60504030Hõivatud maaelanikkond majandussektori järgi,1998-2004, %%47,848,9 51,344,949,2 50 50,3Maapiirkonna tööhõive ja töötuse määra dünaamika 1997-2002. A (vanus 15-74.a.)Aasta Tööhõive määr, % Töötuse määr, %1997 52,5 11,31998 53,4 10,51999 51,5 12,92000 50,7 13,82001 51,2 13,428,42002 27,651 9,429,52028,7 30,2 31,6Hõivatud maaelanikkond majandussektori järgi 1997-2003 (%)26,7Aasta24,6Primaar Sekundaar Tertsiaar10 1998 1998 26,7 28,4 44,91999 21,61999 24,6 20 27,6 47,820002000 21,6 2001 29,5 20,6 48,902001 20 28,7 2002 18,4 51,32002 20,6 30,2 2003 49,22003 18,4 31,6 502004 17,3 32,4 50,3Allikas: ESA tööjõu-uuringud17,3200432,4TertsiaarSekundaarPrimaar2.3 Maa ja linnaelanikkonna sissetulekudViimastel aastatel on püsinud suhe, et linnaleibkonna sissetulek on viiendiku võrrasuurem kui maal. Leibkonnaliikme 2004. aasta kuu keskmine netosissetulek oli 3040krooni, sealhulgas linnas 3217 krooni ja maal 2678 krooni. Aastaga suurenesnetosissetulek nii linnas kui maal 9%. Maal elava leibkonna liikme sissetulek olilinnas elava liikme sissetulekust 17% väiksem.2004. aastal moodustas linnas sissetulek palgatööst kuu keskmisest netosissetulekust70% (2243 krooni) ja maal 58% (1543 krooni). Leibkonnaliikme kohta on tulu põllujametsamajanduslikust tegevusest vähenenud 730 kroonilt 2000. aastal kuni 590kroonini 2004. aastal. Veel 2002. aastal oli see näitaja 856 ja 2003. aastal 764 krooni.Statistika näitab, et aastatel 1996- 2004 vähenes põllumaad käsutavate leibkondadeosatähtsus 15 protsendilt 12 protsendini ja aiamaad käsutavate leibkondade osatähtsusvähenes 47 protsendilt 43 protsendini. Maal elavate leibkondade seas vähenespõllumaa käsutajate arv 14 ja aiamaa kasutajate osakaal 7 protsenti. Samuti oli <strong>Eesti</strong>s2003. aastal põllumajanduslikke majapidamisi kolmandik vähem kui 2001 aastal.2004. aastal läbiviidud tööjõu-uuring näitas, et vaid pooltel maal elavatel hõivatutelon põhitöökoht koduvallas. Suurenenud on pensioni osatähtsus sissetulekutes.Maaleibkonna liikmel vähenes ettevõtlusest saadava sissetuleku osatähtsus 21protsendilt 7 protsendini. <strong>Eesti</strong> traditsioonilisele ja ajalooliselt väljakujunenud <strong>maaelu</strong>muutumisele viitab põllu-, metsa- ja kalamajandusliku ettevõtluse kui tuluallikatunduv vähenemine - 20 protsendilt 3 protsendini.22
Netosissetuleku erinevus maakonniti vähenes. Suurim kuukeskmine netosissetulek olileibkonnaliikmel Tallinnas — 3578 krooni, ületades <strong>Eesti</strong> keskmist netosissetulekut18%. Väikseim netosissetulek oli Valga maakonnas — 2129 krooni, mis moodustas60% leibkonnaliikme kuukeskmisest netosissetulekust Tallinnas ja 70% <strong>Eesti</strong>keskmisest.Joonis 5. Leibkonnaliikme kuukeskmine netosissetulek, 2004 (krooni)3557,9 Viljandi3492,64000Järva3158,43129,43500 Lääne2958,62813,2 3029Rapla3000 2734,82727,1Pärnu2500 2660,72600,1 Tartu2000 2526,92370,3 Lääne-Viru1500 2324,62314,5 Harju Tallinnata10002268,92129,2 Harju5003578,3 3492,63158,43557,9 2958,62734,8 2660,72526,92324,6 2268,9Tallinn3129,42813,22727,12600,12370,32314,52129,20Kogu <strong>Eesti</strong>Kogu <strong>Eesti</strong>TallinnHarjuHarju Tallinnata0 1000 2000 3000 4000TartuRaplaMaakonnadKrooniViljandiSaareHiiuIda-ViruValga<strong>Eesti</strong> keskmisest netosissetulekust suurem kuukeskmine netosissetulek oli pealeTallinna veel Harju maakonnas, Lääne-Viru maakonnas ja Tartu maakonnas(vastavalt 3493 krooni, 3158 krooni ja 3129 krooni).2004. aastal aeglustus tarbijahindade kasvu kiirenemise tõttu nii bruto- kui kanetopalga reaalkasv. Tarbijahinnaindeks tõusis 3%. Tarbijahinnaindeksi kiirenenudkasv oli tingitud toidukaupade ja kütuse kallinenud hinnast ning maksumuudatustestja väliskaubanduspoliitika muudatustest. Teenuste hinnad kallinesid 3,3%.23
- Page 1 and 2: 1 Üldandmed Eesti kohta...........
- Page 3 and 4: 1 Üldandmed Eesti kohta1.1 Geograa
- Page 5 and 6: Rahvaarv on Eestis taasiseseisvumis
- Page 7 and 8: 60,5 ja 72,8 aastat —, kuid samas
- Page 9 and 10: Tootmise meetodil institutsionaalse
- Page 11 and 12: Tabel 2. Demograafilise tööturusu
- Page 13 and 14: Kaart 4. Vegetatsiooniperioodi sade
- Page 15 and 16: 1.4.4 Bioloogiline mitmekesisus ja
- Page 17 and 18: energiapuistute rajamine; lõppraie
- Page 19 and 20: on Keskkonnaministeeriumi vastavate
- Page 21: 2003, võrreldes kogu majandusega,
- Page 25 and 26: strateegia aastateks 2002-2006 “T
- Page 27 and 28: Joonis xxx Laekunud taotlusi uute p
- Page 29 and 30: Teisisõnu: koostöö toimub uuring
- Page 31 and 32: Tabel xxx. Põllumajanduse valdkond
- Page 33 and 34: maksimumini viidud arvestustega nin
- Page 35 and 36: Tabel xxx. Nõuandekeskused ja seal
- Page 37 and 38: põllumajandustootmisele. Seoses ol
- Page 39 and 40: KUIVENDATUD MAADE PAIKNEMINEHarjuma
- Page 41 and 42: Enampakkumine89 141ha4%Vaba põllum
- Page 43 and 44: Tabel xxx. Põllumajandusettevõtte
- Page 45 and 46: Alates 1998. aastast on Eestis keht
- Page 47 and 48: HollandTaaniPrantsusmaaSaksamaaEU-1
- Page 49 and 50: Holland 2003Eesti2002EU-15TaaniPort
- Page 51 and 52: Allikas: Eesti Agraarökonoomika In
- Page 53 and 54: Põhiliselt kasvatasid köögivilja
- Page 55 and 56: äärmiselt vajalik. Eestis oli 31.
- Page 57 and 58: 2003 2 275 900 229 600 30 200 2 016
- Page 59 and 60: Allikas: ESAEttevõtete arv sektori
- Page 61 and 62: investeeringud olnud seotud toiduse
- Page 63 and 64: % pindalast908072,1706054,1504069,4
- Page 65 and 66: 3.11.2 Tööhõive metsandusesMets
- Page 67 and 68: Tabel xxx. Majapidamiste maa strukt
- Page 69 and 70: 3.12 Põllumajanduse mõju keskkonn
- Page 71 and 72: Viimaste aastakümnete jooksul on p
- Page 73 and 74:
Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik
- Page 75 and 76:
kvaliteet. Lisaks Künnikihi omadus
- Page 77 and 78:
sh.: energeetika 29753 13478tööst
- Page 79 and 80:
Allikas: Keskkonnaministeeriumi Inf
- Page 81 and 82:
eesmärgil kaitse alla võetud veek
- Page 83 and 84:
Lissaboni ja Stockholmi tippkohtumi
- Page 85 and 86:
20,015,010,05,00,0mikroettevõttedv
- Page 87 and 88:
4.1 Teenuste kättesaadavusTingitun
- Page 89:
4.5 LeaderRiiklikus Arengukavas mee