loobumine välimusest varasemast kohta sarnasustest paari rõivastusest sajandi
aluspükste kasutuseletulek eesti maanaiste ... - Viljandi Muuseum
aluspükste kasutuseletulek eesti maanaiste ... - Viljandi Muuseum
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Aluspükste kasutuseletulek eesti maanaiste hulgas<br />
Soomes olid pärandikirjade järgi esimesed aluspükste kasutajad<br />
suurkaupmeeste kaasad, kellel oli suhteid välismaaga. Vanim teade on<br />
Turust aastast 1817, nimelt restoraniomaniku prouast, kellel olid ühed<br />
poolvillased ja ühed varrastel kootud püksid. 1818. aastast on teade hulgikaupmehe<br />
proua kuuest püksi<strong>paari</strong>st. 1819. aastast pärit kirjatarvete<br />
kaupmehe lese pärandikiri nimetab 15 <strong>paari</strong> linaseid pükse kolme ja<br />
poole tosina (s.o 42) särgi kõrval. Helsingi vanim päranditeade on 1822.<br />
aastast: rügemendi pastori proual olid kolmed püksid. Võib arvata, et<br />
enne kui pastori proua oli hankinud uue rõivaeseme, oli see seisuse piires<br />
juba tegelikult üldises kasutuses, sest tollased pealinna prouad kasutasid<br />
neid mitu aastat enne pärandikirjadel märgitud aastaid.<br />
Pärandikirjadest selgub, et esimeste pükse kandnud naiste riidevarud<br />
olnud koguselt ja sortimendilt tähelepanuväärselt suured. Helsingi<br />
pärandikirjade järgi on aastatel 1822–1852 neile kuulunud keskmiselt<br />
16 särki, mis annab selge pildi alusriiete rohkusest. Eespool nimetatud<br />
kogustele lisaks leidus 1836. ja 1837. aastal maakonnakohtuniku<br />
ja mõisakohtuniku proual mõlemal kuuele püksi<strong>paari</strong>le lisaks 28 särki,<br />
kaubavarustaja proual 18 särki, viied püksid ja kümme alusseelikut.<br />
Pärandikirjad ja mäluteated tõdevad muu hulgas seda, et esimeste<br />
pükste kasutajate hulgas oli ka härrasrahva teenijaid, kes vahendasid<br />
pükstekasutamise tava lihtrahva naistele. Üks teade on 1832. aastast,<br />
kui teenijannal oli 30 särki ja kahed püksid; teine 1839. aastast,<br />
kui majapidajanna teenis paruniperes – 23 särki, seitse alusseelikut,<br />
sama palju öösärke, kolm alustaljet ja kolmed püksid. 1830. aastatel<br />
olid naiste aluspüksid pärandinimekirjades siiski veel väga haruldased.<br />
Keskklassi käsitöölised jt esindajad ilmuvad pärandikirjade järgi pükse<br />
kandvate naiste rühma 1840. aastate lõpul. Helsingist on andmed<br />
alates 1845. aastast: puusepa naisel olid 12 särgi kõrval kahed püksid;<br />
1850. aastal olid leiburi naisel kolmed püksid. Hämenlinnast on sama<br />
rühma pükste kandmise <strong>kohta</strong> teateid kümmekond aastat hiljem. 1859.<br />
aastal oli kondiitri naisel suur kogus pükse, nimelt kaheksa, särke oli<br />
tal 18. Aastal 1861 olid kulla- ja hõbesepa lesel 24 särgi kõrval kahed<br />
püksid (Heikinmäki 1967, 35, 56).<br />
Omaette sotsiaalse rühma esimeste pükste kasutajate hulgas moodustavad<br />
„hulkurluses“ süüdistatavad naised e prostituudid, kes tegelesid<br />
oma keha müümisega ja selle eest vangi mõisteti. Nad olid pärit<br />
madalamast ja vaesemast ühiskonnakihist, kuid nende riidevarud sarnanesid<br />
kõrgema seisuse naiste omadega. Nende rõivastest ja pükste<br />
kasutuseletulekust on põhjalik ülevaade Soome vanglate säilinud<br />
38
Change language