loobumine välimusest varasemast kohta sarnasustest paari rõivastusest sajandi

M. Uus
seda said endale hea tahtmise korral lubada ka vähem varakad naised.
Samuti oli kättesaadav moodsam pesumaterjal ja kaunistusvahendid:
pitsid, paelad jm.
1927. aastal ilmuma hakanud „Taluperenaise“ esimeses numbris
tutvustab Helmi Treilman artiklis „Moodne pesu“ uuemate aluspükste
vajalikkust järgmiselt: „Päälmiste riiete moodide muutused
toovad paratamatult endaga kaasa ka pesumoodide muutused. Ei ole
ju mõeldav, et praeguste saledate ja võrdlemisi kitsaste kleitide alla
mahuks meie emade hiigla laienditega pesu.“ Materjalile seab ta tingimuseks,
et see oleks kerge ja õhuke, nagu batist, opaal, vuaal, pesupopeliin,
aga ka harilik pesuriie, sest neid on kergem pesta ja triikida
kui kõva ja kanget materjali. „Viimasel ajal võidab värviline pesu ikka
enam ja enam poolehoidu; lubatud on iga värv, kuid nad kõik valitakse
mahedates toonides. Ka must on tarvitusel. Muidugi on ka valgel
pesul täieline eluõigus, kuid praktilises mõttes ei tohiks midagi olla
ka värvilise pesu vastu, kuna värvid on pesukindlad ja riie vastupidav.“
Kaunistused ei tohiks olla ülekoormatud pitsidega, leiab ta. „Broderii
pitsid (auktikand) on tarvituselt täiesti kadunud, selle vastu on nüüd
tikandused hoopis väiksemustrilised ja geomeetrilised, enamasti ruudud,
kolmnurgad jne. Pilud, punktikesed, augukesed, voldikesed, see
on kõik“ (1927, 18).
Modernpükste valmistamise õpetuse võib leida raamataust A. Varma
„Õmblustööde tehnika I. Pesutöö käsiraamat“ (1930, 177–178).
Pükste lõige on tuletatud kinniste pükste põhilõikest. Sääred on tehtud
lühemaks ja sääre allääre ümbermõõt on seega laiem. Õmblemist lihtsustas
pesukummi kasutuseletulek, sest pükste juures ei ole vaja siis
külgmisi kinniseid. Õpetusjuhendis laidab A. Varma aga pesukummi
kasutamist: „Kummipaelaga püksid soonivad ihhu, ka venib kummipael,
mispärast ülaosa juures eelistame värveläärestust, järelikult ka
kinniseid“ (1930, 177).
ERM-i ja TLM-i kogudes tutvusin üheteistkümne paari selliste
pükstega. Püksid erinesid üksteisest teiste püksitüüpidega võrreldes
palju rohkem nii värvi kui materjali poolest. Säärte suule on antud
soovi järgi erinev kuju. Need võivad olla külje osas kaarjad või sakilised,
samuti esineb külgedel allääres sisselõikeid. Pükste ülemine äär
on paljudel juhtudel kummipaelaga varustatud (TAHVEL VI; foto 13),
aga esineb ka värvliga mudeleid. Sel juhul on kinnis nööbitav, aga see
ei ole enam nii pikk ja mõlemal küljel nagu vanematel mudelitel, vaid
asub selja taga või ühel küljel. On ka ilma värvlita pükse, millel on üla-
57