loobumine välimusest varasemast kohta sarnasustest paari rõivastusest sajandi
aluspükste kasutuseletulek eesti maanaiste ... - Viljandi Muuseum
aluspükste kasutuseletulek eesti maanaiste ... - Viljandi Muuseum
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
M. Uus<br />
te tavade hulka. Paljudest vastustest ilmneb, et pükse peeti algusaegadel<br />
tarbetuks luksuskaubaks ja härrasrahva peenutsemiseks. Kõpu<br />
kihelkonnast on näiteks teade, et veel 1920. aastate lõpulgi eakamad<br />
maanaised pesu ei kandnud, pidades seda mõisapreilide veiderduseks<br />
(ERM KV 631: 83). Seda ilmestab hästi ka juba eespool toodud teade<br />
Saaremaalt, kust mäletatakse naisi, kellel seelikud talvisel heinaveol<br />
põlved verele hõõrusid, aga pükse ka jalga ei pannud, sest need kuulusid<br />
kõrgema soo rahva rõivastusse. Samad probleemid kajastuvad<br />
Soome teadetes. Üks juhtum ka sealt. Neiu läks mehele 1897. aastal<br />
ja oli valmistanud veimevakka püksid. Ämma meelest ei olnud see ese<br />
mitte ainult tarbetu, vaid ka kombetu, selliste keeruliste harudega.<br />
Minia peitis need uues kodus pööningule lukuga kirstu ning võis neid<br />
kasutada ja pesta ainult lapsepõlvekodus käies (Heikinmäki 1967, 46).<br />
Pükste pesemist ja kuivatamist toimetati salaja. Need pandi kuivama<br />
tagumistele nööridele teiste riiete taha nii, et keegi neid ei näeks.<br />
Soomest on teateid (see võis ka meil nii olla), et pükste kuivatamiseks<br />
peideti need nööri peal oleva voodilina või mõne muu õhema riidetüki<br />
alla. Mõned pesid oma pükse siis, kui saunas käisid, ja kuivatasid sauna<br />
katuse all või ahju taga neid teiste eest varjates. Ööseks peideti püksid<br />
voodi alla, et keegi neid ei näeks (samas, 46–47). Peab lisama, et aluspükste<br />
avalikust kuivatamisest, eriti kortermajade hoovis, on hoidutud<br />
veel lähiajalgi.<br />
Pükste kasutamist peeti kaua salajas ka meeste eest, isegi sõna oli<br />
tabu. Õmbleja juurde minnes ei maininud naised meeste juuresolekul<br />
sõna „pükstekangas“, vaid ütlesid, et „sellest tulevad need“. Põhjus võib<br />
olla hirm või häbitunne. Halliste kihelkonnast Abja vallast on näiteks<br />
järgmine teade.<br />
• 19. <strong>sajandi</strong> lõpul oli keegi mees „kui talvel nägi, et naisel olid püksid<br />
jalas (reega sõites läks regi ümber ja reisijad kukkusid kraavi) need püksid<br />
kodus kirvega paku peal puruks raiunud!!!“ (ERM KV 632: 495).<br />
Mehed on pükste kulul ka nalja teinud. Lahtistele pükstele on antud<br />
narrivaid nimesid, nagu kardinad või aknakardinad. Soomes on neid<br />
kutsutud ka ilmasoojendajateks (soome k ulos läpiävät) ning pikselöögi<br />
tabamusega või mõraga (soome k särkemät) püksteks. Juhtus, et<br />
kui mehed nägid pükse kuivamas, panid nad need õlenuku otsa ja selle<br />
aiateiba peale (Heikinmäki 1967: 47). Teateid on ka sellistest olukordadest,<br />
kus naine kandis aluspükse vaid kuni abiellumiseni:<br />
45
Change language