasakkalda Lub<strong>ja</strong> tänavaga on ilmselt teadlik planeeringule võte, mida<br />
aitaks tugevdada nende tänavate vahele kavandatud <strong>ja</strong>lakäi<strong>ja</strong>te sild.<br />
A<strong>ja</strong>looliselt on Supilinn avanenud Emajõele <strong>ja</strong> Emajõe luhale – tsaariaegsetelt fotodelt<br />
on näha, et hoonestuse ning jõe vahel ei olnud puid ega võsa. Pärast 1930ndate<br />
kaldakindlustuse ra<strong>ja</strong>mist on aga toimunud järjepidev jõe eemaletõrjumine.<br />
Kaldakindlustus ning sellele istutatud papliallee sulges jõega risti olevate tänavate<br />
sihis paiknenud kraavid, mida oletatavasti kasutati paadiga jõele pääsemiseks. Pärast<br />
sõda on tugevasti täidetud Oa tn <strong>ja</strong> kaldakindlustuse vahelist ala tõstes selle kohati<br />
kõrgemale Oa tn <strong>ja</strong> Herne tn vahelisest alast ning vähendades tuntavalt pinnasevee<br />
äravoolu võimalusi. Tänaseks ei ole Supilinn jõe poolt hästi vaadeldav ning ka jõge ei<br />
saa <strong>Supilinna</strong>st vaadelda. Olukord on parem talvisel a<strong>ja</strong>l, kui puud on raagus.<br />
Suurima vaateelamuse annab <strong>Supilinna</strong>s kvartalisisene ruum, kus puuduvad nii<br />
hooned kui ka kõrghal<strong>ja</strong>stus. A<strong>ja</strong>looliselt on neid alasid kasutatud<br />
köögivil<strong>ja</strong>kasvatuseks, kuid tänapäeval ei ole see enam ma<strong>ja</strong>nduslikult põhjendatud.<br />
Sellegipoolest ei ole mõistlik neid vaateid sulgeda, sest tegemist on kõrge<br />
puhkeväärtusega alaga, mis kuulub üldjuhul lühikese tänavaäärse fassaadiga krundi<br />
külge. Seega omavad suured kvartalisisesed aiad nii olulist avalikku väärtust vaadete<br />
näol kui ka igal krundil eraldi põhilise puhkealana.<br />
4.2 Väärtuslikud ehitised<br />
Väärtuslikest ehitistest on järgnevalt eraldi ära märgitud üleriigiliselt olulised hooned,<br />
mis väärivad riikliku kaitse alla võtmist kultuurimälestisena <strong>ja</strong> miljööliselt olulised<br />
kõrvalhooned ning ra<strong>ja</strong>tised.<br />
A<strong>ja</strong>loolisele <strong>Supilinna</strong> alal asub 22 arhitektuurimälestist, üks a<strong>ja</strong>loomälestis ning üks<br />
arheoloogiamälestis. Lisaks on Kroonuaia tn kesklinnapoolne külg ning teise poole<br />
fassaadid <strong>ja</strong> Tähtvere tn mäepoolne külg kuni Tähtvere 16, 18 kinnistuni<br />
(kaasaarvatud) <strong>Tartu</strong> vanalinna muinsuskaitseala koosseisus. Muinsuskaitseala<br />
kaitsevööndi ulatus kõigub 100 m ümber muinsuskaitseala piirist arvates 104 .<br />
<strong>Supilinna</strong> terviklikkust ning algupära erakordselt ehedat säilivust arvestades tuleks<br />
kaaluda kogu <strong>Supilinna</strong> eraldi alana riikliku muisuskaitse või maailmapärandi kaitse<br />
alla võtmist. Nii Eesti kui ka kogu maailma kontekstis on tegemist unikaalse<br />
nähtusega. Maailmapärandina on käsitletav vaid kogu Supilinn tervikuna, mitte selle<br />
üksikud osad.<br />
Üksikobjektidena võetakse vastavalt muinsuskaitseseadusele kaitse alla<br />
kultuurimälestisi, mille tunnuseks on ühelt poolt kas erakordne arhitektuurne,<br />
a<strong>ja</strong>looline, sotsiaal-ühiskondlik või isikulooline väärtus või teiselt poolt mingi objekti<br />
tüübi hea esinda<strong>ja</strong> erakordselt autentne säilivus. <strong>Supilinna</strong>s on üksikud arhitektuurselt<br />
erakordsed hooned (nt Tähtvere tn 20), mis aga on juba muinsuskaitse all. Paljudel<br />
hoonetel on isikulooline väärtus, millest üks – Tähtvere tn 5 – on seetõttu ka kaitse all.<br />
Enamik kaitsealuseid <strong>Supilinna</strong> maju on kaitse all kui oma a<strong>ja</strong>stu ehedad näited (nt<br />
Emajõe tn 3, Tähtvere tn 39), millele Emajõe tn, aga eelkõige Lepiku tn puhul lisandub<br />
kompleksi ansamblilisus.<br />
104 Täpset muinsuskaitseala ning selle kaitsevööndi piiri vt Maa-ameti kaardiserverist xgis.maaaamet.ee.<br />
ARTES TERRAE 2010 – 60 –
Change language