Eesti maaelu arengu strateegia 2007+ olukorra kirjeldus

2.4.2 Maamajandusalane haridusMaamajandusalase hariduse omandamine sh elukestva õppe põhimõteteellurakendamine on maal muutunud üha hädavajalikumaks sest, rohkem kui kunagivarem on omandanud tähtsust juurdepääs uusimale informatsioonile ja teadmistelekoos motivatsiooni ja oskusega kasutada kaasaegseid teabevahendeid nii üksikuteinimeste kui ka kogu ühiskonna huvidest lähtuvalt. Sellest sõltub konkurentsivõimetugevdamine, samuti tööjõu läbilöögi- ja kohanemisvõime suurendamine tööturultoimuvate muutustega edukaks toimetulekuks.Erinevate koolitusliikide ( esma-, taseme-, tööalane- ja vabahariduslik koolitus) kauduon oluline: tõsta kõikide maaelanike õpimotivatsiooni, eriti nende, kellel juurdepääsõppimisvõimalustele on takistatud, kas majanduslikel põhjustel, aja- võihuvipuuduse tõttu või mõnel muul põhjusel; tõsta maaelanikkonna konkurentsivõimet maailmas; saavutada jätkusuutlik maamajanduse kasv; suurendada iga inimese läbilöögivõimet ning valmisolekut toimetulemisekseluks maal; tugevdada kogu maaelanikkonna sotsiaalset integreeritust ning kodanikkonnakujunemist ja tõsta elanike elukvaliteeti.2005. aasta seisuga on põllumajanduse ja maaeluga seonduvaid erialasid võimalikõppida 11 kutseõppeasutuses ja Eesti Põllumajandusülikoolis (vt joonis xxx).Põllumajandusvaldkond hõlmab põllumajandust, metsandust, aiandust, kalandust jatoiduainetööstust.Joonis xxx Tegelik ja planeeritav vastuvõtt kutsehariduses (põllumajandus,metsandus ja kalandus)Allikas: Statistikaamet, Koolivõrgu arengukavaAllikas: Statistikaamet, Koolivõrgu arengukavaVastuvõtt90080070060050040030020010001995 2000 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009Aasta30