loobumine välimusest varasemast kohta sarnasustest paari rõivastusest sajandi

M. Uus
kida pükse, kas jõulukingiks või muidu, samuti muid enda kasutusest
ära jäänud riideesemeid (Heikinmäki 1967, 49–50). Selleks ajaks kuulusid
ka Eestis paljud provintsiharitlaste, õpetajate, pastorite, apteekrite,
vallasekretäride jt naised pükste kasutajate hulka.
Kui üldjuhul andmed Eestist ja Soomest pükste kasutamise kohta
kattuvad, siis nende propageerimisest Eesti algkoolides andmed puuduvad.
Soomes on külakoolide panus selles osas olnud märkimisväärne.
Juba 1890. aastatel õmmeldi pükse külakoolis õpetaja juhendamisel.
Lahtiste pükste lõike tõi piirkonda õpetaja. „Õmblesin algkoolis käsitsi
1895. aastal lahtised püksid ja järgmisel aastal masinal kinnised“;
„Tegin püksid endale 1901. aastal koolis, minu emal ei olnud tollal veel
selliseid“ – niisuguseid teateid on tulnud üle Soome eri piirkondadest
(samas, 52).
Pükste kasutamise tava üldistumist maal on mõjutanud linnade
poed ja suuremate keskuste müügikohad, samuti laadad ja turud, kust
toodud püksid olid eeskujuks omatehtutele. Pükste tarvituselevõtt levis
varem neis paikkondades, mis asusid suuremate keskuste ümbruses –
oli sealt ju lühem tee linna ostureisile. Viiburi lähedalt ja Koivistost on
teateid lahtiste pükste jõudmisest kasutusse pärast Peterburis käimist.
Kaukola informaator (sünd 1884) mäletab, et sai püksid lapsena, kui
Peterburis asuvad sugulased need talle tõid (samas, 51). Eestist Muhu
saarelt on meenutus, et püksid jõudsid jõukamate talupoegade ja laevameeste
naistele veidi varem. Need olid toodud enamasti välismaalt,
aga ka Riiast (ERM KV 632: 382).
20. sajandi algul on pükste levikut soodustanud rändkaupmehed,
kes käisid talust tallu ja müüsid mitmesugust kaupa, sealhulgas pesupükse.
Nii mõnigi naine sai oma esimesed püksid nende käest, kui tal
selleks raha jätkus. Valmis õmmeldud pesupükse peeti kalliteks ja neid
said algul endale lubada vähesed. Sellele viitavad järgmised vastakad
mälestused ostupesust.
• „Valmis pesu hakati ostma varakult. Käisid külas ka pesu kauplejad“
(ERM KV 632: 732 Nissi).
• „Poepesu polnud käepärane, peeti kauniks ja kalliks“ (ERM KV 632:
646 Palamuse).
2.3 Algusraskused
Pükste kasutuseletuleku algul tekkis paljudel raskusi ja ebamugavust
nende kandmisega, sest polnud välja kujunenud mugavaid lõikeid
ja valmistamisviise. Nendega harjumiseks läks aega ja paljud naised,
41