loobumine välimusest varasemast kohta sarnasustest paari rõivastusest sajandi

M. Uus
Linnainimesed kandsid poerõivaid“ (ERM KV 632: 20 Viru-Nigula).
• E. Noormets (sünd 1923): „Rõivaid peale pesu kodus üldse ei õmmeldud.
Rõivad lasti rätsepal valmistada, rätsep käis kodus (kaugemalt),
kohalike õmblejate juurde pidi ise minema. Käidi kord või paar aastas.
Kanti nii pükse, rinnahoidjaid kui ka alusseelikuid. Pesu õmmeldi
kodus sitsiriidest ise“ (ERM EA 232: 183 Mihkli).
Moodi soovitas üldjuhtudel õmbleja. Uuem rõivastus erines vanemast
oluliselt. Kleidid ja seelikud läksid lühemaks, ulatudes mitte enam
kannani, vaid poolde säärde. Enam ei kantud mitut rõivaeset üksteise
peal nagu pikkade seelikute puhul. Külma kaitseks tulid ülerõivastena
mantlid või palitud. Sukad, mis enne olid ulatunud põlve alla, muutusid
pikemaks ja nende üleval hoidmiseks vajati tripihoidjat.
• L. Veltman (sünd 1926): „Pesu õmbles ema ise poest ostetud valgest
pesuriidest – kalingurist. Sukad osteti puuvillased. Nende üleval
hoidmiseks kanti spetsiaalset tripivesti. See oli ees nööbitav ja
vöökohast allpool rippusid alla tripid. Trippe võis olla 2+2 või 4+4,
need osteti poest ja olid kallid, seetõttu tuli läbi ajada vähema arvuga.
Kombineed – milaneesist kanti vaid eriti pidulikel puhkudel.“ Küsitletul
isiklikku kombineed polnud, küll aga laenas ta seda mõnel korral oma
naabrinaiselt (ERM E2 232: 199 Mihkli).
• A. Rössler (sünd 1902): „Sel ajal kui ei kantud pükse ei olnud maanaistel
ka rinnahoidjaid ja sukahoidjaid. Pikkade kleitide ja seelikute
juurde kuulusid siis villased põlvikud, ka suvel. Minu esimesed püksid
olid valgest sitsiriidest – paremal puusal nööbitavad, säärte otstes
sakiliste äärtega pitsid. Koos esimeste pükstega sain ka esimesed pikad
mustad villased sukad, mis seisid ülal alustalje abiga. See algas pealtpoolt
rindasid ja ulatus puusadelt alla“ (ERM KV 631: 92 Kõpu).
Uuem rõivastus oli kitsam ja rohkem kehakuju järgiv. Kõik sellised
rõivamuutused olid põhjuseks, miks aluspükste tarvitamine üldiseks
muutus. Koos aluspükstega tuli linnalikku riietusse veel mitu uut pesueset,
mida vanemad inimesed omaks ei võtnud või tarvitasid vaid üksikutel
juhtudel. Kui härrasrahva vanema rõivastuse alla kuulus ohtralt
pitsist aluspesu (TAHVEL VI, foto 15), mis koosnes särgist, pükstest,
korsetist, sukahoidjast, sukkadest ja alusseelikutest, siis talunaisel olid
pikk särk, põlveni sukad ja alusseelik. Uuema alusrõivastuse moodustasid
alustalje, pikad sukad, sukahoidja, püksid, alusseelik ja särk või
kombinee. Hiljem lisandusid ööpesu ja hommikujakk.
63