loobumine välimusest varasemast kohta sarnasustest paari rõivastusest sajandi

M. Uus
Valmispesu oli ka, aga see hoiti ainult paremas kohas käimiseks, see oli
nii kallis ja seda oli nii vähe“ (ERM KV 632: 370 Kaarma).
• L. Mardi: „Pesus puudusid püksid, samuti tütarlastel. Kui tuli müügile
trikoopesu, tulid ka naiste-laste püksid. Neid varem vähesel määral
tehti kodus pesu riidest, kes oskas“ (ERM KV 632: 354 Kihelkonna).
Hiiumaal on aga püksid palju varem kasutusel olnud.
• M. Ellermäe (sünd u 1896): „Aluspesu kanti Hiiumaal juba saj.
algusest saadik. Õmmeldi kodus, vähemalt kaks komplekti, 30.-tel poepesu“
(ERM KV 632: 302).
Sama rääkis Helgi Põllo Hiiumaa Muuseumist. Hiiumaal oli juba 19.
sajandi esimesel poolel sakslastele kuuluv Kalevi vabrik, mis andis tööd
paljudele saare naistele, samuti elas seal palju mõisnikke ja vabrikuga seotud
saksa soost härrasrahvast. See mõjutas talunaiste rõivastust. Paremal
järjel on olnud ka Virumaal Kadrina, Haljala ja Viru-Nigula kihelkond.
• A. Väinsalu: „Aluspesu oli alul ikka linane, aga väga peen. Palju
pilusid ja tikandeid ja pitse, ka igapäevaste kandmisel. Talvepesu oli
osaliselt flanellist ja pikemad. Suvepesu oli lühemad ja linasest“ (ERM
KV 632: 39).
• O. Romu: „Aluspükse kanti juba minu lapsepõlves – 1916–18. a.
Alguses oli aluspesu puuvillase-linase segu, mida kooti kodus. Hiljem
1920-1930 osteti pesu poest puuvillast ja ka siidist“ (ERM KV 632: 45).
• A. Pihlamäe (sünd 1927): „Õhuke pesu siidist, talvepesu paksem.
Komplekti arvestus oli kuidas kellelgi, polnud mõtet kuhjata, kui tarvis
oli, mindi ja toodi, ega kaupluses neist puudus olnud“ (ERM KV 632: 57).
Aravetelt on jällegi teade ühelt 1920. aastal sündinud naiselt. Kui
ta esimesse klassi läks, oli tema peres aluspükste kandmine tavaline.
Ükskord koolist tulles kiiguti, kleit tõusis üles ja teised nägid ta püksisääri
välkumas. Lapsed kohe narritama, et tüdrukul püksid jalas.
Jutustaja järeldas, et ju siis teistel õpilastel veel pükse polnud. Samast
kohast mäletab Marta Kaasik, et temal olid samuti aluspüksid jalas, kui
ta 1911. aastal kooli läks (Piiri 2000, 80).
Seega näeme, et püksid on mõnes paigas tulnud kasutusele varem,
mõnes hiljem. Üleminek juhuslikust kasutusest üldisesse on toimunud
algul aeglaselt, kuid elatustaseme tõusu ning rahva kodust eemale liikumisega
see jõudumööda kiirenes. Seik, et iga vanuserühm algul endale
ise püksid valmistas, ei näita veel riideeseme üldist kasutuseletulekut.
See, et tüdrukud kooli minnes omale esimesed püksid jalga said, ei
71