loobumine välimusest varasemast kohta sarnasustest paari rõivastusest sajandi
aluspükste kasutuseletulek eesti maanaiste ... - Viljandi Muuseum
aluspükste kasutuseletulek eesti maanaiste ... - Viljandi Muuseum
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
M. Uus<br />
keskõmblusest taga ... cm pikkuselt. Püksid ees nööriga kinni seotavad…“<br />
Väära kirjelduse tausta lähemalt uurides selgus, et neid esemeid<br />
olid inventeerinud ajaloo ja etnograafia meestudengid, kellel polnud<br />
vähimatki ülevaadet lahtiste pükste kasutamisest. Huvitav info pärineb<br />
ka ühelt muuseumi töötajalt, kelle isa oli pärast Teist maailmasõda<br />
advokaat ja ühe lahutusprotsessi käigus tuli tal kirja panna naise rõivaste<br />
hulka kuuluvad „puuvillased valged särgid, millel on varrukad ja<br />
värvel ilma keha osata“! Vara loetlemise käigus teda ikkagi valgustati<br />
esemete tegelikust nimetusest ja otstarbest.<br />
3.2 Kinnised püksid<br />
Kinnised püksid erinevad eespool vaadeldud lahtistest pükstest selle<br />
poolest, et kahte säärt ühendav jalgadevaheline õmblus on kogu pikkuses<br />
kinni õmmeldud. Kinnitamise viisi ja materjali põhjal võib neid<br />
jaotada aga väga mitmeks rühmaks. Kokku moodustavad need kõige<br />
suurema pükste rühma.<br />
3.2.1 Nööpaukudega kinnitatavad püksid<br />
Kinnistest pükstest vanimatel on külgedel lõhikud. Esi- ja tagaosal<br />
on värvel, mille otstes on nööpaugud (TAHVEL IV; fotod 6, 7). Neist<br />
aeti läbi pael, millega seoti külgede pealt omavahel kokku esi- ja tagavärvel.<br />
Kõigil minu vaadeldud kaheksal sellisel eksemplaril on küljelõhiku<br />
ääred seestpoolt kanditud sirge riideribaga. Püksid on pikkade<br />
säärtega (keskmine pikkus 60 cm), mida kaunistavad nöörvoldid, enamikul<br />
säärte otstes heegelpitsid või auktikand. Püksid on neljal juhul<br />
valmistatud linasest kodukootud kangast, neist kahed on naturaalset<br />
värvi, kahed valged. Ülejäänud püksid on puuvillasest – ühed paksust,<br />
teised õhemast – pesuriidest. Valmistatud on need enne 1930. aastaid.<br />
Üldjuhul on pükstele iseloomulik ka värvli keskel olev nööpauk, mõnel<br />
<strong>paari</strong>l ees, mõnel taga (TAHVEL IV; foto 7) ja mõnel mõlemal värvlil<br />
(TAHVEL IV; foto 6). Need võisid olla tarvilikud pükste kinnitamiseks<br />
särgi külge või siis hügieenisidemete kinnitamiseks. Sellistele pükstele<br />
on ülejäänutega võrreldes iseloomulik kitsas lõige, ülaäär nii ees kui<br />
taga on värvli alla õmmeldud üksikute väikeste voltidega, ilma tihedate<br />
kroogeteta. Mitmel juhul on pükste esiosa värvli otstesse nööpaugu<br />
kohale hiljem nööbid õmmeldud (TAHVEL IV; foto 6). Soomest on<br />
sellised kirjeldused laste pükste <strong>kohta</strong>: „Laste püksid kinnitati tavaliselt<br />
pihiku külge, kusjuures pükstel olid vaid nööpaugud ja püksid püsisid<br />
53
Change language