Supilinna ruumilise kujunemise analüüs ja ettepanekud ... - Tartu
Supilinna ruumilise kujunemise analüüs ja ettepanekud ... - Tartu
Supilinna ruumilise kujunemise analüüs ja ettepanekud ... - Tartu
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
S UPILINNA RUUMILISE KUJUNEMISE ANALÜÜS JA ETTEPANEKUD<br />
TEEMAPLANEERINGU KOOSTAMISEKS,<br />
A LGNE NIMI „SUPILINNA TEEMAPLANEERINGU MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED“<br />
Käesoleva töö raames käsitleti akende puhul ruutude <strong>ja</strong>otust ning akna kuju. Lisaks<br />
sellele on oluline ka akende mater<strong>ja</strong>l, mis käesolevas töös eraldi käsitlemist ei<br />
leidnud 86 , uste puhul pöörati tähelepanu nende paiknemisele tänava suhtes.<br />
Akende tüüpidest on <strong>Supilinna</strong> a<strong>ja</strong>loolisel hoonestusel levinud püstine aken kõrguselaiuse<br />
ligikaudse suhtega 1,5:1. Kuna klaas oli seda kallim, mida suurem klaasipind,<br />
<strong>ja</strong>otati aken väiksemateks ruutudeks, tavapäraselt kuueks ruuduks akna kohta. Hiljem<br />
hakkasid klaasipinnad suurenema <strong>ja</strong> <strong>ja</strong>otuste arv vähenes – tsaaria<strong>ja</strong> lõpuks kujunes<br />
tavapäraseks kolmene <strong>ja</strong>otus, kus üleval servas asuva rõhtsa <strong>ja</strong>otuse all on kaks samas<br />
suurusjärgus püstist <strong>ja</strong>otust. Kõik kolm <strong>ja</strong>otust on avatavad. Nimetatud kaks<br />
aknatüüpi ning nende vahevariandid on <strong>Supilinna</strong> a<strong>ja</strong>loolisel hoonetel enim levinud.<br />
Teised variandid, kaasaarvatud mõlemapoolselt avatav püstine aken ning<br />
täisklaaspinnad, on hilisemad.<br />
Hooneosade ulatumine tänavaruumi on olnud problemaatiline alates renessansiaegse<br />
linnaplaneerimise tekkimisest. Räästa <strong>ja</strong> varikatuse ulatumine tänavaalale on üldjuhul<br />
lubatud (kui need paiknevad piisaval kõrgusel), kuid tänavale ulatuvad trepid on<br />
põhjustanud kõnnitee ahenemist <strong>ja</strong>/või raskusi kõnnitee all paiknevate tehnovõrkude<br />
läbiviimisega. Vaatamata sellele, et 1885. aasta ehitusmäärus lubas väl<strong>ja</strong>ehitisi vaid 8<br />
tolli (20 cm) ulatuses 87 , on paljude ma<strong>ja</strong>de trepid <strong>Supilinna</strong>s märkimisväärselt laiemad.<br />
Kolmveerandil tänavaäärsetest ma<strong>ja</strong>dest ulatuvad trepid tänavale. Mitmel puhul on<br />
tänavale ulatuv trepp seoses tänavapinna tõstmisega jäänud teekatte sisse või alla.<br />
Joonis 35. Esiukse trepi ulatumine tänavale. Põhiosal treppideta ma<strong>ja</strong>del puudub ka otseuks<br />
tänavale.<br />
86 Põhjus on selles on kõik a<strong>ja</strong>loolised aknaraamid <strong>ja</strong> uksed on puidust. Uste puhul võib eristada erinevaid<br />
uksetahvlite <strong>ja</strong>otusi. Kahjuks on vanu aknaraame <strong>ja</strong> uksi säilinud suhteliselt vähe ning plastikraamidega<br />
akende või metalluste üleslugemine ei oma suuremat tähtsust.<br />
87 M. Siilivask. Ehitusmääruste mõjust <strong>Tartu</strong> linnaruumi <strong>kujunemise</strong>le 19. sa<strong>ja</strong>ndi keskpaigast 20. sa<strong>ja</strong>ndi<br />
alguseni, lk 58.<br />
ARTES TERRAE 2010 – 43 –
Change language