Eesti maaelu arengu strateegia 2007+ olukorra kirjeldus

Joonis 2. Eesti rahvastiku vanuseline struktuur1200001000008000060000400002000000-45-92000. aasta rahvaloenduse andmed.10-1415-1920-2425-2930-3435-3940-4445-4950-5455-5960-6465-6970-7475-7980-84..külad..alevikud..alevid..vallasisesed linnadLoomuliku iibe poolest on Eesti uue sajandi alguses kuue kõige ulatuslikumaltkahaneva rahvaarvuga riigi hulgas (koos Ukraina, Venemaa, Läti, Bulgaaria jaValgevenega). Oodatava eluea pikkuse poolest on Eesti koos Läti, Leedu, Ukraina jaValgevenega Euroopa kõige lühema elueaga rahvaste hulgas. Eesti rahvastikkuiseloomustab täna taastoote tasandist madalam sündivus koos suhteliselt kõrgesuremusega, mis on olulisem põhjus, miks Eesti rahvastik on Euroopas enamiku teisterahvastikega võrreldes ebasoodsamas seisundis.Rahvastiku vanuskoosseisu muutust iseloomustab vähenev noorte osatähtsus. Selle ontinginud juba kümme aastat kestnud vähene sündimus – üheksakümnendate aastateteise poole sünnipõlvkonnad on peaaegu kaks korda väiksemad kuikaheksakümnendatel aastatel.2003. aastal võrdsustus Eesti rahvastikus alla 15-aastaste noorte ja 65-aastaste võivanemate elanike arv 16% lähedal. Veel 1990. aastal oli noori vanuritest kaks kordaenam — vastavalt 23% ja 12%. Rahvastiku vanuskoosseisu on enim mõjutanudsündide arv, mis 1998. aastal jõudis absoluutsesse madalseisu — siis sündis varasemapaarikümne tuhande asemel vaid 12 167 last. Sealt alates on märgata tõusutendentsi,2003. aastal sündis 13 036 ja 2004. aastal 13 993 last. Sellise kasvu üks põhjus onsünnitusikka jõudvate naiste suurem sünnipõlvkond, mille kasv jätkub kümnendilõpuni. Seejuures lükatakse esimest sünnitust üha vanemasse ikka: 1991. aastal oliesmasünnitajate keskmine vanus 23 aastat, 2003. aastal juba 25 aastat. Euroopa Liiduvanade liikmesriikide 28 aastani on siiski veel pikk tee. Positiivselt on sündimusekasvuga seotud ka abortide vähenenud arv alates 1997. aastast, mil 100 sünni kohtaoli 132 aborti, 2003. aastal oli juba ainult 82 aborti. Langus jätkus ka 2004. aastal.Rahvastiku vananemine on teiselt poolt seotud oodatava eluea pikenemisega.2003. aastal pikenes meeste oodatav eluiga võrreldes eelnenud aastaga peaaegu aastavõrra, jõudes 66,0 aastani, kuid naiste oodatav eluiga oli ikka veel üle kümne aastapikem — 76,9 aastat. 1994. aastal olid need arvud omajagu väiksemad — vastavaltLinnad6