Joonis xxx. <strong>Eesti</strong> Pindala jagunemine maakategooriate järgi.<strong>Eesti</strong> pindala jagunemine maakategooriate järgiSiseveed5,4%Sood5,9%Teised5,7%Asutusala3,2%Põllumajandusmaa29,7%Metsamaa50,1%Allikas: Aastaraamat Mets 2004Kuigi üle poole <strong>Eesti</strong>maast on kaetud metsaga, ei ole maakondade lõikes metsamaapindala ühtlane, ning võib väita, et maakondades kus mullaviljakus on kõrgem kui<strong>Eesti</strong> keskmine on metsamaad vähem ning maad kasutatakse muul otstarbel kuimetsade majandamiseks ja antud piirkonnas metsanduse arendamiseks, eelkõigepõllumajanduslikul otstarbel. Samas võib aga väita, et kuigi antud maakondades onmetsasuse protsent madal, on just tulundusmetsade osakaal suurem kui teistesmaakondades ning rohkem pööratakse rõhku metsade majandamisele tulu saamiseeesmärgil. Kogu <strong>Eesti</strong>maa lõikes on tulundusmetsade osakaal 74,2% (1,681 mln ha),kaitsemetsad moodustavad 19% ning hoiumetsad 6,2% kogu metsamaa pindalast.Joonis xxx. Metsasuse ja metsamaa jagunemine metsakategooriate järgimaakondade lõikes (%)62
% pindalast908072,1706054,1504069,477,762,479,955,585,774,953,148,546,4 46,648,746,7 47,74382,149,678,5 7953,9 53,88440,572,457,878,6 78,849,6 49,774,251,930201021,56,418,312,312,59,9146,1 5,217,18 8,311 11,46,53,318,5 17,93,1 3,122,7106 4,8156,417,63,619,76,20Harju Hiiu Ida-Viru Jõgeva Järva Lääne Lääne-ViruPõlva Pärnu Rapla Saare Tartu Valga Viljandi Võru KokkuMaakonna metsasus% Tulundusmetsad % Kaitsemetsad% Hoiumetsad %Allikas: Aastaraamat Mets 2004Muutustega metsamaa pindalas on kaasnenud ka muutused puuliikide vahekorras.Okaspuupuistute pindala osakaal vähenes 65 protsendilt 1958. aastal 49 protsendini2003. aastal ning suurenenud on lehtpuupuistute osakaal. Lehtpuupuistute osas onteiste lehtpuupuistutega võrreldes kõige enam suurenenud hall-lepikute osakaal,vastavalt 3,7 protsendilt 9,2 protsendini (Aastaraamat Mets 2004). Käesoleval ajal onveel valitsevaks puuliigiks okaspuu - mänd (31,3 %), kuid eeldada võib et lähiaastatelmuutub olukord ning valitsevaks puuliigiks saab kask, mille osakaal on aasta-aastalttõusnud ning on tänaseks saavutanud võrdse taseme männiga (31,2 %).Joonis xxx. Puuliikide osakaalu muutumine 1958 – 2003 (%)5040424139381958 1975 1988 1994 2003%303123 23242430 312729 282018100964 4 5 42 2 2 2mänd kuusk kask haab hall leppAllikas: Aastaraamat Mets 200463
- Page 1 and 2:
1 Üldandmed Eesti kohta...........
- Page 3 and 4:
1 Üldandmed Eesti kohta1.1 Geograa
- Page 5 and 6:
Rahvaarv on Eestis taasiseseisvumis
- Page 7 and 8:
60,5 ja 72,8 aastat —, kuid samas
- Page 9 and 10:
Tootmise meetodil institutsionaalse
- Page 11 and 12: Tabel 2. Demograafilise tööturusu
- Page 13 and 14: Kaart 4. Vegetatsiooniperioodi sade
- Page 15 and 16: 1.4.4 Bioloogiline mitmekesisus ja
- Page 17 and 18: energiapuistute rajamine; lõppraie
- Page 19 and 20: on Keskkonnaministeeriumi vastavate
- Page 21 and 22: 2003, võrreldes kogu majandusega,
- Page 23 and 24: Netosissetuleku erinevus maakonniti
- Page 25 and 26: strateegia aastateks 2002-2006 “T
- Page 27 and 28: Joonis xxx Laekunud taotlusi uute p
- Page 29 and 30: Teisisõnu: koostöö toimub uuring
- Page 31 and 32: Tabel xxx. Põllumajanduse valdkond
- Page 33 and 34: maksimumini viidud arvestustega nin
- Page 35 and 36: Tabel xxx. Nõuandekeskused ja seal
- Page 37 and 38: põllumajandustootmisele. Seoses ol
- Page 39 and 40: KUIVENDATUD MAADE PAIKNEMINEHarjuma
- Page 41 and 42: Enampakkumine89 141ha4%Vaba põllum
- Page 43 and 44: Tabel xxx. Põllumajandusettevõtte
- Page 45 and 46: Alates 1998. aastast on Eestis keht
- Page 47 and 48: HollandTaaniPrantsusmaaSaksamaaEU-1
- Page 49 and 50: Holland 2003Eesti2002EU-15TaaniPort
- Page 51 and 52: Allikas: Eesti Agraarökonoomika In
- Page 53 and 54: Põhiliselt kasvatasid köögivilja
- Page 55 and 56: äärmiselt vajalik. Eestis oli 31.
- Page 57 and 58: 2003 2 275 900 229 600 30 200 2 016
- Page 59 and 60: Allikas: ESAEttevõtete arv sektori
- Page 61: investeeringud olnud seotud toiduse
- Page 65 and 66: 3.11.2 Tööhõive metsandusesMets
- Page 67 and 68: Tabel xxx. Majapidamiste maa strukt
- Page 69 and 70: 3.12 Põllumajanduse mõju keskkonn
- Page 71 and 72: Viimaste aastakümnete jooksul on p
- Page 73 and 74: Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik
- Page 75 and 76: kvaliteet. Lisaks Künnikihi omadus
- Page 77 and 78: sh.: energeetika 29753 13478tööst
- Page 79 and 80: Allikas: Keskkonnaministeeriumi Inf
- Page 81 and 82: eesmärgil kaitse alla võetud veek
- Page 83 and 84: Lissaboni ja Stockholmi tippkohtumi
- Page 85 and 86: 20,015,010,05,00,0mikroettevõttedv
- Page 87 and 88: 4.1 Teenuste kättesaadavusTingitun
- Page 89: 4.5 LeaderRiiklikus Arengukavas mee