loobumine välimusest varasemast kohta sarnasustest paari rõivastusest sajandi

Aluspükste kasutuseletulek eesti maanaiste hulgas
Kõige rikkalikum osa teadetest esimeste pükste kohta on aga seotud
talvega.
• A. Rösler (sünd 1902): „Suvel töö juures vanemad naised kleidi või
seeliku all peale õhukese linase särgi midagi ei kandnud“ (ERM KV 631:
93 Kõpu).
• H. Saster: „Minu vanaema (sünd 1862) ei kandnud iga päev pükse.
Pika säärega püksid olid tal ainult pakasega või kui tuiskas“ (ERM KV
632: 316 Reigi).
• „Aluspesu oli suvel särk; talvel särk, püksid ja alusseelik“ (ERM KV
632: 621 Kursi).
• „Algul vähemalt suve perioodil pükse ei olnud, [olid] vaid pikad
undrukud“ (ERM KV 632: 680 Kanepi).
Aeg-ajalt püksteta olla oli algusajal kasutajatele kindlasti kergendus.
Paljud vanad inimesed ei tahtnud harjuda nendega käima. Soomest
Kiikalast pärit informant oli saanud esimesed püksid külakooli minnes
1912. aastal. Talvel oli vajadus neid kasutada, kuigi need olid harjumatud
ja tülikad, suvel sai olla ilma. Esimesed suvepüksid tegi ta endale
alles 1923. aastal (Heikinmäki 1967, 43).
Hea ülevaate talvisest ja suvisest pükste kasutamise vahekorrast
annab Soome Mikkeli vangla naisvangide riideloetelu, kust selgub, et
1900. aastal oli talvel vangi toodud pükste omajaid 58% ja suvel 31,7%;
1920. aastal vastavalt 77,5% ja 63,8%. Samast raamatust on veel teateid
pärandiloetelude kohta Soome linnanaiste talve- ja suvepükste kasutuses.
Näiteks olid Turu linna hulgikaupmehe naisel 1818. aastal viied
villased ja vaid ühed puuvillased püksid. Järelikult pidas ta neid talvel
pidevalt, aga suvel vaid pidulikel juhtudel (samas, 46). Soome varajased
pärandikirjad, vanglaloetelud ning Eesti ja Soome korrespondentide
vastused kokku viitavad sellele, et naised kandsid algul pükse erijuhtudel
ja arvatavasti pidevalt vaid talvel.
2.5 Suhtumine pükste kandmisse ja arvamused pükstest
Naiste suhtumine pükstesse oli esialgu väga ettevaatlik, riideeset
häbeneti ja salati. Naisel oli häbi, kui saadi teada, et ta pükse kannab;
see andis põhjust tagarääkimiseks. Pükstest ei pidanud lugu eriti vanemad
inimesed. Mõned lausa ei sallinud selliseid naisi, kes neid kandsid,
pidades neid kergemeelseteks ja kombetuteks. Kuulus ju varasematest
sajanditest pükste pidamine näitlejate ja kergete elukommetega nais-
44