04.09.2015 Views

loobumine välimusest varasemast kohta sarnasustest paari rõivastusest sajandi

aluspükste kasutuseletulek eesti maanaiste ... - Viljandi Muuseum

aluspükste kasutuseletulek eesti maanaiste ... - Viljandi Muuseum

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

Aluspükste kasutuseletulek eesti maanaiste hulgas<br />

nii kindlamalt jalas“ (Heikinmäki 1967, 69). Soome Rahvusmuuseumis<br />

on hoiul vanemat tüüpi püksid, mis lõikelt ei erine lahtistest pükstest;<br />

erinev on vaid see, et sääred on neil omavahel kokku õmmeldud.<br />

Püksid on 102 cm pikad ja puusadel paeltega kinnitatavad (joonis 5)<br />

(samas, 69–70).<br />

3.2.2 Lakaga püksid<br />

Vanemate kinniste pükste teise rühma moodustavad lakaga püksid<br />

(TAHVEL V; fotod 9, 10). Nende kinnitamiseks kasutati juba nööpe,<br />

mis olid paljudel juhtudel, ka hilisemate pükste puhul, metallist valge<br />

puuvillase riidega kaetud pesunööbid. Lakaga pükstele on iseloomulik<br />

seljal nööpidega suletav lai lõikekohane värvel või passe (joonis 6).<br />

Neil oli taga lakk, mida võis avada, ilma et tarvitseks pükse lahti võtta.<br />

Lakk nööbiti taha värvli külge (joonis 7). Laka küljelõhikud tehti<br />

pükste küljejoonest tahapoole ja lõhiku esiosa ääreliistu kattis tagaosa<br />

ääreliist. Neile pükstele on omased ka rohked krooked laka ülaääres.<br />

Pükste esiosas on sissevõtuvoldid või õrnad krooked. Pükste keskmine<br />

pikkus on 63 cm ja valmistatud on neid üldjuhul 1900.–1920. aastatel.<br />

Üheksast <strong>paari</strong>st vaid ühed on valmistatud toimsest, ülejäänud puuvillasest<br />

labase koega valgest pesuriidest. Säärte kaunistamiseks on kasutatud<br />

auktikandit, heegelpitsi ja ühel juhul poepitsi ning vaid ühtedel<br />

pükstel leiame nöörvoldid, mis eespool vaadeldud pükste puhul oli<br />

väga üldine kaunistusviis. Nimetähed leiab kolmel püksi<strong>paari</strong>l, ühel<br />

valge, kahel punase niidiga tikituna.<br />

3.2.3 Pikendatud esiosavärvliga püksid<br />

Järgmise grupi moodustavad püksid, mida võib nimetada lakaga<br />

pükste järglasteks. Neil on esi- ja tagaosa võrdse laiusega.<br />

Kinnituslõhikud, mille ääred on kanditud nagu lakaga pükstel, on<br />

külgedel. Tagumine värvel ulatub küljelõhikuteni ja värvli otstes on<br />

nööpaugud, esiosa värvel aga ulatub üle lõhiku nii pikalt, et on värvli<br />

otstel oleva nööbi ja nööpauguga seljal suletav. Esiosa värvlil on<br />

lõhikute kohal nööbid, mis kinnituvad tagaosa värvli nööpaukudesse<br />

(TAHVEL IV, foto 8). Kõik 17 <strong>paari</strong> pükse on õmmeldud valgest puuvillasest<br />

riidest, neist kuus <strong>paari</strong> õhukesest batistist. Kolmel <strong>paari</strong>l on<br />

valge niidiga tikitud monogramm, kaheksa <strong>paari</strong> on kaunistatud auktikandiga,<br />

millest kahel on volangid sääreotstes, kuuel püksi<strong>paari</strong>l on<br />

kasutatud poepitsi. Vaid ühed püksid on nöörvoltidega ja ühed heegelpitsiga.<br />

Kahed püksid on üldse ilma kaunistusteta. Pükste pikkus on<br />

54

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!