loobumine välimusest varasemast kohta sarnasustest paari rõivastusest sajandi
aluspükste kasutuseletulek eesti maanaiste ... - Viljandi Muuseum
aluspükste kasutuseletulek eesti maanaiste ... - Viljandi Muuseum
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Aluspükste kasutuseletulek eesti maanaiste hulgas<br />
• M. Andronikova: „Aluspesu kanti lapseeast saadik, suvel linasest,<br />
talvel villasest ja puuvillasest. Pesu 2–3 komplekti. Valmistati kodus,<br />
meil valmispesu ei ostetud“ (ERM KV 632: 455 Saarde).<br />
• H. Juur: „Püksid olid linasest või puuvillasest. Pesu pidi niipalju olema,<br />
et iga kahe nädala tagant sai vahetada, sest siis käidi saunas. Pesu<br />
tehti ise“ (ERM KV 632: 632–633 Palamuse).<br />
Mulgimaalt pärinev info kajastab selle piirkonna varajast pesu kasutamist<br />
ja suuri koguseid.<br />
• H. Laanmets (sünd 1917): „Üldiselt on aluspesu kogu aeg kantud.<br />
Ihupesu oli talvel hulgim. Põhiliselt valmistati ise. Ostma hakati juba<br />
1920.-tel aastatel.“<br />
• S. Nael: „Pesu oli ikka palju, igat liiki eraldi. Palju pesu, see oli peretütarde<br />
uhkus. Üks naabrinaine oli korra näidanud meie mammale<br />
(sünd 1890) oma kahe tütre kaasavara, seal olnud särgid kimbu kaupa<br />
kokku köidetud, igas kimbus olnud 12 särki ja neid kimpe olnud kümneid.<br />
Kõik pitsitud-satsitud-tikitud. Muidugi ega igal naisel pesu siis<br />
nii palju ei olnud...“ (ERM KV 632: 495 Halliste).<br />
Sellised pesukogused võisid mõnes rikkas Mulgi talus täiesti olla,<br />
kui arvestada nende jõukust 20. <strong>sajandi</strong> algul. Seda võis kohati võrrelda<br />
kõrgema härrasrahva omaga. Saaremaalt ja Muhust on pükste üldise<br />
kasutamise <strong>kohta</strong> info palju hilisemast ajast.<br />
• M. ja K. Paist: „Muudatus naiste aluspesus tuli koos kaubanduse<br />
arenguga peale 1930. aastat, jõukamatel ja laevameeste naistel veidi<br />
varem s.o välismaalt toodi ja ka Riiast. Aluspesu hakati kandma peale<br />
1925. aastat, esmalt tagasihoidlikult, kodus valmistatud, kas linasest<br />
või puuvillasest. Peale 1930. aastat, kui hakkas Kuressaares käima palju<br />
turiste, eriti rootslasi, kes ostsid Muhu rahvariideid ja tõid müügiks<br />
naistele nii öelda peent pesu – püksid, rinnahoidjad jm. Need olid head<br />
ja ilusad – peen puuvill ja siid. Talvel kanti sooja pesu, kodus varrastel<br />
kujutud peenvillasest lõngast püksid ja käisteta jakk. Villast pesu kanti<br />
eriti siis, kui tuli üle mere käia. Valmispesu hakkas tulema 1925. aastast,<br />
kuid raha oli vähe ja vanas oldi kõvasti kinni“ (ERM KV 632: 382<br />
Muhu).<br />
• E. Tuul (sünd 1914): „Pesu õmmeldi kodus, suvepesu oli linasest,<br />
talvepesu kirburiidest. Valmispesu hakati ostma peale sõda“ (ERM KV<br />
632: 397 Muhu).<br />
• A. Alkokk (sünd 1911): „Kõik linased püksid õmmeldi kodus käsitsi.<br />
70