You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
RAMBI TAGA<br />
Inspitsient<br />
juhib etendust<br />
STARDIST MAANDUMISENI<br />
toimub dekoratsiooni vahetus eesriide<br />
taga. Dirigent ei näe siis, kui kaua sellele<br />
vahetusele aega kulub, kui aga inspitsient<br />
annab leppemärgi, on see dirigendile<br />
otsekui roheline tuli, mis teatab, et<br />
laval olijad on valmis järgmiseks looks.<br />
Inspitsient on ühenduses ka saaliteenindajatega,<br />
kes annavad märku, kui publik<br />
on saalis ja valmis, inspitsient vastab<br />
omalt poolt märgiga, et ka lavastuses<br />
osalejad on valmis ning siis võib alustada.<br />
Närvimineku vastu on<br />
üks väga hea retsept –<br />
tegele asjaga.<br />
enda vastutus. „Inspitsiendi asi on ikkagi<br />
tehnilised üleminekud, pildivahetused<br />
jms. Ma ei lähe näitlejale ütlema, kuidas<br />
ta rolli peab tegema. Ka kostüümi ülevaatamine<br />
ja lavale ilmumine on tegelikult<br />
näitleja enda töö. Muidugi, kui on mõned<br />
keerulisemad lavaleilmumised, siis kokkuleppeliselt<br />
ma teinekord ka kutsun<br />
näitlejat lavale. Ja keda ma kindlasti kutsun,<br />
on koor, sest inimesi on kooris palju<br />
ja kunagi ei tea, kas keegi unustas või<br />
mitte.“<br />
Puldi kõrval on teiseks väga tähtsaks<br />
töövahendiks režiiraamat – muusikaetenduste<br />
puhul on selleks klaviir,<br />
draamaetendustes tekstiraamat. Seal on<br />
kirjas märgusõnad, mille peale toimuvad<br />
kukkuda võib nii dekoratsioon kui inimene<br />
ja keegi võib kuhugi vahele jääda.<br />
Ja muidugi teadmine, et sa pead kõike<br />
mäletama ja kõike märkama, sest inspitsiendi<br />
pisemgi eksimus võib etendusele<br />
saatuslikuks saada. Enne „Võluflöödi“<br />
teist vaatust mul tihti lausa keeras sees –<br />
„mida ma unustasin, mida ma unustasin,<br />
ma kindlasti midagi unustasin, aga mis<br />
see oli“ vasardas peas. Pikapeale selle<br />
vastutusega muidugi harjub ja tekib isegi<br />
teatud automaatika ja siis ei saa enam<br />
mingeid asju unustada,“ nendib Ülle.<br />
Nüüdseks on Üllele nn raskete tükkide<br />
tegemine sedavõrd meeldima hakanud,<br />
et mõni lihtsam lavastus tundub<br />
isegi igav. Viimase aja üheks keerukamaks<br />
lavastuseks peab Ülle muusikali<br />
„Ämbliknaise suudlus“. „See oli väga<br />
tihe lavastus. Pikapeale muutus muidugi<br />
kõigile omaseks, aga kui etendus oli noor,<br />
siis oli minu abi palju vaja.“ See, millal<br />
täpselt inspitsient lavastusprotsessiga<br />
liitub, sõltub lavastaja soovist, aga viimased<br />
proovisaali proovid enne lavaproovide<br />
algust peaks ikkagi ära nägema. Ülle<br />
sõnul on lavastajad väga erineva temperamendiga,<br />
aga sellist, kellega üldse hakkama<br />
poleks saanud, pole ka ette tulnud.<br />
Tekst Ave-Marleen Rei<br />
Fotod Katrin Paas, Alan Proosa<br />
Pole nähtavamat asja<br />
laval kui sosistamine ja<br />
hiilimine.<br />
Ilma inspitsiendita ei toimu<br />
Vanemuise teatris ühtegi<br />
etendust, ometigi ei näe<br />
publik inspitsienti kunagi.<br />
Lahtiseletatuna on inspitsient<br />
etenduse juht, kes lava taga jälgib,<br />
et kõik toimiks. Vanemuise inspitsient<br />
Ülle Tinn ütleb, et see on<br />
nagu lenduri amet – inspitsient<br />
peab etenduse viima punktist A<br />
punkti B ja lennukit seisma jätta<br />
ei tohi, enne kui ta on turvaliselt<br />
maandunud.<br />
Üks olulisemaid töövahendeid selle ameti juures on pult, mis<br />
asub kohe lava kõrval. Vanemuise suure maja inspitsiendipult<br />
on tõeline uunikum, sama vana kui suur maja isegi ning näeb<br />
uhke välja. Paljudes teatrites enam sellist pulti säilinud ei ole.<br />
Kui inspitsient tuleb etendust juhtima, siis esimese asjana lülitab<br />
ta sisse puldi ning kõikvõimalikud vajalikud nupud sellel.<br />
Puldist saab sisse lülitada ventilatsiooni, lavatagused valgused<br />
(kuigi etenduse ajal on lava taga päris pime ja liigutakse kõhutunde<br />
alusel), dirigendivalguse, monitorid jne. Muidugi vajavad<br />
need mõisted pisut lahtiseletamist. Dirigendivalguseks nimetatakse<br />
pisikesi lambikesi, mis näitavad valgust dirigendi kätele.<br />
See on muusikalavastuste puhul väga oluline, sest kui dirigendivalgus<br />
ei põle, siis ei pruugi orkestrant dirigenti piisavalt hästi<br />
näha, ega õigel hetkel mängima hakata. Monitoridelt näevad<br />
dirigenti etenduse ajal laval olijad. Inspitsiendipuldist saab sisse<br />
lülitada ka pisikese punase täppvalguse saali tagumises seinas.<br />
See on mõeldud tantsijatele, kellel on raskemad soolonumbrid ja<br />
piruetid, et nad ei kaotaks ruumitaju. Puldi ja dirigendi vahel on<br />
ka konkreetsed leppemärgid, mida kasutatakse näiteks siis, kui<br />
Ülle ja pult – Ülle ja tema põhiline töövahend –<br />
inspitsiendipult. Vanemuise pult on tõeline<br />
uunikum, sama vana kui suur maja isegi.<br />
Üks oluline osa puldi juures on mikrofon,<br />
mille kaudu inspitsient edastab infot<br />
etenduses osalejatele – inspitsiendi<br />
hääl kostab üle maja seintel rippuvatest<br />
krappidest. „Mida ma sinna siis teatan?<br />
Proovi algus, etenduse algus ja see mikrofon<br />
toimib ka nö. paanikanupuna - kui<br />
keegi peaks unustama lavaletuleku ja<br />
ma märkan, et näitlejat pole, siis siit ma<br />
jõuan veel hüüda, et nüüd ruttu! Krapid<br />
on igal pool - garderoobides, koridorides,<br />
WC-des vist ei ole, aga võiks olla,“<br />
naerab Ülle, kelle sõnul on õigeks ajaks<br />
lavale jõudmine tegelikult iga artisti<br />
pildivahetused, olulisemad heli- või<br />
valguseefektid, samuti lavapöörded kui<br />
on pöördlavaetendus jms.<br />
Suuremate muusikalavastuste juures on<br />
etenduses osalejate seltskond nii umbes<br />
sajapealine. Ülle sattus inspitsiendi-karjääri<br />
alguses kohe väga suurte muusikalavastuste<br />
peale - „Nahkhiir“, „Võluflööt“<br />
– kas algus oli hirmutav ka? „Oli ikka. Neid<br />
pisikesi asju, mida sa märkama pead, on<br />
niigi palju ja lisaks kõigele lava pööramine<br />
- see hirmutas alguses küll, sest see<br />
ongi ohtlik. Ei tohi pidurdada järsult, sest<br />
„Lavastuse protsess ongi ju selline, et<br />
lavastaja teeb oma töö ära ja annab inspitsiendile<br />
üle. Edasi vastutab inspitsient,<br />
et see lugu, sellisena nagu ta välja tuli, ka<br />
säiliks - see on meie kõige tähtsam töö,<br />
säilitada etendus. Viimane nädal enne<br />
esietendust on reeglina üsna närviline<br />
ning tehakse veel palju muutusi ja mõnikord<br />
võib lavastaja hakata ka tahtmatult<br />
aitamise asemel hoopis segama, siis ma<br />
olen ta ka ära saali kupatanud.“ Ülle ise<br />
üldisest närvilisest õhkkonnast ennast<br />
eriti mõjutada ei lase: „Asi on selles, et kui<br />
ma närvis olen, siis pole minust ju suuremat<br />
abi, aga just abi peab minust olema,<br />
mis ma siin muidu passin. Närvimineku<br />
vastu on üks väga hea retsept – tegele<br />
asjaga. Kui midagi muutub, siis muudad ja<br />
kui lavastaja hakkab sind hulluks ajama,<br />
siis tuleb temaga sellest rääkida.“<br />
66 RAMP 2011/2012<br />
RAMP 2011/2012<br />
67
Change language