loobumine välimusest varasemast kohta sarnasustest paari rõivastusest sajandi
aluspükste kasutuseletulek eesti maanaiste ... - Viljandi Muuseum
aluspükste kasutuseletulek eesti maanaiste ... - Viljandi Muuseum
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
M. Uus<br />
olla tahetud küll hiljem püksid jalga panna, kuid see neile ei meeldinud<br />
(ERM EA 232: 181 Mihkli). Soomest meenutab üks informant, et kui<br />
ta 1911. aastal hakkas algkoolis käima, käskis ema tal aluspüksid jalga<br />
panna, meeldis see või mitte. Need olid olnud hirmsad ja nii ebamugavad,<br />
et kooli minnes jättis ta püksid Niemenvaino kõrvale männikusse,<br />
kust hiljem need taas üles korjas (Heikinmäki 1967, 42).<br />
2.4 Ajutine ja juhuslik kasutus<br />
Aluspüksid pandi jalga enamasti kodust kaugemale külla, laadale,<br />
kirikusse või kooli minnes. Sageli oli see naistele esimene kord aluspükse<br />
kanda. Samas võis see olla ka ainus kord, sest tavaoludes oldi<br />
ilma. Kihnu käsitöömeistri Rosaalie Karjami (sünd 1935) teatel 19/20.<br />
<strong>sajandi</strong> vahetusel saarel naised aluspükse veel ei kandnud. Need võeti<br />
kasutusele alles enne Teist maailmasõda, 1930. aastatel, siis võis naistel<br />
olla neid paar või kaks. Püksid pandi jalga ainult mandrile minnes, saarel<br />
oldi ilma. Regulaarselt kasutati pükse mandril ja hiljem Manilaiul<br />
kolhoosis tööl käies, kui tuli kodust välja minna ja paadiga sõita või<br />
talvel jala üle jää käia. ERM-i KV-dest ning Soome informantidelt on<br />
teateid pükste kasutamisest ainult piduliku rõivastuse all, samuti pühapäeval<br />
kirikus käies. L. Tarkmuel (sünd 1907) Saaremaalt mäletab:<br />
• „Emal olid laekas aluspüksid poolpikkade harudega, mida arvatavasti<br />
kanti kirikus käies“ (ERM KV 632: 344).<br />
Soomes Jämsäs mäletatakse pükste kasutuseletulekut 1890. aastate<br />
algul, mil neid kanti ainult siis, kui mindi sugulastele-tuttavatele külla<br />
<strong>kohta</strong>, kuhu jäädi ööseks (Heikinmäki 1967, 43). Sagedane esmane kokkupuude<br />
pükstega oli algkoolis käes, aga kodus oldi ilma. Eestist Türi kihelkonnast<br />
on üks pikem olukirjeldus esimesest pükste nägemisest koolis.<br />
• L. Tõnisson (sünd 1914): „Naiste pükste algus oli olnud 1896, kui<br />
ema oli käinud 2. klassis (ema kasvas Vahastu külas, see oli Harjumaa<br />
ääres ja Tallinnaga rohkem seotud). Üks tüdruk tulnud kooli ja hõisanud,<br />
et õde oli Tallinnast kodus ja tegi talle püksid, teised kiskunud<br />
sabad üles, et pükse näha. Need olnud meeste lõike järgi, esiosa seljal<br />
seotav, tagaosa nööpidega küljel kinni, allapoole põlvi ulatuvad“ (ERM<br />
KV 631: 250).<br />
Esmast pükste kasutamist kooliajal märgivad ka väga paljud teated<br />
Soomest.<br />
43
Change language