Eesti maaelu arengu strateegia 2007+ olukorra kirjeldus

4.4 Maapiirkonna elanike omaalgatusMaapiirkonna arengut soosiv tegur on sotsiaalne infrastruktuur. Eesti väikseimaasustusüksuse küla sotsiaalseks infrastruktuuriks on ühiseks tegevuseks mõeldudehitised ja teised objektid, mis suurendavad külaelanike elanikkonna võimalusi tehakoostööd ning korraldada ühisüritusi, võimaldavad ligipääsu informatsioonile ningmille arendamine parandab küla välisilmet ja üldist elukeskkonna kvaliteeti.Vaatamata sellele, et füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonna tagamine on kohalikeomavalitsuste ülesanne, on elukeskkonna parandamisel järjest enam arenenud kohalikinitsiatiiv.Eesti maapiirkonnas on kolmandal sektoril täita oluline roll olles parim võimalikmudel sotsiaalkeskkonda parandavate avalike kooskäimiskohtade haldamiseks.Kolmanda sektori abil areneb kohalik omaalgatus ning selle läbi suureneb kohalikuelanikkonna võimalusi osaleda oma piirkonna arendamises. Eestis on väga kiirestikasvanud mittetulundusühingute arv, mis on Justiitsministeeriumi Registrikeskuseandmete põhjal 01. juuni 2005 seisuga on 22 586 sh. 651 sihtasutust ja 21935mittetulundusühingut. Avalikes huvides 9000 meie mõistes kodanikeühendusesttegutsevad 1 200 andes tööd 4-5% tööjõulisest elanikkonnast.Maapiirkonna elanike omaalgatuse heaks eestvedajateks on olnud LiikumineKodukant, kes on teinud väga edukat tööd külaelanike aktiivsuse tõstmiseks.Külaelanike koostöö raames on 971 küla (15.12.2003) valinud endale külavanemadning 169 küla on endale koostanud arengukava. Küla arengukava koostamise algatustuleb kohapealt ning see on elanike omavaheline kokkulepe kuidas võiks nende külaedasi areneda. Kümmekond aastat tegutsenud Kodukandi Liikumisse on koondunudkülade 15 maakonnaühendust. Üheskoos aidatakse kaasa maaelu ja külade säilimisele,taaselustamisele ja harmoonilisele arengule jagatakse olulist informatsiooni ningollakse partneriks külaelanike hääle jõudmiseks riigi tasandile.4.4.1 Kohaliku initsiatiivi toetamine:Riiklik toetusskeem kohaliku initsiatiivi arendamiseks infrastruktuuri investeeringutekaudu avanes 2003. aastal ELi kandidaatriikidele antava liitumiseelse abi SAPARDprogrammi 6. meetme – külade taastamise ja arendamise investeeringutoetus raames.Analoogne meede jätkus Riikliku Arengukava 2004-2006 raames - meede 3.5 -külade taastamine ja arendamine.Huvi antud toetusskeemide vastu on olnud väga suur. Toetuse raames korrastatimitmed seltsimajad ning varasemast rohkem on kättesaadavad infotehnoloogilisedteenused, mis parandavad info kättesaamise ning laiendavad tööhõive võimalusi.Lisaks sotsiaalkeskkonna parandamisele aitab toetusmeede liikuda tasakaalustatudkodanikuühiskonna poole, mis tähendab suutlikku avalikku sektorit, tugevaterasektorit ja aktiivset kolmandat sektorit, kes kõik on kaasatud koostöösse ühiseeesmärgi nimel, et arendada maaelu.88