Eesti maaelu arengu strateegia 2007+ olukorra kirjeldus

Kaart xxx. Teadus- ja arendusasutused, nõuandekeskused ningharidusasutused3 MaamajandusPõllumajandus on läbi aegade olnud Eesti elanikkonnale oluline tegevusvaldkond jasissetulekuallikas. Põllumajandus on olnud oluline majandussektor elanikkonnakodumaiste toiduainetega varustamise, maapiirkondade tööhõive tagamise jamaastikukujundamise seisukohalt. Samas on põllumajandus üks siirdeperioodil kõigesügavamaid muutusi läbi teinud majandusharusid. Vaatamata põllumajandusevähenenud osatähtsusele Eesti majanduses, on säilinud kandev roll elaniketoiduainetega varustamisel, maapiirkondade ettevõtluses ning kultuurmaastikukujundamisel.1990-ndate aastate algul muutus järsult põllumajanduspoliitika – kõrgelt subsideeritudpõllumajandustootmisest kujunes vaba hinnakujundusega praktiliselt toetusetapõllumajandustootmine. Põllumajanduse restruktureerumist on raskendanud niivarasemate nõukogudeaegsete turgude (millel tugines ligi pool tootmismahust)äralangemine kui ka tootmissisendite kiire kallinemine. Samuti raskendas olukordaebaaus konkurents 1990- ndate aastate alguses, kui Eesti avas oma turud ningrakendas liberaalset kaubanduspoliitikat, kuid peamised kaubanduspartnerid jätkasidekspordi subsideerimist. Samuti puudus Eestil juurdepääs ELi turule. Sellistesebavõrdsetes konkurentsitingimustes langes põllumajanduse kui sektorikonkurentsivõime ning puudusid võimalused vajalike investeeringute tegemiseks.Viimane omakorda vähendas konkurentsivõimet veelgi ja pidurdas Eestijätkusuutlikku arenguvõimet.Olemasolevate varade jääkväärtus hakkas kiiresti kahanema. 1990-ndate aastatealguse omandi-ja maareformi alusel on suhteliselt vähesed uued maa- jatootmisvahendite eraomanikud suutnud panna aluse uutes tingimustes elujõulisele36