Eesti maaelu arengu strateegia 2007+ olukorra kirjeldus

2001. aastal kasutasid põllumajandusettevõtted 328 t taimekaitsevahendeid, mis on7% rohkem kui 2000. aastal. Taimekaitsevahendeid kasutas 54%põllumajandusettevõtetest ja 30% talumajapidamistest. Kasutatudtaimekaitsevahenditest 90% moodustasid umbrohutõrjevahendid. Loodushoidliktaimekaitse põhineb eelkõige ennetaval-, füüsikalisel- ja bioloogilisel tõrjel.3.12.3 MuldValdav enamus viljakatest maadest on kasutusele võetud, oluline on nende muldadearukas kasutamine. Kahjuks katkestati enam kui 10 aastaks laiaulatuslik muldadeseire, mistõttu ei ole Eesti mullaseisundist võimalik esitada üksikasjalikku ülevaadetega vastavaid seireandmeid. Alates 2002. aastast lülitati riiklikku keskkonnaseireprogrammi ka mullaseire ning Põllumajandusuuringute Keskuses käivitatipõllumuldade viljakuse uurimise programm, mille raames võetakse põldudeltmullaproove. Ekspertarvamuste põhjal on mullaga seotud põhiprobleemid järgmised:- orgaanilise aine ja toitainete varu vähenemine mullas, mida põhjustabklassikaliste külvikordade puudumine, toitainete tasakaalu andmete javäetuskavade puudumine, monokultuuride kasvatamine ja sõnnikukasutamise vähenemine; Selle lahendamiseks peaks propageerima enammahepõllumajandust, kus kasutatakse külvikordasid, ei kasvatatamonokultuure ja reguleeritakse mulla toitainete tasakaalu ja piirataksesõnnikuga antava lämmastiku kogust.- vee-erosioon leiab aset ebatasastel aladel, kus mullaosakesed on voolavaveega kergesti kaasaviidavad. Eestis, kus kliimatingimused erosiooni eisoodusta, ongi reljeef üks põhiline erosiooni eeltingimus. Erosioon tekibkipeamiselt Otepää ja Haanja künkliku reljeefiga aladel. Vähem on erosiooniSakala ja Pandivere kõrgustikel ning mujal. Kuna Haanjas ja Otepääl onpalju põlde söötis ja võsastunud, on seal lakanud ka erosioon. Pinnakatte jamulla omadustest avaldavad erosiooni intensiivsusele suuremat mõjuveeläbilaskevõime ja lõimis. Mida suurem on veeläbilaskevõime, sedaväiksem on pinnavete kogunemine ja erosioon. Tabel 1 täpsustab alad, kusvõib ette tulla erosiooni. Põllumajandusuuringute Keskuse spetsialistidearvates võib tegelik erosioon siiski tekkida vaid 20–30% märgitud aladest.Edaspidi, kui alad on paremini täpsustatud, tuleks seal eelistadarohumaaviljelust ja erosiooniohtu kahandavaid agrotehnoloogiaid (kündaristi kallakuga, valida õiged mullaharimise ajad jne);- tuuleerosioon tekib Kesk-Eesti suurtel põldudel ja rannikualadelpeamiselt kuivadel kevadetel ja taimkatteta ning kerge lõimisega aladel.Probleem on kohaliku iseloomuga ja sõltub konkreetse aastailmastikutingimustest;muldade hapestumist esineb eriti Kesk- ja Lõuna-Eestis. Peamiseltlähtekivimi omadustest tulenevat muldade hapestumise protsessi ära hoidaei ole võimalik, sest meie kliimas toimub mullast kaltsium- jamagneesiumkarbonaatide väljauhtumine toimub pidevalt. Eesti haritavamaa põllumuldade reaktsiooni hoidmiseks taimede kasvuks soodsaltasemel ning muldade vaesustumise ärahoidmist saab parandada muldadeneutraliseerimisega. Mulda antav kaltsium vähendab raskemetallidetungimist taimedesse, viib kahjulikud elemendid raskesti lahustuvussevormi. Sellega paraneb keskkonnaohutus ja taimekasvatussaaduste74