13.07.2015 Views

Eesti maaelu arengu strateegia 2007+ olukorra kirjeldus

Eesti maaelu arengu strateegia 2007+ olukorra kirjeldus

Eesti maaelu arengu strateegia 2007+ olukorra kirjeldus

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

Joonis . Brutopalga 1) , hõive 2) ja tööviljakuse kasvud 1993-2004 ja prognoos 2005-2009(protsenti)14121086420-2-4-61993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005*2006*2007*2008*2009*Tööviljakuse kasv Brutopalga reaalkasv Hõive kasv Töötuse määr1) Alates 1998. aastast ei sisalda brutokuupalk ravikindlustushüvitist.2) 15–74-aastased, hõivatute arv kuni aastani 1996 on erandina 15–69-aastaste seas.Allikas: <strong>Eesti</strong> Statistikaamet, Rahandusministeerium.Tarbijahinnaindeksi kiirema kasvu tõttu oli brutopalga reaalkasv aeglasem kui 2003.aastal — 4,6%. Keskmine brutokuupalk suurenes 8,4%. Nagu eelmisel aastal, olisuurim brutokuupalk finantsvahenduses — 14 998 krooni. Kõige enam suureneskeskmine brutokuupalk metsamajanduse (kasv 22,9%), kinnisvara, rentimise jaäritegevuse (kasv 15,4%), muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteeninduse (kasv 14,3%),tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (kasv 13,9%) ning põllumajanduse (kasv 13,1%)tegevusalal. Palk vähenes vaid kalapüügi tegevusalal.2004. aastal oli miinimumpalk 2480 krooni. Poole miinimumpalgani ei ulatunudkuukeskmine netosissetulek 9%-l leibkondadest ning 40%-l oli sissetulek pool kuniüks miinimumpalk. 37%-l leibkondadest oli sissetulek üks kuni kaks miinimumpalka,9%-l kaks kuni kolm ja 5%-l üle kolme miinimumpalga.2.4 Põllumajandusteadus, -haridus ja nõustamine2.4.1 PõllumajandusteadusPõllumajandusteadus on üks riigi põllumajanduspoliitika realiseerimise vahendeidning põllumajandussektori muutustega kohanemise suutlikkuse ja pikemasperspektiivis konkurentsivõime tagamise oluliseks vahendiks.<strong>Eesti</strong> turu piiratud mahu ja EL liikmelisusega seonduvalt peavad edasisedkonkurentsieelised põhinema pikaajalist majanduskasvu soodustaval teadus- jatehnoloogilisel arendustegevusel ning innovatsioonil.Teadus- ja tehnoloogiline arendustegevus ning innovatsioon: peamised<strong>arengu</strong>indikaatoridRahvusvahelises võrdluses on üks põhinäitaja T&A intensiivsus, mida mõõdab T&Akulutuste suhe sisemajanduse koguprodukti. <strong>Eesti</strong> teadus- ja arendustegevuse24

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!