04.09.2015 Views

loobumine välimusest varasemast kohta sarnasustest paari rõivastusest sajandi

aluspükste kasutuseletulek eesti maanaiste ... - Viljandi Muuseum

aluspükste kasutuseletulek eesti maanaiste ... - Viljandi Muuseum

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

M. Uus<br />

tusel ei olnud. Talvel kanti paksemast materjalist pesu – nn makopesu“<br />

(ERM EA 232: 206 Mihkli).<br />

• Anna Rössler (sünd 1902): „Talveks tehti mulle paksemad flanellist<br />

püksid, mida väga külma ilmaga kandsin valgete õhukeste pükste peal.<br />

Nii kandsid enamus tüdrukud ja nooremad naised. Püksid olid parajalt<br />

pikkade säärtega, mistõttu reis oli peaaegu põlvini kaetud“ (ERM KV<br />

632: 20 Viru-Nigula).<br />

• Hilja Saster: „Minu vanaema (sünd 1862) kandis maani villaseid<br />

seelikuid kuubi ega kandnud iga päev pükse. Pika säärega pükse kandis<br />

ta ainult pakasega või kui tuiskas“ (ERM KV 632: 316 Reigi).<br />

• Mihhail ja Kristiine Paist: „Talvel kanti sooja pesu, kodus varrastel<br />

kujutud peenvillasest lõngast püksid. Villast pesu kanti talviti eriti siis,<br />

kui tuli üle mere käia“ (ERM KV 632: 382 Muhu).<br />

• Ella Tuul (sünd 1914): „Suvepesu oli linasest, talvepesu kirbu riidest“<br />

(ERM KV 632: 397 Muhu).<br />

• Rosaalie Karjami tädi (sünd 1917): „12-aastasena mäletab, et pidevalt<br />

kanti iseõmmeldud pesu, hiljem põhiliselt poest ostetud, talvel flanell<br />

(pargiriie)“ (Kihnu).<br />

Vastustest selgub, et talviseid pükse kanti teiste, õhemate pükste<br />

peal. ERM-i tekstiilikogus leidusid vaid üksikud paksemast riidest püksid.<br />

Teistes muuseumides puudusid need üldse. ERM-i kogus leiduvatest<br />

pükstest on Audru omad (A 781: 49 Audru; TAHVEL VI; foto 14)<br />

väga tüüpilised paksud ostuflanellist talvepüksid. Need on valgest flanellist,<br />

värvli ja passe osa tugevast valgest puuvillasest riidest. Püksid<br />

on masinaga õmmeldud, üleval ääres asub ühe sentimeetri laiune<br />

kummipaela kanal. Harude vahel on rombikujuline klapp ja säärte allääred<br />

on tagasi keeratud 1,5 cm laiuse puuvillase paelaga. Pükste pikkus<br />

on 64 cm, vöökoha ümbermõõt 117 cm, säärte ümbermõõt 56 cm.<br />

Valmistatud on need ca 1930. aastatel.<br />

Teised püksid (ERM A 446: 909 Kihnu) on valged takused kirjamata<br />

püksid, mis on õmmeldud linase niidiga kahekordse õmblusega käsitsi.<br />

Püksid on õmmeldud sirgetest riideribadest, nii et kaks on säärteks ja üks<br />

(22 cm lai) jookseb eest ülevalt jalgade vahelt taha üles, kinnitudes ülaosas<br />

sääre detailide külge. Sääre detailidele on seespool alla laienduseks<br />

vahele õmmeldud 33 cm pikkused kiilud. Pükste ülaäärde on ette ja taha<br />

kinnitatud 30–37 cm pikkune pael. Sellega on riideese tõenäoliselt mingi<br />

teise riide (näiteks särgi) külge seotud. Vöökoha ümbermõõt on 106 cm.<br />

Mõlema püksi<strong>paari</strong> puhul on näha, et need on õmmeldud meeste linaste<br />

pükste lõigete järgi. Püksid on väga lihtsa lõikega ja ilma kaunistusteta.<br />

59

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!