Eesti maaelu arengu strateegia 2007+ olukorra kirjeldus

20,015,010,05,00,0mikroettevõttedväikeettevõttedkeskmised ettevõttedsuurettevõtted-5,0-10,0lisandväärtusekasvettevõtete arvumuutushõive muutusUuring toob välja asjaolu, et mikroettevõtted on vaatamata oma väiksusele kõigesuurema arengu- ning kasvupotentsiaaliga. Aastatel 2000 kuni 2003 liikus järgmisessesuurusgruppi 33% 0-töötajaga mikroettevõtetest ning 7,5% 1-9 töötajaga ettevõtetest.Üle 100 mikroettevõtte omandas vaadeldaval perioodil keskmise suurusega ettevõttestaatuse. See tähendab, et mikroettevõtlusest lähtub ettevõtete ning pakutavate uutetöökohtade kasv.”, mis viib Eestit lähemale Lissaboni eesmärkide saavutamisele.3.13.1 Ettevõtluse toetamineEttevõtlikkuse ja uute töökohtade loomise soodustamiseks ning ettevõtetekonkurentsivõime suurendamiseks on välja töötatud Eesti ettevõtluspoliitika, misreguleerib horisontaalselt ettevõtluse toetamist.Ettevõtjatele on abiks laenuvõtmisel institutsioonid: Kredex ning MaaeluEdendamise Sihtasutus (MES). Need asutused pakuvad ettevõtjatelelaenugarantiisid, mis teevad ettevõtjate pankadest võetud laenud odavamaks. MES-I erinevuseks on see, et see on suunatud pigem põllumajanduse ja maaeluarendamiseks. Lisaks laenugarantiile pakub MES veel sildfinantseerimist, et kaasatamaksimaalselt Euroopa Liidu tugirahasid maaelu arendamiseks.Liitumisel Euroopa Liiduga käivitusid mitmed ettevõtlust ergutavad toetusmeetmed.Esiteks on Euroopa Sotsiaalfondi meede “Tööturutoetus ettevõtluse alustamiseks”,mis annab töötule stardikapitali ettevõtlusega alustamiseks. Antud meetme puhulpidi ettevõtja läbima ka vastava koolituse.Nii liitumiseelsel kui ka liitumisjärgselt on kas riigi toel või Euroopa Teadus jaArendus Fondist (ERDF) antud stardiabi alustavatele ettevõtjatele, nõustamisteenustekasutamise toetust, uutele turgudele sisenemise toetust ettevõtluskeskuste võrgustikuarendamise toetust, milleläbi informatsioon ettevõtluse kohta jõuab kogu Eestiettevõtjateni.Maapiirkonnas ettevõtluse mitmekesistamiseks väikeettevõtete investeeringutoetusekaudu rakendati liitumiseelsel perioodil maaelu arendamise programmi (SAPARD)raames meede 3. Toetati investeeringuid turismi arendamiseks, teeninduslikuettevõtluse arendamiseks, käsitöö edendamiseks ning toiduainete töötlemiseks.Maaettevõtluse toetamine jätkus ka liitumisjärgselt struktuurfondide meetme 3.3“Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas” raames.85