Eesti maaelu arengu strateegia 2007+ olukorra kirjeldus

Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala asub Kesk-Eesti moreentasandikul, kuspinnakate on kõikjal õhuke, kõikudes 1–7 meetrini (enamasti 1–3 m, kohati allameetri). Põhjavesi on valdavalt reostuse eest kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Veeliikumiskiirus aeratsioonivööndis on suur, mistõttu hajureostus jõuab põldudelt jareostus punktallikatest kiiresti põhjavette.Põllumajandusliku tootmise nitraaditundlikul alal teeb keeruliseks asjaolu, et sellelalal asuvad kõrgema mullaviljakusega mullad. Seetõttu on seal maakasutuskeskmiselt 50% intensiivsem, võrreldes riigi keskmisega. Sama võib öeldaloomakasvatuse kohta – seal kasvatatakse 35% veistest, 30% sigadest ja 12,5%kodulindudest. Sellistel aladel peaks soodustama just mahepõllumajanduslikkutootmist.Reformide käigus on põllumajanduslik tootmine oluliselt vähenenud kanitraaditundlikul alal. See on olulisim põhjus, miks põhjavee kvaliteet on tublistiparanenud.Ka Pandivere piirkonna põhjavee kvaliteet on paranenud ja põhieesmärk on tootmisekasvades vee kvaliteedi säilitamine, sest parandada seda oluliselt ei saa.Põhjavee joogiveena kasutamisel on enim probleeme Adavere-Põltsamaa piirkonnas.Tervikuna on territooriumil küll keskmine nitraadikontsentratsioon madalam kui 50mg/l, kuid probleemsetes kaevudes on vesi nitraatide tõttu joogikõlbmatu.Lahenduseks saab siin olla sõnnikumajanduse parandamine ja intensiivse maaviljeluseasendamine mahepõllumajandusega.Pandivere kõrgustiku nõlvadel ja jalamil väljub põhjavesi allikatena, millest saavadalguse paljud jõed. Nii mõjutab Pandivere kõrgustikul tekkinud põhjavesi oluliseltsealt algavate jõgede vee kvaliteeti, eriti nende ülemjooksul. Nitraadidirektiivitäielikuks rakendamiseks on Eesti valmistunud alates 1998. aastast. Sellele on kaasaaidanud PHARE Eesti-Soome koostööprojekt “Põllumajandusettevõttekeskkonnategevuskavad Eesti karstipiirkonnas” (projekt 98-5061) ja 2000. aasta algulkäivitatud PHARE projekt “Toetus Eesti ühinemisele Euroopa Liiduga” (ES9620.01.01).Koostamisel on nitraaditundliku ala kaitse-eeskirjad ja tegevuskava, mille aluselkehtestatakse nimetatud aladel põllumajandustootjate tootmistegevusele kitsendusedja piirangud.Nitraadidirektiivi artikli 4 alusel on Eesti koostanud hea põllumajandustavategevusjuhise. Selles sõnastatakse üldtunnustatud põllumajandusliku tootmise võttedja viisid, mille järgimise korral ei teki ohtu keskkonnale. Tootjaorganisatsioonidkiitsid selle heaks 2001. aastal. Vastavalt veeseadusele on hea põllumajandustavajärgimine soovituslik. Veepoliitika raamdirektiivi kohaselt tuleb aastaks 2015 tagadapüstitatud eesmärkide (vee hea seisund) saavutamine.3.12.2 TaimekaitseTaimekaitsevahendite kasutamise kõrgperiood Eesti põllumajanduses oli aastail1981–1989, mil keemilist taimekaitset tehti peaaegu kõigil põldudel. Kokku kasutatitaimekaitsevahendeid külvipinna hektari kohta 0,9–1,1 kg aastas. Alates 1990. aastastkahanes taimekaitsevahendite kasutamine järsult. Kasutusele võeti efektiivsemadpreparaadid, mida kulub hektari kohta tunduvalt vähem.73