loobumine välimusest varasemast kohta sarnasustest paari rõivastusest sajandi
aluspükste kasutuseletulek eesti maanaiste ... - Viljandi Muuseum
aluspükste kasutuseletulek eesti maanaiste ... - Viljandi Muuseum
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
M. Uus<br />
dest. Tepitud seelikul on pealmise ja voodrikanga vahele soojenduseks<br />
õmmeldud kraasitud takust linakiht, hiljem ka puuvilla, samuti on teateid<br />
lambavilla ja teiste loomakarvade kasutamisest. Tepitud seelikute<br />
valmistamise <strong>kohta</strong> on erinevaid teateid: „seelikut võis teha mis kangast<br />
tahes“; „tehti vanadest pealisseelikutest, kaks või enam vana seelikut on<br />
õmmeldud omavahel kokku“; „igal aastal õmmeldi kiriku seelikuks uus<br />
alusseelik, vana jäi argipäevaks“ (Heikinmäki 1967, 25). Tepitud seelikuid<br />
on olnud lühemaid, põlveni ulatuvaid, ja pikki, üle 80 cm, kannani<br />
ulatuvaid. Pikkadel seelikutel oli ülaosa täitmata või õhemalt täidetud.<br />
Tepitud alusseelik oli Soomes kasutusel ka krinoliinide (vaalaluust või<br />
metallist võrudele toetuv kohev alusseelik) ja muude paremate rõivaste<br />
all talvisel ajal (samas, 27).<br />
Tepitud seelik oli Soome levinud rootslastelt, seda kinnitab ka<br />
alusseeliku nimetus tupi – rootsi keeles stubb, mille tähendus on soome<br />
keeles alushame, eesti keeles alusseelik (-kuub). Samuti stubbi,<br />
stubbihame, stupi jt. Teada on ka, et riideese ja selle nimetus on Soome<br />
provintsi levinud rootsikeelsest kõrgemast klassist. 18. <strong>sajandi</strong>l on<br />
toppahame olnud kõrgema ja varakama klassi prouadel kasutusel pealisseelikuna.<br />
See oli põhjamaises kliimas soe ning seda soosis mood.<br />
18. ja 19. <strong>sajandi</strong>l on tepitud alusseelikut kantud ka Inglismaal, kuigi<br />
seal olid püksid siis juba kasutuses. Ka soome talurahvas kandis tepitud<br />
seelikut pealisrõivana. Põhjas oli see kaunivärviline, punasest villasest<br />
kangast ja hilisemal ajal hele, lilleline. Veel kooti seda eri värvi lõngadest<br />
ja kaunistati tikandiga. Tepitud seelik kadus kasutusest jäädavalt<br />
aluspükste tulekuga (Heikinmäki 1967, 23–34).<br />
2. Aluspükste kasutuseletulek<br />
2.1 Esimesed kasutajad<br />
Esimesed aluspükste kasutajad olid nii Eestis kui Soomes suuremate<br />
linnade või keskuste kõrgema ühiskonnaklassi prouad. Et mul pole<br />
andmeid esimeste aluspükste kasutajate <strong>kohta</strong> Eestis, vaatlen lähemalt<br />
Soome andmeid, sest sealsed vanimad kirjalikud teated on üsna põhjalikud<br />
ja ulatuvad väga lähedale ajale, mil seda riideeset on kasutama hakatud.<br />
Neid täiendavad alumiste ühiskonnaklasside osas vanglate loetelud,<br />
mille põhjal saab varasemal ajal pükste kasutuseletuleku <strong>kohta</strong> Soomes<br />
hea ülevaate. Võttes arvesse Eesti ja Soome ühesugust asu<strong>kohta</strong> Euroopa<br />
suuremate keskuste suhtes ja võrdset majanduslikku taset sel perioodil,<br />
võib arvata, et Eesti esimesed aluspükste kasutajad jäid samasse ajajärku.<br />
37
Change language