Maarja Mitt– - Vanemuine

Karmenile meeldib saalis olles nutta.
Laval seda tema sõnul siiski teha ei saa,
nuttes ei tule lauluhääl välja. Krahvinna
Rosina Almaviva – Mozarti “Figaro pulm”
RAMBI EES
sööb ja ma ta kooli viin.“ Karmen ei
ole oma last teatrist eemale hoidnud,
Oskar on lavaristsed juba saanud -
tal oli osa muusikalis „Ämbliknaise
suudlus“. „Mis ma tast ikka eemale
hoian, eks ta oma valikud teeb ju ise.
Ta tahab hirmsasti lavale, küsib ikka,
et kas on mõni etendus, kuhu lapsi
on vaja. Kuigi nüüd viimane kord, kui
meil sellest juttu oli, siis ta teatas, et
tahab hoopis politseinikuks saada,
sest teatris on liiga raske. Eks ta näeb
ju seda kõrvalt.“
Kolm žanri ja üks redel
Karmen on selle raske töö tegemise
eest siiski ka väärilisi auhindu
saanud. Aastal 2010 pälvis ta Eesti
Teatriliidu poolt välja antava Georg
Otsa nimelise auhinna. „See konkreetne
preemia on minu meelest hästi
tore, sest ei hinda ühte konkreetset
rolli, vaid laulja pikemat arengut, ka
näitlejameisterlikkust ja vokaalset
vormi. Georg Ots oli vaieldamatult
artistina just kõikide nende asjade
sümbioos. Temanimeline auhind
on suur tunnustus.“ Milliseid rolle
Karmen ise hindab ja ootab? „Sellele
on väga raske üheselt vastata. Tuleme
korraks selle juurde tagasi, et ma töötan
Vanemuise teatris, kus on kolm
žanri – ballett, muusika ja draama.
Alati on hea teha vahelduseks pärispäris
klassikat, nii et tõesti panen käed
kõhu peale ja ainult laulan. Samas
on meie teatris võimalik teha sellist
lavastust nagu „Haldjakuninganna“.
See moodustab ülilaheda terviku ja
Vanemuise teatri selle kõige paremas
mõttes – see on tants, muusika, draama
ja siis veel midagi.“ „Haldjakuningannas“
tuleb Karmenil nagu ka teistel lavalolijatel
sooritada üsna kontimurdvaid
trikke. Nii esitab Karmen oma aariaid
küll rippudes, küll redeli otsas kõlkudes,
laulusooritus peab ometi puhtaks jääma.
„Ma pean ütlema, et seal redeli otsas
tunnen ennast aeg-ajalt ikka suhteliselt
ebakindlalt, sest kõrgus on suur, aga
ega kedagi ei sunnitud selles lavastuses
millekski, ma ise ütlesin, et lähen sinna
üles. Ja kui redel seisab, polegi väga
hull, aga kui näitlejad seda liigutama
hakkavad, siis on hirmus vahepeal.“
Karmeni sõnul on ooperilauljad harjunud
oma tähelepanu väga erinevate asjade
vahel jagama ning seda omadust saab
ka redelil turnides appi võtta. „Ükskõik
millises ooperis tuleb tegeleda erinevate
aspektidega - sa laulad enamasti võõras
keeles, siis sa pead jälgima, et vokaalne
esitus oleks korralik ja esteetiliselt nauditav,
siis lisaks veel rolli sisseelamine,
normaalne peab välja nägema kõige
selle juures ja publikule peab jääma
mulje, et see kõik sünnib mängleva
kergusega. Jälgima peab dirigenti, kellel
võib tollel hetkel olla hoopis teine hingamisrütm
ja oma asi ajada. Et kogu see asi
kokku loksuks tulebki kõigi nende asjade
peale korraga mõelda.“
Heegeldab nagu Herta
On raske ette kujutada, et nii raske ameti
ja nõnda suure koormuse ning pere kõrvalt
jääks aega veel ka hobideks. Ometi
on Karmenil hobi olemas – nimelt ta koob
ja heegeldab. „Mäletan nii hästi, kui
ma olin alles teatrisse tööle tulnud ja
nägin Herta Elvistet ja Maimu Krinalit,
kes istusid etteaste ooteruumis ja lasid
näppudel liikuda. Olen nüüd jõudnud
samasse staadiumisse. Raamatut
lugeda on raske, sest seal peab süvenema,
aga näputööd saab etenduste
ajal, kui on väiksem roll, teha väga
vabalt. Praegu ma heegeldan üht pontšot.
Minu käest isegi tellitakse asju.“
Heegeldamise, õpetamise ja etenduste
andmisega samal ajal peab sündima ka
selle hooaja tähtsaim roll, Karmeni üks
ammuseid unistusi – Charlotte Jules
Massenet´ ooperis „Werther“.
Karmeni praegused rollid
Vanemuises:
Giovanna – Giuseppe Verdi „Rigoletto”
Karmeni sõnul pole Vanemuise ooperisolistide vahel
suuri vastuolusid. Kahe suure naise suurt vastuolu
tuleb Karmenil kehastada Gaetano Donizetti ooperis
„Maria Stuarda“, kus ta mängib Inglismaa kuningannat
Elisabetta I
Javotte – Jules Massenet „Manon“
Ema – Olav Ehala “Nukitsamees”
Abtiss – Richard Rodgers “Helisev
muusika”
sopran, 2. haldjas - Henry Purcell
“Haldjakuninganna”
osaleb teatritunnis “Aja lugu muusikas”
Elisabetta I, Inglismaa kuninganna –
Donizetti “Maria Stuarda”
Inez – Giuseppe Verdi „Trubaduur”
Hooajal 2011/2012 lisanduvad:
Hanna – Franz Lehár „Lõbus lesk“
Miss Andrew – Robert B. Sherman,
Richard M. Sherman, George Stiles
„Mary Poppins“
Charlotte – Jules Massenet „Werther“
Saša Pepeljajevi kontseptuaalne
„Haldjakuninganna“ lavastus paneb
lauljad proovile väga erinevates
situatsioonides. Pildid tuleb Karmenil
oma aariat esitada rippudes ja kududes.
Kudumine on Karmeni hobi ka lava taga.
46 RAMP 2011/2012 RAMP 2011/2012 47