Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
MUUSIKALAVASTUSED<br />
EELMISEST HOOAJAST<br />
REPERTUAARIS<br />
Giuseppe Verdi<br />
TRUBADUUR<br />
(IL TROVATORE)<br />
Ooper kahes vaatuses<br />
Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi<br />
Dirigent Lauri Sirp<br />
Lavastaja Carmelo Agnello<br />
(Prantsusmaa)<br />
Dekoratsioonid Liina Keevallik<br />
Kostüümikunstnik Pascaline Duron<br />
(Prantsusmaa)<br />
Valguskunstnik Marc Delamézière<br />
(Prantsusmaa)<br />
Koreograaf Tatjana Järvi (RO Estonia)<br />
Tartu Noortekoor<br />
Osades Liisi Kasenõmm (Saksamaa),<br />
Valentina Kremen, Kristian Benedikt<br />
(Leedu), Atlan Karp, Märt Jakobson,<br />
Karmen Puis, Tõnu Kattai<br />
Mürgitamine ja vennatapp, mustlaslaager<br />
ja nunnakspühitsemine,<br />
emaarmastus, armukadedus,<br />
kättemaksuhimu ja tuleriit ning<br />
samas elementaarsete inimlike kirgede<br />
draama – kõik see kokku on<br />
“Trubaduur”. Peetakse üsna kummaliseks,<br />
et romantiline maestro<br />
Giuseppe Verdi üldse vaimustus hispaanlase<br />
Antonio Garcia Gutierreze<br />
süngest, julmast ja suurejoonelisest<br />
rüütlidraamast „El Trovadore“, mis<br />
järgis toona Prantsusmaal valitsevat<br />
maitset. Tegevuse liikumapanevateks<br />
jõududeks on armastus ja au. See on<br />
tunnete traagiline mäng.<br />
Itaalia keeles, eestikeelsete<br />
subtiitritega<br />
Esietendus 9. veebruaril 2008<br />
Vanemuise suures majas<br />
Richard Rodgers &<br />
Oscar Hammerstein<br />
HELISEV MUUSIKA<br />
Muusikal kahes vaatuses<br />
Tõlge Leelo Tungal,<br />
Hannes Villemson<br />
Lavastaja Ain Mäeots<br />
Muusikajuht ja dirigent<br />
Tarmo Leinatamm<br />
Kunstnik Riina Degtjarenko<br />
(Eesti Draamateater)<br />
Kostüümikunstnik Gerly Tinn<br />
Valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi)<br />
Koreograaf Antton Laine (Soome)<br />
Osades Hanna-Liina Võsa või<br />
Birgit Õigemeel, Jüri Lumiste või<br />
Raivo E. Tamm, Eva Püssa või<br />
Maria Kallaste, Karmen Puis või<br />
Silvi Vrait, <strong>Maarja</strong> Mitt või Liisa<br />
Pulk, Külliki Saldre või Kais Adlas,<br />
Raivo Adlas või Rein Pakk, Jaan<br />
Willem Sibul või Ain Mäeots, Karol<br />
Kuntsel või Rasmus Kull jt<br />
Hollywoodis vändatud film Julie<br />
Andrewsi ja Christopher Plummeriga<br />
peaosades on armastatud terves maailmas.<br />
Pisut vähemtuntud on fakt, et<br />
see maailmakuulus muusikal põhineb<br />
tõestisündinud lool. Tegelik Maria<br />
saadeti küll üksnes ühe, mitte seitsme<br />
lapse kasvatajaks ning kapteni vanim<br />
laps oli poiss, mitte tüdruk, ka laste<br />
nimesid muudeti (üks tüdrukutest<br />
oli samuti Maria). Von Trapid veetsid<br />
mõned aastad peale abiellumist<br />
Austrias ning põgenesid sealt<br />
Itaaliasse, mitte Šveitsi. Imekaunis<br />
muusika, kaunid loodusvaated ja<br />
head näitlejatööd on selle perekonnaloo<br />
teinud paljude põlvkondade jaoks<br />
kauniks ja elamusrohkeks.<br />
Eesti keeles, inglise- ja soomekeelsete<br />
subtiitritega<br />
Esietendus 27. novembril 2010<br />
Vanemuise suures majas<br />
Jules Massenet<br />
MANON<br />
Ooper kolmes vaatuses<br />
Henri Meilhaci ja Philippe Gille’i<br />
libreto Antoine-François Prévost’<br />
romaani „L’histoire du chevalier des<br />
Grieux et de Manon Lescaut“ järgi<br />
Muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp<br />
Lavastaja Marko Matvere<br />
Kunstnik <strong>Maarja</strong> Meeru<br />
Koreograaf Marika Aidla<br />
Osades Alla Popova, Kristian<br />
Benedikt (Leedu), Atlan Karp, Mati<br />
Kõrts, Taavi Tampuu, Merle Jalakas<br />
või/or Pirjo Püvi, Karmen Puis,<br />
Valentina Kremen, Märt Jakobson,<br />
Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Erkki<br />
Rebane, Siiri Koodres<br />
Esietendus toimus 1884. aastal<br />
Pariisi Opera Comique’is. Ooper saavutas<br />
momentaalse edu ning oli<br />
Opera Comique’i repertuaaris 1959.<br />
aastani. Massenet’ „Manon“ on üks<br />
kõigi aegade populaarsemaid prantsuse<br />
oopereid. Loo sisuks on Manon<br />
Lescaut’ ja ševaljee de Grieux’ traagiline<br />
armastuslugu. Ooper on suurepäraseks<br />
näiteks Pariisi belle époque’i<br />
ajastu muusikast ja kultuurist.<br />
„Marko Matvere ooperilavastajana pole õnneks unustanud, et head ooperiartistid –<br />
nii solistid kui ka koorilauljad – oskavad lisaks laulmisele ka näidelda. Tulemuseks<br />
on terviklik lugu, mis omakorda näitab, et ka romantilise või traagilise sisuga<br />
teose võib lavale tuua huumoriga, ilma et see naeruvääristaks sügavaid tundeid ja<br />
inimlikke kannatusi.“<br />
(Toomas Zupping, Eesti Ekspress)<br />
Prantsuse keeles, eestikeelsete subtiitritega<br />
Esietendus 9. aprillil 2009 Vanemuise väikeses majas<br />
54 RAMP 2011/2012 RAMP 2011/2012 55
Change language