Eesti maaelu arengu strateegia 2007+ olukorra kirjeldus

üks lihasaaduste töötlemiseks, üks õlitaimede töötlemiseks ning üks puu- ja köögiviljapakendamiseks.Põllumajandussaaduste töötlemine mittetoiduks e. n.n. tehniliste kultuuride töötleminemoodustab väga väikese osa Eesti põllumajandussaadusi töötleva tööstuse toodangust.Investeeringud põhivarasse300 000250 000200 000150 000100 00050 0000Joogitootmine200220032004Joonis: Toiduainetööstuse investeeringud põhivarasse; 2002-2004.a.Allikas: ESA3.9.1 InvesteeringudToiduainetööstus on Euroopa Liiduga liitumisest kõige enam mõjutatud tööstusharu.Seda väljendavad suured investeeringud, mida ettevõtted on teinud tööstusharuvastavusse viimiseks EL-i normdokumentidega ja harmoniseeritud seadusandlikeaktidega.Aastatel 2002-2004 on ESA andmetel toiduainetööstusesse investeeritud ligikaudu 2,7miljardit krooni (Joonis 5). Kõige suuremas ulatuses on investeeritud masinate jaseadmete soetamisse (49%) ning hoonete ja rajatiste rekonstrueerimisse (34,5%).Tänaseks on Eesti põllumajandussaadusi töötleva tööstuse sektor saavutanud jubateatud investeeringutaseme – ettevõtted on viidud vastavusse toiduohutuse nõueteganing tootmine on muutunud efektiivsemaks. Selleks on suuresti kaasa aidanudSAPARD programmi ning Eesti riiklik arengukava 2994-2006 investeeringutoetused.Siiski ei saa seda pidada piisavaks, kuna seni tehtud investeeringute eesmärgiks onvaldavalt olnud tootmise efektiivsemaks muutmine – amortiseerunud seadmeteväljavahetamine, ettevõtte nõuetega vastavusse viimine jne. Investeeringud uutetoodete ning tehnoloogiate arendamisse ning keskkonnakaitsesse ei ole olnudkaugeltki piisavad.3.10 Tootearendus ja innovatsioonÜks suuremaid probleeme paljude ettevõtete jaoks on vähene tähelepanutootearendusele ja tootekvaliteedile. Efektiivse tootearenduse ülesandeks on niiturupositsiooni kindlustamine kui parandamine. Kui viimastel aastatel on ettevõtete60