loobumine välimusest varasemast kohta sarnasustest paari rõivastusest sajandi
aluspükste kasutuseletulek eesti maanaiste ... - Viljandi Muuseum
aluspükste kasutuseletulek eesti maanaiste ... - Viljandi Muuseum
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Aluspükste kasutuseletulek eesti maanaiste hulgas<br />
nii kindlamalt jalas“ (Heikinmäki 1967, 69). Soome Rahvusmuuseumis<br />
on hoiul vanemat tüüpi püksid, mis lõikelt ei erine lahtistest pükstest;<br />
erinev on vaid see, et sääred on neil omavahel kokku õmmeldud.<br />
Püksid on 102 cm pikad ja puusadel paeltega kinnitatavad (joonis 5)<br />
(samas, 69–70).<br />
3.2.2 Lakaga püksid<br />
Vanemate kinniste pükste teise rühma moodustavad lakaga püksid<br />
(TAHVEL V; fotod 9, 10). Nende kinnitamiseks kasutati juba nööpe,<br />
mis olid paljudel juhtudel, ka hilisemate pükste puhul, metallist valge<br />
puuvillase riidega kaetud pesunööbid. Lakaga pükstele on iseloomulik<br />
seljal nööpidega suletav lai lõikekohane värvel või passe (joonis 6).<br />
Neil oli taga lakk, mida võis avada, ilma et tarvitseks pükse lahti võtta.<br />
Lakk nööbiti taha värvli külge (joonis 7). Laka küljelõhikud tehti<br />
pükste küljejoonest tahapoole ja lõhiku esiosa ääreliistu kattis tagaosa<br />
ääreliist. Neile pükstele on omased ka rohked krooked laka ülaääres.<br />
Pükste esiosas on sissevõtuvoldid või õrnad krooked. Pükste keskmine<br />
pikkus on 63 cm ja valmistatud on neid üldjuhul 1900.–1920. aastatel.<br />
Üheksast <strong>paari</strong>st vaid ühed on valmistatud toimsest, ülejäänud puuvillasest<br />
labase koega valgest pesuriidest. Säärte kaunistamiseks on kasutatud<br />
auktikandit, heegelpitsi ja ühel juhul poepitsi ning vaid ühtedel<br />
pükstel leiame nöörvoldid, mis eespool vaadeldud pükste puhul oli<br />
väga üldine kaunistusviis. Nimetähed leiab kolmel püksi<strong>paari</strong>l, ühel<br />
valge, kahel punase niidiga tikituna.<br />
3.2.3 Pikendatud esiosavärvliga püksid<br />
Järgmise grupi moodustavad püksid, mida võib nimetada lakaga<br />
pükste järglasteks. Neil on esi- ja tagaosa võrdse laiusega.<br />
Kinnituslõhikud, mille ääred on kanditud nagu lakaga pükstel, on<br />
külgedel. Tagumine värvel ulatub küljelõhikuteni ja värvli otstes on<br />
nööpaugud, esiosa värvel aga ulatub üle lõhiku nii pikalt, et on värvli<br />
otstel oleva nööbi ja nööpauguga seljal suletav. Esiosa värvlil on<br />
lõhikute kohal nööbid, mis kinnituvad tagaosa värvli nööpaukudesse<br />
(TAHVEL IV, foto 8). Kõik 17 <strong>paari</strong> pükse on õmmeldud valgest puuvillasest<br />
riidest, neist kuus <strong>paari</strong> õhukesest batistist. Kolmel <strong>paari</strong>l on<br />
valge niidiga tikitud monogramm, kaheksa <strong>paari</strong> on kaunistatud auktikandiga,<br />
millest kahel on volangid sääreotstes, kuuel püksi<strong>paari</strong>l on<br />
kasutatud poepitsi. Vaid ühed püksid on nöörvoltidega ja ühed heegelpitsiga.<br />
Kahed püksid on üldse ilma kaunistusteta. Pükste pikkus on<br />
54