loobumine välimusest varasemast kohta sarnasustest paari rõivastusest sajandi
aluspükste kasutuseletulek eesti maanaiste ... - Viljandi Muuseum
aluspükste kasutuseletulek eesti maanaiste ... - Viljandi Muuseum
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
M. Uus<br />
tusel ei olnud. Talvel kanti paksemast materjalist pesu – nn makopesu“<br />
(ERM EA 232: 206 Mihkli).<br />
• Anna Rössler (sünd 1902): „Talveks tehti mulle paksemad flanellist<br />
püksid, mida väga külma ilmaga kandsin valgete õhukeste pükste peal.<br />
Nii kandsid enamus tüdrukud ja nooremad naised. Püksid olid parajalt<br />
pikkade säärtega, mistõttu reis oli peaaegu põlvini kaetud“ (ERM KV<br />
632: 20 Viru-Nigula).<br />
• Hilja Saster: „Minu vanaema (sünd 1862) kandis maani villaseid<br />
seelikuid kuubi ega kandnud iga päev pükse. Pika säärega pükse kandis<br />
ta ainult pakasega või kui tuiskas“ (ERM KV 632: 316 Reigi).<br />
• Mihhail ja Kristiine Paist: „Talvel kanti sooja pesu, kodus varrastel<br />
kujutud peenvillasest lõngast püksid. Villast pesu kanti talviti eriti siis,<br />
kui tuli üle mere käia“ (ERM KV 632: 382 Muhu).<br />
• Ella Tuul (sünd 1914): „Suvepesu oli linasest, talvepesu kirbu riidest“<br />
(ERM KV 632: 397 Muhu).<br />
• Rosaalie Karjami tädi (sünd 1917): „12-aastasena mäletab, et pidevalt<br />
kanti iseõmmeldud pesu, hiljem põhiliselt poest ostetud, talvel flanell<br />
(pargiriie)“ (Kihnu).<br />
Vastustest selgub, et talviseid pükse kanti teiste, õhemate pükste<br />
peal. ERM-i tekstiilikogus leidusid vaid üksikud paksemast riidest püksid.<br />
Teistes muuseumides puudusid need üldse. ERM-i kogus leiduvatest<br />
pükstest on Audru omad (A 781: 49 Audru; TAHVEL VI; foto 14)<br />
väga tüüpilised paksud ostuflanellist talvepüksid. Need on valgest flanellist,<br />
värvli ja passe osa tugevast valgest puuvillasest riidest. Püksid<br />
on masinaga õmmeldud, üleval ääres asub ühe sentimeetri laiune<br />
kummipaela kanal. Harude vahel on rombikujuline klapp ja säärte allääred<br />
on tagasi keeratud 1,5 cm laiuse puuvillase paelaga. Pükste pikkus<br />
on 64 cm, vöökoha ümbermõõt 117 cm, säärte ümbermõõt 56 cm.<br />
Valmistatud on need ca 1930. aastatel.<br />
Teised püksid (ERM A 446: 909 Kihnu) on valged takused kirjamata<br />
püksid, mis on õmmeldud linase niidiga kahekordse õmblusega käsitsi.<br />
Püksid on õmmeldud sirgetest riideribadest, nii et kaks on säärteks ja üks<br />
(22 cm lai) jookseb eest ülevalt jalgade vahelt taha üles, kinnitudes ülaosas<br />
sääre detailide külge. Sääre detailidele on seespool alla laienduseks<br />
vahele õmmeldud 33 cm pikkused kiilud. Pükste ülaäärde on ette ja taha<br />
kinnitatud 30–37 cm pikkune pael. Sellega on riideese tõenäoliselt mingi<br />
teise riide (näiteks särgi) külge seotud. Vöökoha ümbermõõt on 106 cm.<br />
Mõlema püksi<strong>paari</strong> puhul on näha, et need on õmmeldud meeste linaste<br />
pükste lõigete järgi. Püksid on väga lihtsa lõikega ja ilma kaunistusteta.<br />
59