04.09.2015 Views

loobumine välimusest varasemast kohta sarnasustest paari rõivastusest sajandi

aluspükste kasutuseletulek eesti maanaiste ... - Viljandi Muuseum

aluspükste kasutuseletulek eesti maanaiste ... - Viljandi Muuseum

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

Aluspükste kasutuseletulek eesti maanaiste hulgas<br />

• M. Andronikova: „Aluspesu kanti lapseeast saadik, suvel linasest,<br />

talvel villasest ja puuvillasest. Pesu 2–3 komplekti. Valmistati kodus,<br />

meil valmispesu ei ostetud“ (ERM KV 632: 455 Saarde).<br />

• H. Juur: „Püksid olid linasest või puuvillasest. Pesu pidi niipalju olema,<br />

et iga kahe nädala tagant sai vahetada, sest siis käidi saunas. Pesu<br />

tehti ise“ (ERM KV 632: 632–633 Palamuse).<br />

Mulgimaalt pärinev info kajastab selle piirkonna varajast pesu kasutamist<br />

ja suuri koguseid.<br />

• H. Laanmets (sünd 1917): „Üldiselt on aluspesu kogu aeg kantud.<br />

Ihupesu oli talvel hulgim. Põhiliselt valmistati ise. Ostma hakati juba<br />

1920.-tel aastatel.“<br />

• S. Nael: „Pesu oli ikka palju, igat liiki eraldi. Palju pesu, see oli peretütarde<br />

uhkus. Üks naabrinaine oli korra näidanud meie mammale<br />

(sünd 1890) oma kahe tütre kaasavara, seal olnud särgid kimbu kaupa<br />

kokku köidetud, igas kimbus olnud 12 särki ja neid kimpe olnud kümneid.<br />

Kõik pitsitud-satsitud-tikitud. Muidugi ega igal naisel pesu siis<br />

nii palju ei olnud...“ (ERM KV 632: 495 Halliste).<br />

Sellised pesukogused võisid mõnes rikkas Mulgi talus täiesti olla,<br />

kui arvestada nende jõukust 20. <strong>sajandi</strong> algul. Seda võis kohati võrrelda<br />

kõrgema härrasrahva omaga. Saaremaalt ja Muhust on pükste üldise<br />

kasutamise <strong>kohta</strong> info palju hilisemast ajast.<br />

• M. ja K. Paist: „Muudatus naiste aluspesus tuli koos kaubanduse<br />

arenguga peale 1930. aastat, jõukamatel ja laevameeste naistel veidi<br />

varem s.o välismaalt toodi ja ka Riiast. Aluspesu hakati kandma peale<br />

1925. aastat, esmalt tagasihoidlikult, kodus valmistatud, kas linasest<br />

või puuvillasest. Peale 1930. aastat, kui hakkas Kuressaares käima palju<br />

turiste, eriti rootslasi, kes ostsid Muhu rahvariideid ja tõid müügiks<br />

naistele nii öelda peent pesu – püksid, rinnahoidjad jm. Need olid head<br />

ja ilusad – peen puuvill ja siid. Talvel kanti sooja pesu, kodus varrastel<br />

kujutud peenvillasest lõngast püksid ja käisteta jakk. Villast pesu kanti<br />

eriti siis, kui tuli üle mere käia. Valmispesu hakkas tulema 1925. aastast,<br />

kuid raha oli vähe ja vanas oldi kõvasti kinni“ (ERM KV 632: 382<br />

Muhu).<br />

• E. Tuul (sünd 1914): „Pesu õmmeldi kodus, suvepesu oli linasest,<br />

talvepesu kirburiidest. Valmispesu hakati ostma peale sõda“ (ERM KV<br />

632: 397 Muhu).<br />

• A. Alkokk (sünd 1911): „Kõik linased püksid õmmeldi kodus käsitsi.<br />

70

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!