loobumine välimusest varasemast kohta sarnasustest paari rõivastusest sajandi

M. Uus
flanellist õmmeldud püksid osalema ka nende riietuses. 1920. aastatel
hakkas linase ihupesu osatähtsus järk-järgult kahanema, kuna pesu
hakati valmistama sitsiriidest ja flanellist. 1930. aastatest peale hakkas
omaõmmeldud pesu osatähtsus tütarlaste ja noorte naiste garderoobis
– eriti piduliku riietuse juures – oluliselt vähenema, kuna hakati
kandma poest ostetud valmispesu – särk, püksid, rinnahoidja, alusseelik,
kombinee, sukahoidja“ (ERM KV 631: 83 Kõpu).
Teine põhjalikum kirjeldus oli E. Prunesilt (sünd u 1929).
• „Aastatel 1920–1940 minu vanaema (sünd 1868) aluspesu koosnes
linasest kodukootud ja oma õmmeldud põlveni ulatuvast särgist ja õhemast
koduvillasest riidest alusseelikust. Pükse, pihikut, rinnahoidjat
ega sukahoidjat vanaema ei kandnud elu lõpuni (suri 1948. a.). Ema
(sünd 1895) kandis aluspesu juba enne 1920. aastat. See oli tal neiupõlves
oma õmmeldud ja rohke käsitsi tehtud broderiitikandiga kaunistatud
valgest ostetud riidest. Püksid olid väga avara lõikega. Püksid
olid värvli külge krousitud ja käisid külje pealt nööbiga kinni. Peale abiellumist
ema neid pesusid enam ei kandnud, vaid ainult säilitas neid
kirstus. Pesu oli vist kaks kuni kolm paari. Pesud olid küll näha kantud,
aga mitte eriti kulunud. Minu esimestest mälestustest (1932–33)
kandis ema kodus oma õmmeldud kodusest linasest värvilisest riidest
pükse, mis kinnitusid nööbiga värvlil. Pidupäevaseks pesuks oli emal
lastud õmmelda, võib-olla ka ostetud valgest batistist särk, püksid ja
aluskuub. Igapäevast pesu oli emal kaks kuni kolm paari. Pidulikku
pesu üks paar. Umbes 1936. aastast alates hakkas ema ostma puuvillast
heledavärvilist trikoopesu“ (ERM KV 632: 133–35 Väike-Maarja).
1920. aastatel õmmeldi püksid enamasti kodus ise, aga oli ka õmblejal
teha lastud pükse. Näiteks Rosaalie Karjami ema (sünd 1915)
õmbles pesu teistele, ka meestele. Selliseid teateid leidub palju ERM-i
KV-des.
• A. Kärti: „Enne 1930.-daid, kui ilmus trikoopesu, oli puuvillane
pleegitatud riie. Pesu valmistas iga naine ise. Kuulsamad peretütred
lasid oma pesu valmistada ka õmblejatel. Eriti lasid pesu õmmelda
pruudid. Pesu tehti siis rikkalike pitsidega, piludega jt tikanditega“
(ERM KV 632: 603 Pilistvere).
• S. Nael: „Pesu õmmeldi kodus ja lasti ka väljas õmmelda. Valmispesu,
trikoopesu, tuli moodi alles 30.–40. vahel. Seda oli lihtsat ja ka väga
peent ja kaunist, vastavalt iga rahakotile“ (ERM KV 632: 496 Halliste).
67