26.04.2015 Views

Maarja Mitt– - Vanemuine

Maarja Mitt– - Vanemuine

Maarja Mitt– - Vanemuine

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

DRAAMALAVASTUSED<br />

HOOAJA UUSLAVASTUSED<br />

Ronald Harwood<br />

KONTSERT DIKTAATORILE<br />

(Taking Sides)<br />

Psühholoogiline thriller<br />

Tõlge Kalle Hein<br />

Lavastaja Georg Malvius (Rootsi)<br />

Kunstnik Ellen Cairns (Šotimaa)<br />

Osades Jüri Lumiste, Aivar Tommingas,<br />

Marika Barabanštšikova,<br />

Eva Püssa, Robert Annus,<br />

Margus Jaanovits või Rein Pakk<br />

Briti kirjaniku näitemäng viib meid tagasi<br />

1946. aasta Berliini, kus Ameerika major<br />

natsismikuritegude uurijana süüdistab<br />

maailmakuulsat dirigenti Wilhelm<br />

Furtwänglerit kollaboratsionismis. On<br />

ajalooliselt tõestatud fakt, et Furtwängler<br />

aitas paljudel juutidel Hitleri režiimi eest<br />

põgeneda, ent uurijale ei anna rahu fakt,<br />

et samal ajal, kui sajad tuhanded inimesed<br />

kannatasid Hitleri ebainimlikult<br />

julmade tegude tõttu, eraldas andekas<br />

muusik end ümbritsevast, elades vaid<br />

muusikale. Pingelises psühholoogilises<br />

duellis selgub palju mõtlemapanevat.<br />

Esietendus 3.detsembril 2011<br />

Vanemuise väikeses majas<br />

Harper Lee / Urmas Lennuk<br />

TAPPA<br />

LAULURÄSTAST<br />

(To Kill a Mockingbird)<br />

Lavastaja Urmas Lennuk<br />

Kunstnik Liisa Soolepp<br />

Osades Liina Olmaru, Hannes<br />

Kaljujärv, Andres Mähar,<br />

Liisa Pulk, Maria Soomets<br />

Me kõik oleme inimesed. Meie minevikku<br />

on kirjutatud lapsepõlv. Me<br />

kõik teame, et tappa ja valetada on<br />

patt. Me oleme head. Me usume<br />

seda.<br />

Nirksilm, väikelinna advokaadi tütar,<br />

kohtub ühel päeval maailmaga, mis<br />

ei ole sugugi selline roosa ja läikiv<br />

nagu lasteraamatute klantspildid. Ta<br />

avastab, et sõnad nagu “armastus” ja<br />

“inimlikkus” ei tähenda alati mitte<br />

ühte ja sedasama. Ta saab teada, et<br />

maailmas on väga palju värve peale<br />

musta ja valge. Kiht-kihilt koorib ta<br />

oma Bullerby-maailma ja avastab, et<br />

isegi kuldse koore alt ilmub nähtavale<br />

sibul.<br />

Atticus, väikelinna tütarlapse advokaadist<br />

isa, kohtub ühel päeval maailmaga,<br />

mille olemasolust oli ta teadlik,<br />

kuid mida ta vältida püüdis. Lausa<br />

nõnda paaniliselt, et hakkas juba<br />

uskuma selle õnnestumisse. Ühel<br />

päeval aga seisab temagi oma tütrega<br />

maailmas, kus kuldse koore alt ilmub<br />

nähtavale sibul.<br />

Kolmas tegelane – Dill – on Truman<br />

Capote, kes veel ei tea, et ta on<br />

Truman Capote. Ta arvab hoopis, et on<br />

väike poiss, kes vaatab maailma avatud<br />

silmadega. Dill usub, et ükski laps<br />

ei vaheta Bullerbyt Manhattani vastu.<br />

Dill ei usu, et inimesed surevad nälga<br />

ja tapavad üksteist vaid sellepärast, et<br />

rahakatele inimestele meeldib veelgi<br />

rahakamaks saada. Dill usub, et sibul<br />

on magus.<br />

Calpurniast on kogu maailmas kujunenud<br />

miskipärast arusaam, et ta on<br />

mustanahaline teenija. Calpurnia ei<br />

ole seda. Või kui isegi on, siis pole see<br />

tema juures oluline. Calpurnia on inimene.<br />

Naine, kes armastab lapsi, kodu<br />

ja õiglust. Calpurnia teab, et sibul on<br />

maitsev, kui teda õigesti kasutada.<br />

Viies tegelane on selles lavastuses<br />

ka inimene. Ta on olemas. Ta aimab,<br />

et sibulaga on lood mõnikord nii ja<br />

mõnikord naa. Ta loodab, et inimesed<br />

on head, sest neile on öeldud, et tappa<br />

ja valetada on patt. Aga ta on alati<br />

valmis oma lootusi petma.<br />

Harper Lee menuromaani on müüdud<br />

üle 30 miljoni eksemplari. Ühtlasi on<br />

see ka 85-aastase ameerika kirjaniku<br />

ainus romaan. 1960. aastal Pulitzeri<br />

võitnud teos püsib kordustrükkidena<br />

edetabelites veel XXI sajandi alguseski.<br />

Lavastuses ei käsitleta teose<br />

menu ega rassismi vaid romaani seda<br />

osa, mis puudutab humaansust.<br />

Esietendus 9. veebruaril 2012<br />

Sadamateatris<br />

Tim Firth<br />

KALENDRITÜDRUKUD<br />

komöödia<br />

Tõlkija Anna Magdaleena Kangro<br />

Lavastaja Ott Sepp<br />

Osades Ines Aru, Terje Pennie,<br />

Külliki Saldre, Kais Adlas, Merle<br />

Jääger, Marika Barabanštšikova,<br />

Raivo Adlas, Margus Jaanovits<br />

„Kalendritüdrukute“ aluseks on<br />

tõestisündinud lugu, mis esmalt jõudis<br />

publiku ette ülimenuka filmina<br />

(2003) ning mõned aastad hiljem ka<br />

näidendina.<br />

Kaks keskealist Yorkshire’i naist, Chris<br />

ja Annie, otsustavad pärast Annie<br />

mehe surma leukeemiasse hakata<br />

haigla toetuseks raha koguma. Naiste<br />

Instituut, kuhu nad kuuluvad, üllitab<br />

igal aastal kohalike loodusvaadete või<br />

arhitektuurimälestistega konservatiivse<br />

ning igava heategevuskalendri,<br />

mille läbimüük on pehmelt öeldes<br />

armetu ja toetada ei õnnestu sellest<br />

rahast paraku kedagi. Daamide peas<br />

tekib meeleheitlik idee läbimüügi<br />

suurendamiseks ise alasti kalendrilehtedele<br />

platseeruda. Väikelinna väärikatele<br />

prouadele pole selline modellikarjääri<br />

algus just kerge….<br />

Esietendus 15. märtsil 2012<br />

Vanemuise suures majas<br />

EELMISEST HOOAJAST<br />

REPERTUAARIS<br />

Jaan Undusk<br />

QUEVEDO ehk<br />

armastus ja tuhk<br />

Lavastaja Margus Kasterpalu (Eesti<br />

Teatri Festival)<br />

Kunstnik Kristiina Põllu<br />

Muusikaline kujundus Jaan Sööt<br />

Videokunstnik Taavi Varm<br />

Valguskunstnik Priidu Adlas<br />

(Tallinna Linnateater )<br />

Osades Hannes Kaljujärv, Üllar<br />

Saaremäe (Rakvere teater), Liina<br />

Olmaru, Aivar Tommingas, Marika<br />

Barabanštšikova, Jüri Lumiste,<br />

Martin Kõiv, Markus Luik, Kristo<br />

Toots ja Jaan Sööt<br />

Kes on Quevedo ja mis on „Quevedo“?<br />

Francisco de Quevedo y Villegas on<br />

suur hispaania luuletaja, kes sündis<br />

Kastiilia kõrgaadli perekonnas 1580.<br />

aastal. Ta oli kuue-aastane, kui kaotas<br />

oma isa ja kaheksane, kui tollal võim-<br />

saim maailmariik Hispaania kaotas<br />

merelahingus inglastega kogu oma<br />

laevastiku – „Võitmatu Armaada“.<br />

Sealt algas Hispaania allakäik, mida<br />

ei suutnud pidurdada ükski kuningas<br />

ega valitsus.<br />

Vaheldumisi õukonnas ja pagenduses<br />

viibides kirjutas Quevedo väsimatult<br />

Hispaania allakäigu põhjustele osutavaid<br />

satiirilisi luuletusi, millest suur<br />

osa ei saanud ilmumisluba ja ringlesid<br />

käsikirjas.<br />

1639. aastal vangistatakse Quevedo<br />

Hispaania kuningriigi peaministri<br />

krahvhertsog Olivarese salakorraldusega<br />

kui „valitsuse vaenlane“. Neli<br />

aastat hiljem tagandatakse Olivares<br />

peaministri ametist ja Quevedo vabastatakse,<br />

kuid rõske vangla kelder on<br />

laastanud luuletaja tervise.<br />

„Quevedo“ oli kirjaniku ja kirjandusteadlase,<br />

akadeemik Jaan Unduski<br />

ainus seni lavastamata näidend,<br />

2003. aasta näidendivõistlusel esimest<br />

kohta jaganud tekst. Undusk<br />

oskab suurepäraselt ka ajaloolistele<br />

isikutele „liha luude peale“ kasvatada<br />

ja vormida neist sügava siseilma ja<br />

keerulise psühholoogiaga tegelaskujud,<br />

kelle suhetes on nii kirglikku<br />

armastust kui põlgust ja vihkamist,<br />

nii lõikavat irooniat kui mänglevat,<br />

poeetilist sõnakunsti.<br />

Kui kahe targa ja võimsa mehe vahel<br />

– hoolimata äratundmisest, et nende<br />

ühise eesmärgini saaks ehk jõuda<br />

vaid koostöös – on lahendamatu vastasseis,<br />

siis seisab seal kuskil – liiga<br />

lähedal – üks naine....<br />

Esietendus 11. septembril 2010<br />

Sadamateatris<br />

16 RAMP 2011/2012 RAMP 2011/2012 17

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!