Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
INTERVJUU<br />
Pirjo Püvi –<br />
särtsakas koloratuursopran,<br />
kristallkingake jalas<br />
Küsis Ave-Marleen Rei<br />
Foto Alan Proosa<br />
Vanemuise ooperisolist Pirjo Püvi pälvis 2011.<br />
aasta märtsikuus Eesti Teatriliidu aastaauhindade<br />
jagamisel Kristallkingakese auhinna. See auhind<br />
antakse noorele teatriinimesele esimeste märkimisväärsete<br />
lavatööde eest. Pirjo puhul tõsteti esile särtsakat<br />
Susanna rolli W. A. Mozarti ooperis „Figaro pulm“. Uurisin<br />
Pirjo käest, milline on olnud tema tee teatrilavale ja selle<br />
rollini.<br />
Kui suure üllatusena tuli sulle<br />
Kristallkingakese auhind?<br />
Ikka väga suure üllatusena, sest kui<br />
ma kuulsin, et Vanemuises hakatakse<br />
tegema „Figaro pulma“ – ma ei olnud<br />
siis veel Vanemuise trupi liige – ei arvanud<br />
ma, et peaksin üldse ette laulmagi<br />
tulema. Leidsin, et Susanna on minu<br />
hääle jaoks liiga madal. Olen tegelikult<br />
koloratuursopran ja sihin pigem sinna<br />
kõrgustesse, aga häda on selles, et Eestis<br />
lavastatakse koloratuursoprani rolle<br />
sisaldavaid oopereid vähe – loodan, et<br />
mul avaneb tulevikus siiski võimalus<br />
ka neid rolle laulda. Ühesõnaga, otsustasin<br />
isegi mitte ette laulma tulla. Minu<br />
suureks üllatuseks kutsus aga Mihkel<br />
Kütson ise mind ette laulma ja veel<br />
suuremaks üllatuseks mind valitigi selle<br />
rolli peale. Kevadel 2010 toimus lavastusprotsess,<br />
mis oli tore ja meeletult<br />
õpetlik, aga ka väga kurnav. Susanna<br />
roll on mulle harjumuspärasest tessituurist<br />
kohati tõesti madalam, kuid<br />
kokkuvõttes näis mulle endale siiski,<br />
et sain kõigega rahuldavalt hakkama ja<br />
et temperamendi poolest oli roll sobiv.<br />
Samuti andis see roll juurde enesekindlust<br />
ja julgust väljuda oma tavapärasest<br />
mugavustsoonist ning teha seejuures<br />
ikkagi edukas sooritus. Auhinda ma siiski<br />
ei oodanud ega suutnud seda kuni lõpuni<br />
uskuda. Ikka mõtlesin, kas keegi äkki<br />
teeb minuga julma nalja ja veel taksos<br />
teel tseremooniale uurisin uuesti kutset,<br />
et kas auhind on ikka mulle määratud või<br />
olen ainult nominent. Alles siis, kui mind<br />
lavale kutsuti, hakkasin uskuma.<br />
Millal üldse sündis otsus<br />
pühendada ennast ooperile?<br />
Mul on kõrge, klaari tämbriga hääl. Kui<br />
ma keskkooli ajal “Ellerheinas” laulsin,<br />
sai mulle selgeks, et inimesed hindavad<br />
seda annet. Minu kõhklused eriala<br />
valikul - kas õppida klassikalist laulu või<br />
midagi hoopis muud - olid osaliselt tingitud<br />
sellest, et ma pidasin ooperit kohati<br />
banaalseks. Minu ettekujutus ooperist<br />
ühtis siis paljude tavainimeste arvamusega<br />
- tüse tädi tuleb vasakult, laulab<br />
kõva häälega ja ülemängitult armastusest<br />
ja tatsub paremale ära. Mind häiris,<br />
et ooper pole usutav ja et näitlemine<br />
on teisejärguline. Siis ei osanud ma ka<br />
ilmselt hinnata vokaaltehnika täiuslikkust,<br />
nagu see oleks midagi erilist ja<br />
eraldiseisvat. Õpingute jooksul hiilis aga<br />
vaikselt ligi arusaam, kui tõsiselt ja mil-<br />
Tunnustust on Pirjole viimasel ajal palju jagunud - Pärnu Rahvusvahelise<br />
Ooperimuusika Festivali Klaudia Taevi nimelisel noorte ooperilauljate<br />
konkursi kuuest finaali jõudnud lauljast pälvis Pirjo kauneima Ave Maria<br />
esitaja eriauhinna. Lisaks valis rahvusvaheline Richard Wagneri Ühing<br />
Pirjo 2011. aasta stipendiaadiks.<br />
lise pühendumusega peavad lauljad tööd<br />
tegema, et esineda nii nagu maailma<br />
tipud seda teevad. Esimeste lavakogemuste<br />
põhjal mõistsin, et tegelikult võib<br />
ooper olla usutav küll, kuid võti on näitleja/laulja<br />
enda kätes. Lavastaja annab<br />
suunised, millisena ta mingit karakterit<br />
ette kujutab, kuid näitleja rollikehastus<br />
saab selle usutavaks teha. Üritan maksimaalselt<br />
ühendada näitlemist ja laulmist<br />
ning seeläbi kummutada stereotüüpset<br />
arusaama, et näitlemisoskusel ja ooperil<br />
on vähe ühist. Aga konkreetne hetk, kui<br />
ma sattusin ooperist sõltuvusse oli vist<br />
Muusikaakadeemia kolmandal kursusel,<br />
kui ma hakkasin koloratuursoprani<br />
repertuaari harjutama – siis ma sattusin<br />
tõelisse vaimustusse.<br />
Sinu päris esimene teatriroll –<br />
Damon Händeli ooperis „Acis ja<br />
Galatea” – sündis Vanemuises,<br />
kuidas tagantjärele oma<br />
debüüti hindad?<br />
See roll sobis mulle vokaalselt väga hästi,<br />
aga ma tundsin ennast prooviperioodil<br />
tegelikult vaevatuna, sest sellele ajale<br />
oli eelnenud väga keeruline periood. Ma<br />
olin haigena rasket repertuaari laulnud ja<br />
esmakordselt läks mul hääl pikaks ajaks<br />
ära. See oli mulle šokk – võtsin aja maha<br />
ega laulnud tükk aega. Taastusin kenasti,<br />
aga kui Vanemuises algas prooviperiood,<br />
jäin uuesti haigeks ja hääl läks jälle ära.<br />
Tagasi tuli hääl alles veidi enne esietendust,<br />
nii et mingi aeg prooviperioodil ei<br />
saanud ma täie häälega laulda. Õnneks<br />
läksid etendused väga hästi, kogemus<br />
oli kokkuvõttes positiivne ja lavastaja oli<br />
suurepärane. Sellele debüüdile ei järgnenud<br />
aga kutsete tulva - sain vahepeal<br />
hoopis lapse ja järgmine ooperiroll tuli<br />
alles 2009. aastal.<br />
Kuidas sa oma tervist hoiad, et<br />
selliseid haigestumisi vältida?<br />
On paratamatu, et laulja ametiga käib<br />
kaasas pidev mure oma tervise pärast,<br />
eriti meie kliimas. Siin oled sa pidevalt<br />
nn külmetushaigustes, kuigi tegelikult<br />
kunagi ei külmeta ja hoolitsed oma<br />
tervise eest lausa maniakaalselt hästi.<br />
Ma teen trenni, söön tervislikult, viibin<br />
võimaluste piires värskes õhus ja ometi<br />
ei ole Eesti kliimas võimalik 100% terve<br />
olla. Mul on paraku eriti tundlik tervis -<br />
vanasti olin ikka päris sageli haige, korra<br />
kuus mingit hingamisteede haigust<br />
põdeda oli täiesti tavaline. Seda on lauljale<br />
väga palju, see kurnab ja takistab ju<br />
otseselt töötegemist. Mingil hetkel võtsin<br />
end kokku ja otsustasin sporti tegema<br />
hakata ning mõtlesin, et kui see ka ei aita,<br />
siis panen laulja ameti maha, sest ma ei<br />
kannata seda pidevat stressi välja. Nüüd<br />
käin soojemal ajal jooksmas, talvel mängin<br />
vähemalt korra nädalas tennist ja rassin<br />
jõusaalis. Tegelikult on see aidanud<br />
ja tervis on palju paremaks läinud. Lisaks<br />
sellele – mis seal salata – kannan vahel<br />
kodus ka maski, kui keegi pereliikmetest<br />
haigena erilise isuga turtsub ja köhib.<br />
Mida sul lauljana veel õppida ja<br />
omandada on?<br />
See on üks lõppematu rada, väga palju<br />
saab paremaks muuta ja seda ma muudkui<br />
püüangi. Võtan eratunde, kuulan<br />
suurte lauljate salvestusi, harjutan.<br />
Õppida on tõesti palju: isegi kui ma laulan<br />
ära koloratuursopranile mõeldud raskeimad<br />
aariad, on ikkagi võimalik kõike<br />
seda veel paremini teha. Ma ei tea ühtegi<br />
ooperilauljat, kes ütleks, et tal ei ole enam<br />
midagi õppida.<br />
Mida ooper sulle annab?<br />
Ooper on mulle kaif. Kui sa teed midagi,<br />
mida sa tõeliselt armastad, sa tunned, et<br />
see on sinu jaoks õige valik, sulle sobib<br />
see repertuaar, mida sa hetkel laulad -<br />
siis hakkab iseenda laulust lihtsalt jube<br />
hea. Vahel harva võib isegi juhtuda, et<br />
tulevad külmavärinad peale. Kui tavaline<br />
inimene kuulab muusikat, siis põhiline<br />
kriteerium, mille järgi otsustatakse, kas<br />
oli lausa ulmeliselt hea või lihtsalt tore,<br />
on see, kas külmavärinad tulid peale. Kui<br />
iseenda laul põhjustab sedasama, siis see<br />
võib tunduda väga edev, aga tegelikult<br />
see näitab lihtsalt, et sa oled õige koha<br />
peal, teed õiget asja, naudid seda ja saad<br />
seda teistega jagada.<br />
58 RAMP 2011/2012<br />
RAMP 2011/2012<br />
59
Change language