Supilinna ruumilise kujunemise analüüs ja ettepanekud ... - Tartu
Supilinna ruumilise kujunemise analüüs ja ettepanekud ... - Tartu
Supilinna ruumilise kujunemise analüüs ja ettepanekud ... - Tartu
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
S UPILINNA RUUMILISE KUJUNEMISE ANALÜÜS JA ETTEPANEKUD<br />
TEEMAPLANEERINGU KOOSTAMISEKS,<br />
A LGNE NIMI „SUPILINNA TEEMAPLANEERINGU MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED“<br />
tööstust, millest aga tänapäevaks on vähe järel. Nõukogude okupatsiooni a<strong>ja</strong>l ehitati<br />
ühe kuni 18 kohalisi garaažilinnakuid, millest täna on eraldiseisvatel kruntidel 42.<br />
Korterite arvu märkimine ehitusregistri andmetel tekitab mõningaid probleeme.<br />
Tunnuse väl<strong>ja</strong>toomise eesmärgiks on saada ülevaadet eramute <strong>ja</strong> korterelamute<br />
vahekorrast <strong>Supilinna</strong>s. Eramutes <strong>ja</strong> korterma<strong>ja</strong>des elavad erineva eluhoiakuga<br />
inimesed – eramu valivad reeglina inimesed, kes soovivad omada suurt kontrolli oma<br />
lähiümbruse üle, kuid korterma<strong>ja</strong> elanikud peavad olema valmis arvestama naabrite<br />
(erinevate) soovidega. Korterma<strong>ja</strong> korterite arvu suurenedes muutuvad elanikud<br />
tavaliselt anonüümsemaks. Seega iseloomustab elamutüübi levik inimeste eluhoiakut<br />
ning aitab kirjeldada <strong>Supilinna</strong> sotsiaalset profiili. Kahjuks on <strong>Supilinna</strong>s<br />
märkimisväärne osa maju, kus korterid ei ole <strong>ja</strong>gatud reaalosadeks. Selle tõttu on<br />
ehitusregistri andmetel tegemist ühe korteriga ma<strong>ja</strong>ga ka siis, kui tegelikkuses on<br />
tegemist korterma<strong>ja</strong>ga. Korterite keskmiseks arvuks ma<strong>ja</strong> kohta tuli 3,5, kuigi<br />
tegelikkuses on see ilmselt mõnevõrra suurem. Samas on üle kümne korteriga maju<br />
kokku 9, seega jääb keskmine korterite arv siiski kindlalt alla 10.<br />
Hoonete konstruktsioonimater<strong>ja</strong>liks on ootuspäraselt valdavas osas puit. Tsaariaegsete<br />
hoonete puhul tähendab puit rõhtpalkseinu, hilisematel on levinud nii rõhtpalk,<br />
püstpalk kui ka mõnel juhul sõrestiksein. Tsaariaegsetest hoonetest on<br />
puitkonstruktsioonis 74% ning puit <strong>ja</strong> kivi segakontruktsioonis 88% kõigist hoonetest.<br />
Kivihooned pärinevad suures osas hilisemast, modernistlikust ehitusperioodist alates<br />
u 1930. aastast. Tsaariaegsed hooned moodustavad kivihoonetest 22%.<br />
Joonis 30. Põhihoonet konstruktsioonimater<strong>ja</strong>l (puit tähistab pea eranditult täispuitseina, mitte<br />
sõrestikseina).<br />
Viimistluses on valitsevaks rõhtlaudis, mida täiendab vähestel juhtudel (19 juhtu)<br />
püstlaudis (tavapäraselt korruste vahevöös <strong>ja</strong> esimese korruse akende allääres). Lisaks<br />
on rõhtlaudist üksikutel kordadel kombineeritud ka krohvi, maakivi <strong>ja</strong> tellisega. Peale<br />
rõhtlaudise on teiseks suureks grupiks krohvitud ma<strong>ja</strong>d, mille hulgas aga tsaariaegset<br />
ARTES TERRAE 2010 – 38 –
Change language