22.04.2013 Views

mustafa qemal aTaTurqis roli respublikur TurqeTSi

mustafa qemal aTaTurqis roli respublikur TurqeTSi

mustafa qemal aTaTurqis roli respublikur TurqeTSi

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

SoTa SoTa SoTa rusTavelis rusTavelis rusTavelis saxelmwifo saxelmwifo saxelmwifo universiteti<br />

universiteti<br />

universiteti<br />

humanitarul humanitarul humanitarul mecnierebaTa mecnierebaTa mecnierebaTa fakulteti<br />

fakulteti<br />

fakulteti<br />

emzar emzar makaraZe<br />

makaraZe<br />

<strong>mustafa</strong> <strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong> <strong>qemal</strong> <strong>aTaTurqis</strong> <strong>aTaTurqis</strong> <strong>roli</strong> <strong>roli</strong><br />

<strong>roli</strong><br />

<strong>respublikur</strong> <strong>respublikur</strong> <strong>TurqeTSi</strong><br />

<strong>TurqeTSi</strong><br />

gamomcemloba<br />

`SoTa rusTavelis saxelmwifo universiteti~<br />

baTumi 2009


naSromSi ganxilulia <strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong> <strong>aTaTurqis</strong><br />

<strong>roli</strong> erovnul-ganmaTavisuflebel moZraobaSi, Turqe-<br />

Tis saxelmwifo wyobis, istoriisa da Tanamedroveobis,<br />

<strong>respublikur</strong>i TurqeTis Camoyalibebis saqmeSi.<br />

monografia gankuTvnilia aRmosavleTmcodneebis,<br />

Turqologebis, istorikosebis, studentebisa da Sesaba-<br />

misi sakiTxebiT dainteresebul mkiTxvelTa farTo<br />

wrisaTvis.<br />

redaqtori: istoriis mecnierebaTa doqtori,<br />

prof. o.gogoliSvili<br />

o.gogoliSvili<br />

recenzentebi: istoriis mecnierebaTa doqtori,<br />

ISBN 978-9941-409-55-4<br />

prof.Mm.svaniZe m.svaniZe<br />

istoriis mecnierebaTa doqtori,<br />

a/prof. z.batiaSvili<br />

z.batiaSvili<br />

z.batiaSvili<br />

© `SoTa rusTavelis saxelmwifo universiteti~ _ 2009-07-16<br />

2


<strong>mustafa</strong> <strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong> <strong>qemal</strong> aTaTurqi aTaTurqi<br />

aTaTurqi<br />

(1881 (1881-1938) (1881 1938)<br />

3


S S e e s s a a v v a a l l i<br />

i<br />

XX saukunis 90-ian wlebSi, maSin rodesac saqar<br />

Tvelom moipova damoukidebloba da gavida saerTa<br />

Soriso asparezze, didi mniSvneloba eniWeboda Cvens<br />

urTierTobas mezobel saxelmwifoebTan, kerZod,<br />

TurqeTis respublikasTan.<br />

TurqeTi didi qveyanaa Tavisi geostrategiuli<br />

mdebareobiT, istoriuli warsuliTa da dRevandeli<br />

dRiT. mas Kkidev ufro naTel momavals uwina swarmetyveleben<br />

specialistebi. TurqeTma bolo aTwleu-<br />

lebis ganmavlobaSi ise ganaviTara sakuTari ekonomika,<br />

rom seriozulobas ar aris moklebuli<br />

gamoTqma: ”TurqeTi XXI saukuneSi Seva, rogorc erTerTi<br />

ganviTarebuli qveyana.”<br />

winamdebare samecniero naSromSi SevecadeT warmogvedgina<br />

<strong>respublikur</strong>i TurqeTis damaarseblis<br />

<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong> <strong>aTaTurqis</strong> <strong>roli</strong> ganmaTavisuflebel<br />

moZraobaSi; TurqeTis saxelmwifo wyobis; TurqeTis<br />

politikuri orientaciis; <strong>qemal</strong>izmis principebisa da<br />

sxva. ramac safuZveli Cauyara Tanamedrove <strong>TurqeTSi</strong><br />

saxelmwifoebrivi sistemis Camoyalibebas.<br />

<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong> aTaTurqi TurqeTisaTvis marto<br />

guSindeli dRea. Aam pirovnebam mniSvnelovanwilad<br />

gansazRvra qveynis dRevandeloba da momavali. Tur-<br />

qeTis respublikis saxelmwifoebrivi mowyobis oficialuri<br />

doqtrina respublikis damaarseblis, didi<br />

reformatoris, <strong>qemal</strong> <strong>aTaTurqis</strong> principebs eyrdnoba<br />

da <strong>TurqeTSi</strong> <strong>qemal</strong>izmis saxeliTaa cnobili. romlis<br />

4


sworad gagebis gareSe SeuZlebelia Tanamedrove<br />

<strong>TurqeTSi</strong> mimdinare procesebis obieqturad aRqma.<br />

naSromis mizania naTlad avsaxoT M<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong><br />

<strong>aTaTurqis</strong> <strong>roli</strong> <strong>respublikur</strong>i TurqeTis saero<br />

wyobis damyarebaSi; <strong>respublikur</strong>i institutebisa da<br />

saxelmwifo sistemis Seswavla. saerTo evropuli<br />

demokratiuli normebis ganviTarebis warmoCena da am<br />

saqmeSi respublikis damaarseblis da misi pirveli<br />

prezidentis <strong>aTaTurqis</strong> moRvaweobis da damsaxurebis<br />

gansazRvra.Kkvlevis procesSi Cven SemovifargleT<br />

Semdegi sakiTxebiT:<br />

a) ganvixiloT politikuri viTareba <strong>TurqeTSi</strong><br />

pirveli msoflio omis Semdeg;<br />

b) vaCvenoT <strong>aTaTurqis</strong> <strong>roli</strong> ganmaTavisuflebel<br />

moZraobaSi;<br />

g) gavaanalizoT <strong>qemal</strong>izmis principebis mniSvn<br />

eloba <strong>respublikur</strong> <strong>TurqeTSi</strong>;<br />

d) gamovarkvioT, Tu ra <strong>roli</strong> Seasrula <strong>qemal</strong>i<br />

zmis reformebma TurqeTis politikuri sistemis Camoyalibebis<br />

saqmeSi.<br />

naSromis qronologiuri CarCoebi moicavs XX<br />

saukunis 20-ian wlebs, rac ganapiroba im garemoebam,<br />

rom swored am periodSi samoRvaweo asparezze gamovida<br />

<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong> aTaTurqi da TurqeTis cxov-<br />

rebaSi daiwyo axali etapi, romelmac gadamWreli<br />

<strong>roli</strong> Seasrula <strong>respublikur</strong>i TurqeTis sazogadoeb-<br />

riv-politikur cxovrebaSi.<br />

5


vidre uSualod sakiTxis gaSuqebas Sevudgebo<br />

deT, saWirod migvaCnia mokled mimovixiloT aRniS<br />

nul sakiTxze arsebuli wyaroebi da literatura.<br />

naSromis wyaroTmcodneobasa da istoriogra<br />

fiul bazas, romelsac Cven veyrdnobiT, sakmaod mravalferovania,<br />

romlis Seswavla da analizi did<br />

yuradRebas imsaxurebs. gansakuTrebiT aRsaniSnavia:<br />

<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong> <strong>aTaTurqis</strong> gamonaTqvamebi; mosazrebe-<br />

bi; Sexedulebebi ganmaTavisuflebel moZraobaze; <strong>qemal</strong>izmis<br />

principebze; saxelmwifos mowyobis for-<br />

mebze da sxva(1-9).<br />

TurqeTis respublikaSi politikuri sistemis<br />

Camoyalibebis saqmeSi saintereso wyaros warmoa<br />

dgens Turqi mecnieris sendai nedinis naSromi ”aTa-<br />

Turqi”(10). sadac safuZvlianadaa warmodgenili erovnul-ganmaTavisuflebel<br />

moZraobaSi da saxelmwifo<br />

sistemis CamoyalibebaSi <strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>is adgili da<br />

<strong>roli</strong>.<br />

<strong>respublikur</strong> <strong>TurqeTSi</strong> aTaTurqsa da <strong>qemal</strong>izmis<br />

principebs saintereso gamokvleva miuZRvna cnobi<br />

lma Turqma mecnierma asim alsanma(62), sadac avtori<br />

safuZvlianad mimoixilavs <strong>aTaTurqis</strong> fenomens res-<br />

publikuri TurqeTis daarsebaSi. Ddokumenturi da<br />

faqtobrivi masalebis damowmebiT aRwers <strong>qemal</strong>izmis<br />

principebsa da mis rols saxelmwifo sistemis Camoyalibebis<br />

saqmeSi.<br />

yofil sabWoTa istoriografiaSi Tanamedrove<br />

TurqeTis saSinao politikis sakiTxebs saintereso<br />

gamokvlevebi miuZRvnes cnobilma rusma mecnierebma.<br />

6


am mxriv aRniSvnis Rirsia a.Samsudinovis naSromi:<br />

“1918-1923 wlebis erovnul-ganmaTavisuflebeli moZ-<br />

raoba <strong>TurqeTSi</strong>”(54), saidanac vgebulobT, rom Tur-<br />

qeTis saSinao politikaSi 1918-1923 wleebSi gadamwyve-<br />

ti <strong>roli</strong> iTamaSa aTaTurqma, romelmac srulyo saxelmwifos<br />

sistemis Camoyalibeba.<br />

aRniSvnis Rirsia i.rozalievis naSromi „aTaTur-<br />

qis cxovreba da moRvaweoba.” sadac mkvlevari mimoixilavs<br />

qveynis sazogadoebriv-politikuri ganvi-<br />

Tarebis metad saintereso sakiTxebs da did adgils<br />

uTmobs <strong>aTaTurqis</strong> rols saxelmwifo sistemis Camoya-<br />

libebis saqmeSi(51-52).<br />

TurqeTis 1918-1939 wlebis istorias saintereso<br />

gamokvleva miuZRvna rusma mecnierma n.Llavrovma, sadac<br />

avtori cdilobs mkiTxvels gaacnos, Tu ra<br />

rols asrulebs <strong>qemal</strong>izmis principebi qveynis sa-<br />

Sinao politikaSi(43).<br />

Tanamedrove TurqeTis saSinao politikis problemebTan<br />

dakavSirebiT sainteresoa qarTveli mecnie-<br />

rebis gamokvlevebi.. am TvalsazrisiT, aRniSvnis<br />

Rirsia, cnobili qarTveli Turqologis o. giginei-<br />

Svilis naSromebi(17.18). sadac mecnieri did adgils<br />

uTmobs <strong>respublikur</strong>i TurqeTis iseT sakiTxebs,<br />

rogoricaa: nacionalizmis, <strong>qemal</strong>izmis, osmaleTis<br />

saSinao da sagareo politikis sxvadasxva sakiTxebi.<br />

cnobil qarTvel aRmosavleTmcodnes, profesor<br />

m.svaniZes ekuTvnis saintereso gamokvleva, osmaleTis<br />

istoria (nawili.II.III.) (33.34), sadac avtori safuZ<br />

7


vlianad mimoixilavs <strong>respublikur</strong>i TurqeTis istorias.<br />

dokumentebze dayrdnobiT gvawvdis uamrav<br />

saintereso masalas.<br />

Tanamedrove <strong>TurqeTSi</strong> armiis adgilsa da rols<br />

araerTi samecniero gamokvleva miuZRvna qarTvelma<br />

Turqologma z.batiaSvilma. am mxriv aRniSvnis Rir-<br />

sia naSromi - „TurqeTis SeiaraRebuli Zalebi” (12).<br />

z.batiaSvilma, mdidari literaturisa da Turquli<br />

wyaroebis gamoyenebiT sistemaSi moiyvana da farTo<br />

samsjavroze gamoitana naSromi, sadac axleburadaa<br />

warmoCenili TurqeTis SeiaraRebuli Zalebis isto-<br />

ria da misi <strong>roli</strong> <strong>respublikur</strong>i, laicisturi TurqeTis<br />

cxovrebaSi.<br />

evropeizaciisa da laicizmis sakiTxebs respub<br />

likur <strong>TurqeTSi</strong> saintereso gamokvleva miuZRvna<br />

qarTvelma Turqologma g.sordiam, naSromSi „evro<br />

peizacia Tanamedrove <strong>TurqeTSi</strong>” (31,32).<br />

miuxedavad aseTi intensiuri kvlevebisa, Cven miz-<br />

nad davisaxeT erTobliobaSi mogveyvana da warmogvedgina<br />

naSromi, romelSic naTlad iqneboda asaxuli<br />

<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong> <strong>aTaTurqis</strong> <strong>roli</strong> <strong>respublikur</strong>i TurqeTis<br />

Camoyalibebis saqmeSi.<br />

amgvarad, warmodgenil naSromSi aRniSnuli<br />

problemebis Seswavla naTels mohfens <strong>aTaTurqis</strong>a da<br />

<strong>qemal</strong>izmis sakiTxebs qveynis cxovrebaSi da politikuri<br />

sistemis Camoyalibebis formebs <strong>respublikur</strong><br />

<strong>TurqeTSi</strong>.<br />

8


Tavi Tavi I. I. <strong>mustafa</strong> <strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong> <strong>qemal</strong> <strong>aTaTurqis</strong> <strong>aTaTurqis</strong> <strong>roli</strong><br />

<strong>roli</strong><br />

ganmaTavisuflebel ganmaTavisuflebel moZraoba<br />

moZraobaSi<br />

moZraoba Si<br />

@$ I. I. politi politikuri<br />

politi politikuri<br />

kuri viTareba viTareba viTareba <strong>TurqeTSi</strong><br />

<strong>TurqeTSi</strong><br />

<strong>TurqeTSi</strong><br />

pirveli pirveli pirveli msoflio msoflio msoflio omis omis omis Semdeg Semdeg<br />

Semdeg<br />

pirvel msoflio omSi(1914-1918) osmaleTis uzar<br />

mazarma saxelmwifom, romelic germaniis mxareze<br />

ibrZoda, marcxi ganicada. rac osmaleTs sakmaod Zvi-<br />

ri daujda.<br />

msoflioSi Seqmnili viTarebidan gamomdinare, iqm-<br />

neboda imis saSiSroeba, rom Turq ers aRar rCeboda<br />

saxelmwifoebriobis SenarCunebis aranairi perspeqti-<br />

va [54.146].<br />

1918 wlis 30 oqtombers osmaleTma xeli moawera<br />

mudrosis mZime sazavo xelSekrulebas, riTac moxda<br />

sulTnis xelisuflebis da sruliad osmaleTis<br />

demobilizacia. antantis kontrols daeqvemdebara<br />

qveynisaTvis yvelaze sasicocxlo obieqtebi: srutee-<br />

bi, telegrafi, fosta, rkinigza da sxva[12.35].<br />

1918 wlis 13 noembers inglisis, safrangeTis, ita-<br />

liis da saberZneTis samxedro sazRvao floti Se-<br />

vida oqros yureSi (stambolSi) da sulTnis sasax-<br />

lis win Ruzა CauSva. Pparalelurad ingliselebma<br />

trapizonsa da samsunSi gadasxes samxedro razmebi.<br />

sadac ganzraxuli iyo „pontos saxelmwi fos“ Seqmna.<br />

safrangeTis jarebma daikaves adanis olqi da mimde-<br />

9


are raionebi, italielebma anatolia da mezobeli<br />

olqebi qalaq koniamდe, ingliseli agentebi qurTis-<br />

tanSi amzadebdnen ajanyebas damoukidebeli saxel-<br />

mwifos Sesaqmnelad. saberZneTis jarebma, 1919 wlis<br />

15 maiss daikaves q. izmiri da daiwyes qveynis siRr-<br />

meSi winsvla[22.98].<br />

antantis saxelmwifoebis varaudiT isini SeZlebd-<br />

nen sabolood moexdinaT osmaleTis teritoriis<br />

mTliani danawileba. radganac dro maTTvis metad<br />

xelsayreli iyo. am periodSi axlo da Sua aRmosav-<br />

leTis regionSi mTavar rols inglisi asrulebda.<br />

romelic pirveli msoflio omis bolos gaxda axlo<br />

aRmosavleTis faqtobrivi baton-patroni. male misi<br />

kont<strong>roli</strong>s qveS aRmoCnda samxreT-aRmosavleT anato-<br />

lia da kilikia. isini kontrols uwevdnen agreTve<br />

eraysa da sirias. aRmosavleTi anatolia emorCle-<br />

boda kavkasiaSi myof inglisis saokupacio jarebs,<br />

xolo centraluri da dasavleT anatolia ki -<br />

inglisis jaris mTavarsardals TurqeTsa da kav-<br />

kasiaSi general milnas. garda amisa inglisma Tavisi<br />

xelisufleba daamyara baRdadis rkinigzazec[51.13].<br />

sulTani da misi mTavroba inglisisa da safran<br />

geTis mona-morCili gaxda. 1918 wlis 21 dekembers<br />

gamovida sulTnis brZanebuleba osmaleTis deputat-<br />

Ta palatis(mejlisi) daTxovnis Sesaxeb.<br />

1919 wlis ianvarSi parizSi gaixsna konferencia,<br />

romelsac unda SeemuSavebina samSvidobo sazavo xel-<br />

10


Sekrulebebi pirvel msoflio omSi damarcxebul<br />

saxemwifoebTan, maT Soris osmaleTTan.<br />

1919 wlis 9 ianvars saberZneTis mTavrobam parizis<br />

konferencias gaugzavna memorandumi, romelSic<br />

naTqvami iyo, rom anatoliaSi cxovrobs 2,5 milioni<br />

berZeni, romlebic ocneboben saberZneTTan gaerTia-<br />

nebaze, xolo Savi zRvis Crdilo-aRmosavleT raion-<br />

Si maT surdaT SeeqmnaT pontoს saxelmwifo sa-<br />

berZneTis proteqtoratis qveS. isini agreTve moiT-<br />

xovdnen, gadaecaT maTTvis izmiri da konstantine-<br />

polze daewesebinaT erTa ligis kont<strong>roli</strong>.<br />

parizis konferenciaze italiis warmomadgenelma<br />

orlandom protestis formiT ganacxada, rom lon-<br />

donis xelSekrulebiT izmiri italias unda gadas-<br />

cemoda. italielebma gaiges Tu ara, rom saberZneTs<br />

unda gadascemoda izmiri, gadawyvites daeswroT<br />

berZnebisaTvis da 1919 wlis 4 maiss italiis jari<br />

gadasxes izmiridan 60 km-is daSorebiT q. kuSadasiSi.<br />

italielebs arc berZnebi CamorCnen. 15 maiss<br />

daiwyo saberZneTis armiis gadasxma izmirSi da 15<br />

dRis ganmavlobaSi okupirebeli iqna mTeli izmiris<br />

vilaeTi[43.150].<br />

aseTi rTuli viTarebis fonze, osmaleTis saxel-<br />

mwifos yofna-aryofnis sakiTxi dadga. swored am<br />

urTulesma viTarebam aiZula Turqi eris gamorCeuli<br />

sazogadoeba, centralur anatoliaSi moexdinaT Ta-<br />

namoazreTa gaerTianeba da safuZveli CaeyraT erov-<br />

nul-ganmaTavisuflebeli moZraobisaTvis[14.6].<br />

11


Tavdapirvelad, ganmanTavisuflebeli moZraobis<br />

mTavari Zala iyo omiT gaCanagebuli glexoba. brZo-<br />

laSi pirvelni Caebnen is partizanuli razmebi, rom-<br />

lebSic gaerTianebuli iyvnen frontidan TviTnebu-<br />

rad dabrunebuli SeiaraRebuli jariskacebi. parti-<br />

zanuli brZola SemdegSi ufro organizebuli xdeba<br />

da masobriv xasiaTs iRebs.<br />

glexobasTan erTad erovnul moZraobaSi aqtiu-<br />

rad ebmeba muSaTa klasic. xolo eris medroSis<br />

rolSi ki gamovida erovnuli burJuazia. SemTxveviTi<br />

ar iyo is faqti, rom Turqi xalxis ganmanTavisuf-<br />

lebeli moZraobis bazad iqca TurqeTis aziuri<br />

nawili, kerZod anatolia. swored aq iyo koncentri-<br />

rebuli Turqi glexobis ZiriTadi masa, wvrili mema-<br />

muleebi, romlebic eris jansaR nawils Seadgendnen<br />

[24.42].<br />

pirveli msoflio omis wlebSi TurqeTis ekonomi-<br />

kuri cxovrebis centrma anatoliisaken gadainacvla.<br />

romelic gaxda aReb-micemobisa da sawarmo saqmia-<br />

nobis mniSvnelovani baza. ramac gaaZliera anato-<br />

liis savaWro burJuaziis saqmianobis sfero. Tumca<br />

okupantebis mier qveynis sruli dayofis gegmebma<br />

seriozuli safrTxe Seuqmna mis monapovars. qveynis<br />

ekonomikuri da politikuri interesebi ukarnaxebda<br />

maT gamosuliyvnen qveynis erovnuli intresebis<br />

damcvelad[55.23].<br />

pirvel xanebSi, anatoliis burJuazia da mema-<br />

muleebi Tavs ikavebdnen da dacdis taqtikas adgnen,<br />

12


magram rodesac saxalxo partizanulma omma didi<br />

gasaqani miiRo da anatoliis did nawils moedo,<br />

isinic aqtiurad Caebnen brZolaSi.<br />

mowinaaRmdegebis winaaRmdeg brZolis uSualo<br />

xelmZRvanelisa da organizatoris, anatoliis bur-<br />

Juaziis ideur miswrafebaTa gamomxatvelis rolSi<br />

gamovida erovnuli inteligenciis mowinave, patrio-<br />

tuli nawili, kerZod, progresuli oficroba. swo-<br />

red maTi rigebidan gamovida Turqi xalxis Tavi-<br />

suflebisaTis mebrZoli samxedro da politikuri<br />

xelmZRvaneli, Turqi xalxis didi Svili <strong>mustafa</strong><br />

<strong>qemal</strong>i. am brZolaSi gansakuTrebuli <strong>roli</strong>sa da<br />

damsaxurebis gamo ganmaTavisuflebelma moZraobam<br />

<strong>qemal</strong>isturi moZraobis saxeli miiRo[26.55].<br />

Turq ersa da TurqeTis saxelmwifos aseT sabe-<br />

diswero viTarebaSi sWirdeboda energiuli, gabedu-<br />

li, SorsmWvreteli saxelmwifo da politikuri<br />

moRvawe. aseT pirovnebad TurqeTs M<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>i<br />

moevlina[34.37].<br />

$ II. m.q.aTaTurqi m.q.aTaTurqi da da ganmaTavisuflebeli<br />

ganmaTavisuflebeli<br />

moZraoba<br />

moZraoba<br />

<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>i, SemdegSi aTaTurqad(Turqebis ma-<br />

ma) wodebuli daibada 1881 wels qalaq salonikSi.<br />

dabadebis TariRTan dakavSirebiT aTaTurqi ambobda:<br />

13


„me ar vici zustad Cemi dabadebis dRe, magram rad-<br />

ganac Tqven ase gainteresebT da gsurT amis gageba,<br />

maSin getyviT, es 19 maisia“[71.30].<br />

dawyebiTi ganaTlebis miRebis Semdeg, man swavla<br />

saxelmwifo samoqalo saSualo skolaSi ganagrZo.<br />

sadac, moswavlis iSviaTi niWisa da sxarti gonebis<br />

gamo, maswavlebelma <strong>mustafa</strong> beim, axalgazrdis sa-<br />

xels <strong>qemal</strong>i (Rirseuli) daumata da miiRo srulfa-<br />

sovani saxeli <strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>i[35.18].<br />

salonikis samxedro samoqalaqo skolis damTav-<br />

rebis Semdeg, 1896-1899 wlebSi, M<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>i swav-<br />

lobda osmalur saxelmwifo samxedro liceumSi,<br />

romlis damTavrebis Semdeg, 1899 wels 13 marts<br />

swavla gaagrZela stambolSi samxedro skolaSi, ro-<br />

melic 1902 wels leitenantis CiniT daasrula. imave<br />

wels swavla ganagrZo samxedro akademiaSi da asis-<br />

Tavis wodebiT saswavleblis kursdamTavrebuli gax-<br />

da [44.12].<br />

stambolis umaRles samxedro generaluri Stabis<br />

akademiis saswavlebelSi yofnisas is gaitaca Tan-<br />

zimaTis periodis Turq-nacionalistTa ideebma, dau-<br />

kavSirda sulTan abdul-hamid II-is mimarT opoziciu-<br />

rad ganwyobil axalgazrda oficrebs. akademiis<br />

damTavrebis Semdeg <strong>qemal</strong>ma 1906 wels damaskoSi, Sem-<br />

deg ki sxva qalaqebSi TanamoazreebTan erTad daaar-<br />

sa „samSoblosa da progresis organizacia“ [33.200].<br />

aTaTurqma maleve daimsaxura „axalgazrda Turq-<br />

Ta“ mier Seqmnili „moqmedebis armiis“ Stabis ufro-<br />

14


soba. 1911 wels gaxda maiori. monawileobda italia-<br />

osmaleTis (1911-1912) da balkaneTis meore (1913) omeb-<br />

Si. 1913-1915 wlebSi iyo osmaleTis samxedro ataSe<br />

bulgareTSi, saidanac moqmed armiaSi gadaiyvanes. 1914<br />

wles polkovnikis wodeba miiRo.<br />

pirvel msoflio omSi aTaTurqi sxvadasxva<br />

frontze ibrZoda, sadac man miiRo faSas anu ge-<br />

nerlis tituli. omSi osmaleTis damarcxebisa da<br />

antantis qveynebis mier misi teritoriebis didi<br />

nawilis okupaciis Semdeg <strong>qemal</strong> faSa mouwodebda<br />

sulTan mehmed V-s okupantTa winaaRmdeg aqtiuri<br />

brZolis dawyebisaken[21.20].<br />

osmaleTis kapitulaciis Semdeg qveynis sxvadasxva<br />

raionebSi teriotriebis dacvis mizniT daiwyo (erT-<br />

maneTisagan damoukideblad) sxvadasxva politikuri<br />

organizaciebis daarseba.<br />

1918 wlis bolos <strong>aTaTurqis</strong> ZalisxmeviT Trakia-<br />

Sia, izmirsa da kilikiaSi Seiqmna ”uflebaTa dacvis<br />

sazogadoeba;” “decentralizaciis sazogadoeba;”<br />

”erovnuli kongresi” da sxva.<br />

1919 wlis damdegamde, am sazogadoebebis da or-<br />

ganizaciebis umravlesoba ganicdida pacifistur gav-<br />

lenas. isini imedovnebdnen „samarTliani“ samSvidobo<br />

xelSekrulebis dadebas, amitomac maTi saqmianoba ar<br />

iyo mimarTuli okupantebis winaaRmdeg SeiaraRebuli<br />

brZolisaken, aramed kmayofild ebodnen mxolod<br />

mitingebis CatarebiTa da politikuri statiebis<br />

gamoqveynebiT. magram viTarebis gauaresebis gamo maTi<br />

15


iluziebi male daimsxvra. saWiro iyo dawyebuliyo<br />

saxalxo moZraoba, magram am dros TurqeTis burJua-<br />

zias ar hyavda jer kidev erTiani organizacia, rome-<br />

lic SeZlebda saTaveSi Casdgomoda am moZraobas<br />

[40.122].<br />

msoflio omSi Cabmis Semdeg <strong>qemal</strong>i dainiSna me-19<br />

qveiTi diviziis meTaurad. igi monawileobda dar-<br />

danelis operaciaSi, sadac miiRo polkovnikis Cini.<br />

1916 wlis agvistoSi igi meTaurobda biTlizisa da<br />

munis operaciebSi. 1917 wlis zafxulSi ki sard-<br />

lobda me-7 armias, romelic baRdadsa da mesopota-<br />

miis raionSi iyo ganlagebuli.<br />

1917 wlis 15 dekembridan 1918 wlis 5 ianvramde<br />

<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>i berlinSi Tan axlda ufliswul va-<br />

hidedins. 1918 wlisaTvis igi kvlav dainiSna me-7<br />

armiis sardlad, swored aq mouswro mas pirvel<br />

msoflio omis dazavebam[37.30].<br />

mudrosis zavis Semdeg <strong>qemal</strong>ma moaxdina jarebis<br />

evakuacia kilikiaSi da cdilobda gaewia winaaRmde-<br />

goba inglisis jarebisaTvis mosulis raionSi, magram<br />

mTavrobisagan ver miiRo mxardaWera da 1918 wlis 10<br />

noembers igi stambolSi dabrunda.<br />

stambolSi yofnis dros <strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>ma Tavis<br />

garSemo daiwyo im pirebis Semokreba romlebic uk-<br />

mayofilo iyvnen okupantebis saqmianobiT da sulTnis<br />

meTaurobiT Semrigebluri politikiT. im dros mus-<br />

tafa <strong>qemal</strong>s imedi hqonda, rom osmaleTis kritikuli<br />

mdgomareobidan gamosvla SesaZlebeli iqneboda, Tu<br />

16


Seiqmneboda axali qmediTi mTavroba da mas unari<br />

eqneboda gadamwyveti zomebi mieRo qveynis erovnuli<br />

interesebis dasacavad, magram sulTnis garSemo<br />

mokalaTebulma didma moxeleebma yurad ar iRes<br />

<strong>qemal</strong>is patriotuli mowodebebi.<br />

aseT viTarebaSi aTaTurqma miiRo swori gadawyv<br />

etileba. man interventebis winaaRmdeg Zalebis gaer-<br />

Tianeba daiwyo anatoliidan, sadac saamisod metad<br />

xelsayreli pirobebi iyo[51.13].<br />

<strong>TurqeTSi</strong> socialuri reformebis gansaxorcie<br />

leblad, upirveles yovlisa saWiro iyo brZola sao-<br />

kupacio reJimis winaaRmdeg, maSin rodesac srutee-<br />

bi da terioria antantis qveynebisaTvis mniSvnelovan<br />

SenaZens warmoadgenda[17.52].<br />

1919 wlis 19 maiss M<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>i samsunSi Cavi-<br />

da. Turqul istoriografiaSi sawored es dRe iTv-<br />

leba erovnul-ganmaTavisuflebeli moZraobis dawye-<br />

bis TariRad [67.30].<br />

1919 wlis maisis bolos, qveyanaSi Seqmnil viTa-<br />

rebas <strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong> aTaTurqi Semdegnairad axasia-<br />

Tebda: “Turquli armia TiTqmis ganadgurebulia, es<br />

im pirobebSi, rodesac antantasa da TurqeTs Soris<br />

daido am ukanasknelisaTvis metad araxelsayreli<br />

xelSekruleba, sulTani vahidedini, mxolod sakuTa-<br />

ri taxtis SenarCunebisaTvis zrunavs. demad ferid<br />

faSas kabinets ara aqvs arc Zala, arc Rirseba da<br />

arc gambedaoba, igi sulTnis morCilia da eTanxmeba<br />

mis nebismier gadawyvetilebas”[41.23].<br />

17


sulTani da misi mTavroba, romelsac zurgs<br />

inglisi umagrebda Riad gamovida erovnul-ganmaTa<br />

visuflebeli moZraobis winaaRmdeg. muslimTa su-<br />

lierma liderma Seixul-islamma erovnul-ganmaTavi-<br />

suflebeli moZraoba dagmo da <strong>qemal</strong> aTaTurqs dam-<br />

naSave uwoda. 1920 wlis maisSi, samxedro sasamarT-<br />

lom stambulSi, <strong>qemal</strong> faSas sikvdiliT dasjis<br />

ganaCeni gamoutana[59.78].<br />

Turqul istoriografiaSi Seswavlilia aTaTu<br />

rqis ideuri Camoyalibebis gza. Turqma Tu ucxoe<br />

lma moazrovneebma gamokveTili <strong>roli</strong> Seasrules qe-<br />

malis ideuri formirebis saqmeSi, romelTac gavlena<br />

moaxdines <strong>aTaTurqis</strong> interesebsa da Sexedulebebis<br />

garkveuli mimarTulebiT warmarTvaze.<br />

<strong>aTaTurqis</strong> axalgazrdobis dros Turqul inte-<br />

ligenciaSi gavrcelebuli ideebi, SemdegSi <strong>qemal</strong>iz-<br />

mis principebad mogvevlina. <strong>aTaTurqis</strong>euli azrovne-<br />

bis sistema, Teoriuli da praqtikuli moRvaweoba da<br />

misi Sedegebi jer kidev sicocxleSive did feno-<br />

menad iqna aRiarebuli[10.80.].<br />

didi saxelmwifoebis dapirispirebis fonze aTa-<br />

Turqi ’’fadiSahis wminda droSiT” Seudga ganmaTavi-<br />

suflebel moZraobas. man brZolis dawyebis win<br />

xalxs mouwoda: “samSoblos xelSeuvaloba da da-<br />

moukidebloba safrTxeSia, centraluri mTavroba ver<br />

asrulebs Tavis movaleobas, ris gamoc saWiroa<br />

moviwvioT erovnuli yriloba, romlic Tavisufali<br />

iqneba yovelive gavlenisa da kont<strong>roli</strong>sagan”[1.23].<br />

18


<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>i mas Semdeg rac darwmunda, rom<br />

xalxi gahyveboda okupantebis winaaRmdeg sabrZol-<br />

velad, man weriliT orjer mimarTa sulTans da<br />

Seecada daerwmunebina is, rom Casdgomoda saTaveSi<br />

am moZraobas, magram sulTani arc ki gamoexmaura am<br />

mowodebas, piriqiT, wavida okupantebTan SeTanxme-<br />

baze.<br />

1919 wlis 20 ivniss q. amasiaSi <strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>is<br />

xelmZRvanelobiT saidumlod Seikriba armiis nawi-<br />

lebis meTaurebi, yofili sazRvao ministri husein<br />

rauf bei; XX korpusis meTauri ali fuad faSa; re-<br />

feT faSa; hamiT bei da sxvebi. <strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>i dau-<br />

kavSirda XV armiis meTaurs qazim yara beqirsa da<br />

XIII korpusis meTaurs <strong>qemal</strong> faSas, romlebmac ver<br />

moaxerxes amasiaSi Casvla. krebam miiRo saidumlo<br />

cirkulari, romelic gaegzavna samxedro da samoqa-<br />

laqo xelisufalT. romelSic aRniSnuli iyo Ziri-<br />

Tadi moTxovnilebebi:<br />

stambolis xelisufleba ver asrulebda masze da-<br />

kisrebul movaleobas; eris damoukideblobas Tavad<br />

erma unda uzrunvelyos; aucilebeli iyo erovnuli<br />

mTavrobis Seqmna, romelic msoflios Seatyobinebda<br />

Turqi xalxis nebas da sxva.<br />

amasiaSi TaTbiris dros TurqeTis damoukide<br />

blobis dasacavad Seiqmna sainiciativo jgufi, ro-<br />

melmac Tavis Tavze aiRo patriotuli Zalebis<br />

gaerTianeba da erTiani frontis Seqmna[53.78].<br />

19


1919 wlis 22 ivniss <strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>ma am jgufis<br />

saxeliT miwveva gaugzavna armiis korpusebis me-<br />

Taurebs, gubernatorebs, sxvadasxva sazogadoebebs,<br />

politikur da religiur moRvaweebs, qalaqis gamgeb-<br />

lebs, monawileoba mieRoT sivasis kongresis mu-<br />

SaobaSi. <strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>i cdilobda erovnul-ganmaTa-<br />

visuflebel moZraobaSi rac SeiZleboda meti masebi<br />

miezida, rom mas namdvilad saxalxo xasiaTi hqonoda.<br />

igi iTvaliswinebda, “erianobis da progresis” par-<br />

tiis mier daSvebul Secdomebs, romlebic xalxisagan<br />

izolirebuli iyvnen. mas mxolod armiaze dayrdnoba<br />

saxifaTod miaCnda, radgan damarcxebuli armiis<br />

ndoba ramdenad SeiZleboda jer kidev sakiTxavi iyo.<br />

am SemTxvevaSi winaaRmdegobis moZraobaSi mTeli xal<br />

xis Cabma iyo saWiro. rac did Zalisxmevas moiTxov-<br />

da. “osmaleTis mTavrobis, fadiSahisa da xalifas<br />

winaaRmdeg mTeli xalxisa da armiis ajanyeba iyo<br />

saWiro” - werda <strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>i[50.12.]. igi telegra-<br />

fiT daukavSirda qveynis sxvadasxva regionebs,<br />

sxvadasxva polotikur organizaciebs da Seecada<br />

moexdina maTi koordinacia. amasiis cirkulari man<br />

mizanmimarTulad gamoiyena.<br />

anatoliaSi xalxis darazmvisa da gaerTianebebis<br />

es mcdeloba stambulis xelisuflebam ajanyabad mo-<br />

naTla. mokavSireTa mTavarsardalma ingliselma gene-<br />

ralma milnma TurqeTis samxedro ministrs mosTxova<br />

dauyonebliv daebrunebina <strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>i dedaqalaq-<br />

Si, razedac man uari miiRo.<br />

20


1919 wlis 8 ivliis <strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>i gadadga<br />

Tanamdebobidan. sulTanis mTavrobam ki igi “meamboxe<br />

ganerlad” gamoacxada[52.37].<br />

1919 wlis 23 ivlisidan 7 agvistomde erzrumSi<br />

Catarda “aRmosavleTis vilaieTebis uflebaTa dac-<br />

vis sazogadoebebis” kongresi, romelSic monawileo-<br />

ba moiRi 54 deputatma. kongresis Tavmjdomared<br />

arCeuli iqna <strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong> faSa. kongresma miiRo<br />

rezolucia da manifesti, romelSic gacxadebuli<br />

iyo, rom Turqi xalxi ar dauSvebda aRmosavleT<br />

anatoliis danawevrebasa da dakabalebas. kongresis<br />

gadawyvetilebaSi naTqvami iyo, rom “aRmosavleTis<br />

vilaeTebi warmoadgens erT mTlian nawils da aran-<br />

airi sababiT ar SeiZleba mowyviton osmaleTis<br />

saxelmwifos.” man airCia cxra kacisagan Semdgari<br />

warmomadgenlobiTi komiteti, romliTac safuZveli<br />

daedo anatoliis axal xelisuflebas, romelmac<br />

moamzada pirobebi sivasis kongresis Casatareblad<br />

[75.89].<br />

1919 wlis 4-12 seqtembes sivasSi Seikriba “anato-<br />

liisa da rumeliis uflebaTa dacvis sazogadoebis”<br />

kongresi, romelSic garkveuli mizezebis gamo mona-<br />

wileoba miiRo mxolod 33 deputatma. sivasis kong-<br />

resze, iseve rogorc erzrumSi, umTavresad warmod-<br />

genili iyvnen maRali qonebrivi cenzis mqone fenebi:<br />

memamuleebi, vaWrebi, sasuliero pirebi, oficrebi,<br />

Cinovnikebi, iuristebi da TurqeTis inteligenciis<br />

sxva warmomadgenlebi [54.62].<br />

21


sivasis kongresis gadawyvetilebas ufro didi<br />

mniSvneloba hqonda nacionaluri ganTavisuflebis<br />

safuZvlebis SemuSavebaSi. kongresma daamtkica erz-<br />

rumis rezolucia da miiRo gadawyvetileba gaevrce-<br />

lebina igi mTeli TurqeTis teritoriaze. M<br />

kongresze, <strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>is xelmZRvanelobiT air-<br />

Cies 16 kacisagan Semdgari axali warmomadgenlobiTi<br />

komiteti.<br />

1919 wlis 2 oqtimbers sulTanma Secvala ferid<br />

faSas mTavoba senator ali riza faSaTi da mas daa-<br />

vala anatoliaSi nacionaluri moZraobis ganadgu-<br />

reba“ [65.120].<br />

sivasis kongresi iTvleba ”saxalxo respubli<br />

kuri partiis” pirvel yrilobad. SemdgomSi M<strong>mustafa</strong><br />

<strong>qemal</strong>i acxadebda, rom “es partia iyo “saxelmwifos<br />

Semqmneli”[76.98].Aam etapze <strong>qemal</strong>isa da mis mier<br />

Seqmnili axali politikuri Zalis mizani iyo ara im-<br />

denad antantis saxelmwifoebis winaaRmdeg moqmedeba,<br />

aramed sulTnis xelisuflebaSi anatolis moZraobis<br />

mimarT simpaTiiT ganwyobil ministrebTan Tu<br />

sxvadasxva moxeleebTan TanamSromlobiT axali al-<br />

ternatiuli xelisuflebis Seqmna.<br />

1919 wlis 22 oqtombes moxda morigeba sulTnis<br />

xelisuflebis mTavrobis meTaur ali rizasTan da<br />

ministr salih faSasTan. SeTanxmebis mixedviT stam-<br />

bolisagan damoukideblad unda Camoyalibebuliyo<br />

deputatTa axali sabWo. SemdgomSi movlenebi swored<br />

SeTanxmebis mixedviT ganviTarda[62.130].<br />

22


1919 wlis dekemberSi <strong>TurqeTSi</strong> gaimarTa sapar<br />

lamento arCevnebi, romelSic <strong>qemal</strong>is momxreebma, anu<br />

<strong>qemal</strong>istebma gaimarjves. 1920 wlis 12 ianvars, stam-<br />

bolSi gaimarTa axali parlamentis sesia. 29 ianvars<br />

sxdomaze miiRes <strong>qemal</strong>istebis mier SeTavazebuli<br />

“erovnuli aRTqmis” deklaracia, romelic mimarTuli<br />

iyo qveynis dasacavad da interventebis winaaRmdeg<br />

sabrZolvelad. 16 marts ingliselebma jarebi gadas-<br />

xes stmbolSi da daarbies parlamentis Senoba.<br />

Ddeputatebis nawili daapatimres da kunZul maltaze<br />

gadaasaxles. Qstamboli okupirebuli iqna ingli-<br />

selTa jarebis mier.<br />

1920 wlis martSi sulTani inaxula deputatTa<br />

partiis delgaciam rauf beis xelmZRvaneobiT da<br />

Txova saTaveSi Casdgomoda ganmaTavisuflebel moZ-<br />

robas. romlis sanacvlodac sulTanma upasuxa, ‘’ing-<br />

liselebs axlave SeuZliaT aiRon Aankara da maTTan<br />

brZola ki iluzia ariso’’[58.65].<br />

1920 wlis martSi <strong>qemal</strong>istebis inicitiviT gaimaTa<br />

paramentis riggareSe arCevnebi. xolo 1920 wlis 23<br />

apils ankraSi gaixsna didi erovnuli kreba (mej-<br />

lisi). es iyo erTpartiuli parlamenti, sadac dele-<br />

girebuli iyo 233 deputati. 105 deputati Camovida<br />

stambolidan, mas Semdeg, rac deputatTa palata<br />

daTxovnil iqna nacionaluri umciresoba warmodge-<br />

nili iyo qurTebiT, lazebiTa da CerqezebiT. P<br />

parlamentis Tavmjdomared xmebis umravlesobiT<br />

arCeul iqna M<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong> faSa[6.138].<br />

23


axalma parlamentma Tavisi saqmianobis meore<br />

dResve, 1876 wlis konstituciis gaTvaliswinebis ga-<br />

reSe miiRo gadawyvetileba axali saxelisuflebo<br />

sistemis safuZvlebis Sesaxeb. Pparlaments unda aer-<br />

Cia mTavrobis wevrebi, romlebic Tavis mxriv pasu-<br />

xismgebeli iqnebodnen parlamentis winaSe.<br />

parlamentis Tavmjdomare iTavsebda mTavrobis<br />

Tavmjdomaris kompetenciasac. TurqeTis didi erovnu-<br />

li krebis mier 2 maiss miRebuli kanonis Sesabamisad<br />

faqtobrivad iqmneboda axali sistema. muSaoba<br />

daiwyes axali konstituciis proeqtze, romelic mi-<br />

Rebul iqna 1921 wlis 20 ianvars. Aam konstituciiT,<br />

ar iyo formirebuli Tu ra tipis mmarTveloba iqm-<br />

neboda <strong>TurqeTSi</strong>, <strong>respublikur</strong>i Tu monarqiuli. im<br />

periodSi, am sakiTxis dasmas <strong>qemal</strong>istebma droebiT<br />

Segnebulad aarides Tavi.<br />

qveyanaSi TurqeTis didi nacionaluri kreba ga-<br />

mocxadda erTaderT kanonier xelisufebad, romelmac<br />

Tavis TavSi gaaerTiana, rogorc sakanonmdeblo ise<br />

aRmasrulebeli xelisufleba. stambolis okupaciis<br />

Semdeg sulTnis mier gacemuli yvela brZaneba gauq-<br />

mebuli iqna. 1920 wlis 3 maiss parlamentma M<strong>mustafa</strong><br />

<strong>qemal</strong>is xemZRvanelobiT airCia 11 kacisgan Semdgari<br />

mTavoba, romelic axorcielebda aRmasrulebel xe-<br />

lisuflebas parlamentis saxeliT[34.210].<br />

TurqeTis didi erovnuli kreba Tavisi Semadg<br />

enlobiT Wreli iyo. masSi Tavmoyrili iyvnen sxvad<br />

asxva mrwamsisa da Sexedulebis adamianebi. zogi<br />

24


maTgani garkveul periodSi “erTianobisa da prog<br />

resis” partiis wevri iyo.PparlamentSi mravlad<br />

iyvnen warmodgenili agreTve ukiduresad religiuri<br />

da konservatori liderebic. soliduri warmomad-<br />

genloba hyavdaT agreTve qurTebsac. maT pirvel<br />

etapze ar gamoumJRavnebiaT azrTa sxvadasxvaoba, mag-<br />

ram naTeli iyo, rom aseTi parlamenti erTsulovani<br />

ver iqneboda. K<br />

konstituciis miRebis Semdeg daiwyo winaRmde<br />

gobis moZraobis aSkara gamokveTa. Seiqmna “solid<br />

arobisa da “simarTlis dacvis” jgufi.<br />

<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>i mixvda, rom aseTi danawevreba<br />

parlamentis muSaobas gaarTulebda, amitom es jgufi<br />

gaaerTina “anatoliisa da Trakiis uflebaTa dacvis<br />

politikur jgufSi,” romelsac SemdgomSi “pirveli<br />

jgufi” ewoda. EerTi wlis Semdeg, 1922 wlis ivlisSi<br />

aRniSnul jgufs gamoeyo deputatTa garkveuli rao-<br />

denoba, romelTac daarses opoziciuri gaerTianeba -<br />

”anatoliisa da Trakiis uflebaTa dacvis meore<br />

jgufis” saxelwodebiT[54.97].<br />

erovnul-ganmaTavisuflebel moZraobam anatolia-<br />

Si gaaZliera sulTnisa da imperialistebis SeSfo-<br />

Teba. maT kidec gagzavnes anatoliaSi “xalifas<br />

armia,” magram partizanulma razmebma igi gaanadgu-<br />

res. maSin antantis qveynebma waaqezes saberZneTis<br />

mTavroba, sanacvlod ki dahpirdnen TurqeTis teri-<br />

toriis did nawils.<br />

25


1920 wlis ivnisSi saberZneTis armia daiZra iz-<br />

miridan.MMmaT moaxerxes Turqi partizanebis winaaRm-<br />

degobis daZleva da aiRes baliqesiri, bursa da ana-<br />

toliis siRrmeSi Sevidnen. imave TveSi daikaves<br />

edirne[54.100].<br />

antantis qveynebs surdaT es droebiTi warmateba<br />

iuridiulad gaeformebinaT. 1920 wlis 10 agvistos,<br />

q.sevrSi xeli moewera pirveli msoflio omis wlebSi<br />

gamarjvebul qveynebsa da sulTnis mTavrobas Soris<br />

samSvidobo-sazavo xelSekrulebas, romlis mixedvi-<br />

Tac aRmosavleT Trakia, edirne da izmiri saberZneTs<br />

unda gadascemoda; mosuri_ingliss; isqenderoni da<br />

siriis sazRvris gaswvriv didi nawili safrangeTs;<br />

aRmosavleT anatoliaSi iTvaliswinebdnen sazRvris<br />

gayofas daSnakur somxeTTan da damoukidebeli qur-<br />

Tis tanis Seqmnas, rac specialur komisias unda moex<br />

dina. Aanatoliis danarCeni nawili antantis qveynebs<br />

Soris ”gavlenis sferod” unda danawilebuliyo.<br />

sruteebi, saerTaSoriso komisiis xelSi gadadioda,<br />

romlis wevrebic diplomatiuri imunitetiT sar-<br />

geblobdnen. sruteebis komisias hqonda Tavisi droSa,<br />

hyavda mosamsaxure aparati, policia da erTgvarad<br />

warmoadgenda saxelmwifos saxelmwifoSi. unda momx-<br />

dariyo sruteebis demilitarizacia. sruteebiT sar-<br />

gebloba Tavisufali iqneboda yvelasaTvis, omisa da<br />

mSvidobianobis dros[51.25].<br />

sevris xelSekrulebiT, TurqeTs rCeboda centra-<br />

luri Aanatolia dedaqalaqi stamboliT. igi cnobda<br />

26


mandats siriaze, eraysa da palestinaze, aRiarebda<br />

inglisis proteqtorats egvipteze, safrangeTis pro-<br />

teqtorats marokosa da tunisze. agreTve uars am-<br />

bobda libiaze. TurqeTis SeiaraRebuli Zalebis<br />

raodenoba ganisazRvra 50,700 kaciT. TurqeTi valde-<br />

buli iyo eqvsi Tvis ganmavlobaSi moexdina Tavisi<br />

armiis demobilizacia, aRdgenil iqna kapitulaciebis<br />

reJimi, sakonsulo sasamarTloebi da sxva.<br />

sevris zavis pirobebma didi ukmayofileba ga-<br />

moiwvia mTel <strong>TurqeTSi</strong> da sulTnis mTavrobam ver<br />

gabeda misi ratifikacia[17.29].<br />

1921 wlis 16 marts <strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>is mTavrobasa da<br />

sabWoTa ruseTs Soris, moskovSi megobro bisa da<br />

Zmobis xelSekrulebis gaformebam didad SeaSfoTa<br />

antantis qveynebi. maT 1921 wlis TebervalSi moiwvies<br />

londonis konferencia, sadac warmodgenili iyo<br />

sulTnisa (stamboli) da <strong>qemal</strong>isturi(ankara) mTavro-<br />

ba. inglisi cdilobda TurqeTis mTavrobisagan<br />

mieRwia sevris sazavo xelSekrulebis mier miRebuli<br />

dadgenilebebi.Llondonis konferencia warumateblad<br />

dasrulda, Tumca es iyo <strong>qemal</strong>istebis de-faqto<br />

aRiareba[47.85].<br />

londonis konferenciis CaSlis Semdeg berZnebma<br />

ganaaxles Seteva. 1921 wlis 31 marts maT xelmeored<br />

ganicades damarcxeba sofel inoniusTan. miuxedavad<br />

marcxisa, inglisis mxardaWeriT 1921 wlis zafxulSi<br />

axali Setava daiwyes anatoliaSi. 1921 wlis agvistos<br />

dasawyisSi frontis xazi ankaras miuaxlovda. 15<br />

27


agvistos saberZneTis mefem konstantinem, gamosca<br />

brZaneba ankaris winaaRmdeg Setevis dawyebis Sesaxeb.<br />

aseT viTarebaSi TurqeTis didma erovnulma krebam<br />

<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>i ganusazRvreli uflebebiT aRWurva<br />

da daniSna jarebis umaRles mTavarsardlad, romel-<br />

mac gaatara mTeli rigi RonisZiebebi qveynis Tavdac-<br />

vis mizniT[49.15].<br />

1921 wlis 23 agvistos md. saqarias marcxena<br />

sanapiroze daiwyo mZime brZola. saqariasTan brZo<br />

lebi 22 dRes gagrZelda da Turqebis gamarjvebiT<br />

damTavrda. 13 seqtembers md.saqarias aRmosavleTiT<br />

ar darCenila arc erTi berZeni jariskaci. Aam ga-<br />

marjvebis aRsaRniSnavad TurqeTis didma erovnulma<br />

krebam M<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong> faSas marSalis Cini da Razis<br />

(gamarjvebulis) tituli uboZa[37.49].<br />

saqariasTan brZolis Semdeg erTiani antiTurquli<br />

fronti sabolood daiSala. TurqeTTan mimar-<br />

TebiTAantantis qveynebs Soris warmoiSva uTanxmoeba.<br />

safrangeTma da italiam moiTxova sevris xelSekru-<br />

lebis gadaxedva. 1922 wlis 20 oqtombers safran-<br />

geTis mTavroba darwmunda ra TurqeTis siZliereSi,<br />

xeli moawera separatistul xelSekrulebas, rom-<br />

liTac cno ankaris xelisufleba da uari ganacxada<br />

brZolis gagrZelebaze. A<br />

anatolia datoves italiis jarebmac. saqariasTan<br />

brZolis Semdeg dasavleTis frontze xangrZlivi<br />

drois ganmavlobaSi Sewyda saomari operacia, ramac<br />

28


TurqeTs saSualeba misca momzadebuliyo gadamwyveti<br />

SetevisaTvis.<br />

1922 wlis meore naxevrisaTvis TurqeTis armia<br />

mzad iyo generaluri SetevisaTvis. dasavleTis<br />

frontze <strong>qemal</strong>istebma ori armia Seadgines, rome<br />

lTa saerTo raodenoba 110 aTas kacs Seadgenda. sa-<br />

berZneTis armia gacilebiT ukeT iyo SeiaraRebuli.<br />

1922 wlis 26 agvistos TurqeTis armia<br />

q.dumlufinarTan Setevaze gadavida, gaarRvia fron-<br />

tis xazi da ori dRis brZolis Semdeg 50 km-iT win<br />

waiwia. brZola TurqeTis gamarjvebiT dasrulda. sa-<br />

berZneTis armiis mTavari Stabi da gerenali tri-<br />

kupisi 5000 jariskaciT tyved Cavarda. 6 seqtembers<br />

Turqebma daikaves bursa, 9 seqtembers izmiri, 18 seq-<br />

tembrisaTvis mTeli TurqeTis teritoria gaTavisuf-<br />

lebul iqna saberZneTis jarebisagan. 23 seqtembers<br />

mokavSireebma winadadeba SesTavazes TurqeTs, raTa<br />

zavis dadebis mizniT mowveuliyo samSvidobo kon-<br />

ferencia. 3 oqtombers droebiTi zavis dasadebad<br />

mudaniaSi gaixsna konferencia. TurqeTis delegacias<br />

xelmZRvanelobda dasavleTis frontis mTavarsar-<br />

dali ismeT faSa(inoniu). konferencias eswrebodnen<br />

inglisis, safrangeTis, italiisa da saberZneTis<br />

warmomadgenlebi. Turquli mxare moiTxova, rom<br />

saberZneTis armias gaeTavisuflebina aRmosavleT<br />

Trakia. garkveuli winaaRmdegobebis Semdeg, berZnebi<br />

iZulebuli gaxdnen daetovebinaT aRniSnuli teri-<br />

toria [54.78].<br />

29


1922 wlis 11 oqtombers antantis qveynebis warmo-<br />

madgenlebma ankaris mTavrobasTan q.mudaniaSi xeli<br />

moaweres samSvidobo-sazavo xelSekrulebas.E es iyo<br />

kompromisuli xelSekruleba antantasa da axal Tur-<br />

qeTs Soris. TurqeTma uomrad miaRwia aRmosavleT<br />

Trakiis gaTavisuflebas.Aantantis qveynebma moipoves<br />

ufleba sazavo xelSekrulebis dadebamde daetovebi-<br />

naT TavianTi jarebi stambolsa da sruteebSi, ramac<br />

lozanis sazavo konferen ciaze uaryofiTi gavlena<br />

iqonia. Aantantis qveynebma konferenciaze moiwvies<br />

rogorc ankaris, aseve stambolis xelisufleba.<br />

sulTnis xelisufleba cdilobda monawileoba mieRo<br />

konferenciaSi da bolo moeRoT sulTnis xelisuf-<br />

lebisaTvis [34.53].<br />

1921-1922 w.w. M<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong> faSas xelmZRvanelo-<br />

biT <strong>qemal</strong>istebma did gamarjvebas miaRwies. qveynidan<br />

berZeni interventebis gandevnis Semdeg (1922 wlis<br />

seqtemberi) erTiani erovnuli fronti daiSala.<br />

erovnuli safrTxis moSlam daaCqara <strong>qemal</strong>i ste-<br />

bis banakSi uTanxmoebis gamoaSkaraveba. Kkvlav gamo-<br />

cocxldnen reaqciuli Zalebi. isini gamoxatavdnen<br />

feodalur-klerikalur, kompradaluri burJuaziis<br />

interesebs. opoziciuri deputatebi gamodiodnen<br />

erovnuli saxelmwifos Seqmnis winaaRmdeg, isini<br />

amtkicebdnen, rom <strong>TurqeTSi</strong> SeuZlebelia romelime<br />

sxva mmarTvelobis formis arseboba, garda sasulT-<br />

nosa da saxalifosi.<br />

30


1922 wlis 13 ivliss mTavrobis meTaurad arCeulma<br />

rauf-beim, opoziciis erT-erTma liderma ganacxada:<br />

“suliTa da xorciT sulTnisa da xalifas erTguli<br />

var, Cveni valia, rom bolomde sulTnis momxre<br />

davrCe. opozicias surs daiTxovos TurqeTis erov-<br />

nuli kreba da gadasces xelisufleba “kanonier<br />

mflobels-sulTns”[43.65].<br />

aTaTurqma SeZlo daerwmunebina opozicioneri<br />

TanamebrZolebi, rom es RonisZieba iTvaliswinebda<br />

mxolod sulTnis xelisuflebis gauqmebas, xalifas<br />

xelisuflebas ki aravin Seexeboda[50.26].<br />

Seqmnil situaciaSi aTaTurqs kargad esmoda, rom<br />

Sida ZalebTan mimarTebiT saWiro iyo daTmoba, ro-<br />

melTac sakuTari sityva eTqmiT ara marto samxedro<br />

moqmedebebSi, aramed Sida uTanxmoebebSic. saWiro iyo<br />

mTavari yuradReba gadaetanaT sagareo faqtorze da<br />

mieRwiaT TurqeTis damoukideblobis saerTaSoriso<br />

aRiarebisaTvis.Ees yvelaferi swored im etapze<br />

moxda, rodesac <strong>qemal</strong>i sakuTar TavSi xazavda axali,<br />

damoukidebeli TurqeTis respublikis gegmas da Sida<br />

ZalTa opoziciuri aqtiuroba mas saerTod ar aw-<br />

yobda [38.26].<br />

<strong>qemal</strong>isturi epoqis yvelaze mniSvnelovani diplo-<br />

matiuri movlena iyo lozanis konferencia.<br />

1922 wlis 22 noembers lozanaSi (Sveicaria)<br />

gaixsna samSvidobo sazavo konferencia, romelSic<br />

monawileobdnen: didi britaneTis, safrangeTis, ita-<br />

liis, iaponiis, saberZneTis, iugoslaviis, rumineTis,<br />

31


TurqeTis da aSS (meTvalyuris saxiT) warmomadgen-<br />

lebi. garda amisa, Savi zRvis sruteebis reJimis<br />

ganxilvaSi monawileobdnen: sabWoTa respublikebic -<br />

ruseTi, ukraina, saqarTvelo(romlebic erTian de-<br />

legacias warmoadgendnen) da bulgareTi. TurqeTis<br />

saxelmwifos warmoadgenda ismeT faSa [65.23].<br />

lozanis konferenciis sxdomebi daZabul atmos-<br />

feroSi mimdinareobda. is iyo TurqeTis erovnul-<br />

ganmaTavisuflebeli brZolis Semajamebeli, daskvni-<br />

Ti etapi. mas unda moewesrigebina TurqeTsa da dasav-<br />

leTis saxelmwifoebs Soris finansur-ekonomikuri<br />

sakiTxebi; kapitulaciis reJimi; daedgina saxmeleTo<br />

da sazRvao sazRvrebi; agreTve gadaewyvita antantis<br />

saxelwmifoebis mier TurqeTis damoukideblobis<br />

cnobis sakiTxi da sxvა.<br />

konferencias Tavmjdomareobda inglisis sagareo<br />

saqmeTa ministri lordi kerzoni.<br />

1923 wlis 23 ianvars mokavSireebma TurqeTs wa-<br />

rudgines axali xelSekrulebis proeqti. romelic<br />

Sedgeboda 9 ganyofilebisa da 160 muxlisagan. faq-<br />

tobrivad es iyo sevris xelSekrulebis axali va-<br />

rianti, romelic sagrZnoblad bRalavda TurqeTis<br />

erovnul ineteresebsa da damoukideblobas. TurqeTma<br />

uari ganacxada mieRo mokavSireTa xelSekrulebis<br />

proeqti.<br />

1923 wlis 4 Tebervals konferenciam Sewyvita<br />

muSaoba. miuxedavad amisa, mokavSireebma ver gabedes<br />

32


ganeaxlebinaT saomari operaciebi TurqeTis winaaRm-<br />

deg [34.38].<br />

konferenciis CaSlis Semdeg <strong>TurqeTSi</strong> gaZlierda<br />

<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>is winaaRmdeg gamosvlebi.<br />

feodalur-klerikaluri da kompradoruli burJ<br />

uaziis deputatebma gadawyvites esargeblaT daZa<br />

buli mdgomareobiT da mieyenebinaT dartyma must<br />

afa <strong>qemal</strong>ze. isini kvlav moiTxovdnen, rom xelisu<br />

fleba gadaecaT sulTnisaTvis da wasuliyvnen daT-<br />

mobaze mokavSireTa mimarT, magram uSedegod.<br />

7 marts parlamentis sxdomaze deputatebis um-<br />

ravlesobam uaryo mokavSireTa mier SemoTavazebuli<br />

sazavo xelSekrulebis proeqti, gamoucxada ndoba<br />

TurqeTis delegacias da daavala mas gaegrZelebina<br />

molaparakeba, romelic Seesabameboda TurqeTis<br />

politikur da ekonomikur damoukideblobas.<br />

TurqeTis mTavrobam SeimuSava samSvidobo xel-<br />

Sekrulebis proeqti. masSi mokavSireTa proeqtis 126<br />

muxlidan ucvlelad datoves 17 muxli, xolo 22<br />

amoiRes, danarCen muxlebSi Seitanes cvlilebebi.<br />

1923 wlis 1 marts mokavSireTa delegaciis meTa-<br />

urobiT londonSi Seikribnen TurqeTis kanonproeq-<br />

tis gansaxilvelad.<br />

23 aprls gaixsna lozanis konferenciis meore<br />

sesia. pirveli sesiisagan gansxvavebiT igi mimdina<br />

reobda ufro mSvidobian atmosferoSi. mxareebi cdi-<br />

lobdnen mieRwiaT SeTanxmebisaTvis.<br />

33


1923 wlis 24 ivliss xeli moaweres samSvidobo<br />

sazavo xelSekrulebas.<br />

lozanis xelSekrulebiT, TurqeTma uari Tqva Ta-<br />

vis uflebebze erayze, siriaze, libanze, palest ina-<br />

ze, iordaniaze, egvipteze, sudanze da aRiara ing-<br />

lisis mier kunZul kviprosis dapyroba.<br />

TurqeTma aRiara Savi zRvis sruteebiT sargeb<br />

lobis ufleba savaWro da samxedro gemebisaTvis,<br />

rogorc mSvidobianobis, ise omis dros. lozanis<br />

xelSekrulebiT TurqeTi TviTon ganagebda Tavis<br />

finansebs; gauqmda didi saxelmwifoebis finansuri<br />

kont<strong>roli</strong>; mTlianad Sewyda kapitulaciis reJimi;<br />

<strong>TurqeTSi</strong> mcxovrebi ucxoelebi unda damorCile-<br />

bodnen TurqeTis kanonmdeblobas[65.58].<br />

lozanis konferenciaze TurqeTis yvelaze didi<br />

monapovari iyo yvela saxelmwifos mier misi damou-<br />

kidblobisa da teritoriuli mTlianobis cnoba.<br />

miuxedavad rigi kompromisisa da daTmobisa,<br />

mTlianobaSi lozanis xelSekruleba warmoadgenda<br />

TurqeTis seriozul gamarjvebas.<br />

frangi istorikosi benua meSeni ase afasebs<br />

lozanis konferenciis Sedegebs: “lozanis konfer en-<br />

cia iyo TurqeTis didi diplomatiuri gamarjveba. sa-<br />

erTaSoriso TvalaszrisiT ismeT faSam SeZlo mieRo<br />

yovelive is, risTvisac ibrZodnen <strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>i da<br />

misi jariskacebi oTxi wlis ganmavlobaSi”[32.70].<br />

amrigad, Tu erovnulma moZraobam <strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>is<br />

meTaurobiT miiRo Turqi xalxis nacionaluri is-<br />

34


toriis dawyebis saxelwodeba, maSin lozanis xel-<br />

Sekruleba, SeiZleba CaiTvalos TurqeTis ekonomiku-<br />

ri istoriis dasawyisad. lozanis xelSekruleba war-<br />

moadgenda istoriis gamoZaxils ara marto TurqeTi-<br />

saTvis, aramed yvela koloniuri da naxevradkolo-<br />

niuri aRmosavluri qveynebisaTvis.<br />

TurqeTi gamarjvebulis rangSi araerTxel gamo-<br />

sula, Tumca, lozanamde is arasodes gadaqceula<br />

aRmosavluri istoriis magaliTad. am aziurma saxel-<br />

mwifom moaxerxa ara marto moego brZola imperia-<br />

listur saxelmwifoTa erTian frontze, aramed<br />

aiZula isini eRiarebinaT TavianTi damarcxeba[35.97].<br />

35


Tavi Tavi II. II. aTaTurqi aTaTurqi da da <strong>qemal</strong>izmis<br />

<strong>qemal</strong>izmis<br />

principebi<br />

principebi<br />

<strong>qemal</strong>izmis principebma revolucias Rirseuli sa-<br />

xe misca, romlebic <strong>aTaTurqis</strong> azriT safuZvliani da<br />

sistemuri debulebebia. yoveli maTgani sruliad<br />

damoukidebelia da exeba qveynis ekonomikuri da po-<br />

litikuri cxovrebis calkeul sferoebs. amave dros<br />

es debulebebi erTmaneTisagan gamomdinareoben da<br />

erTmaneTs eTanxmebian. amitomac, maTi gageba da<br />

gaazrebaa saWiro. isini Turqi xalxisaTvis Tanamed-<br />

rove cxovrebis uzrunvelyofis mTavari pirobebia<br />

[69.89].<br />

patriotizmi, damoukidebloba da erovnuli suve-<br />

reniteti gaxda <strong>qemal</strong>isturi revoluciis mTavari<br />

ideologia. ”TanzimaTisa” da safrangeTis revolu-<br />

ciis gavleniT M<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>ma SeimuSava mTeli ri-<br />

gi principebi: xalxosnoba; laicizmi; nacionalizmi;<br />

etatizmi; respublikanizmi da revolucionizmi[13.20.].<br />

<strong>qemal</strong>isturi reformebisa da cvlilebebis warmo-<br />

CenasTan erTad ganvixilavT <strong>qemal</strong>izmisa da Tur-<br />

qeTis respublikis ideologiis struqturis ganm-<br />

sazRvrel TiToeul princips.<br />

36


§I. I. I. respublikanizmi<br />

respublikanizmi<br />

respublikanizmi<br />

respublikanizmi - (jumhurieT jumhurieT Ciliq -anu respub<br />

likuri ideebis dacva-ganviTareba) <strong>aTaTurqis</strong> pir<br />

veli debulebaa da saxelmwifoSi maRali civiliz<br />

aciisa da demokratiis gamoxatvis formaa, rac Turqi<br />

xalxis xasiaTsa da TvisebebSi yvelaze metad Cans.<br />

<strong>respublikur</strong>i mmarTvelobis forma ki <strong>respublikur</strong><br />

<strong>TurqeTSi</strong> yvelaze mosaxerxebel saxelmwifo meqa-<br />

nizms warmoadgens[70.91].<br />

1923 wlis 29 oqtombers <strong>qemal</strong>istebma gamoacxades<br />

<strong>respublikur</strong>i mmarTveloba, romelic anatolis axa-<br />

li politikuri sistemis - demokratiis gamoxatuleba<br />

gaxda(mTavroba, romelsac irCevs xalxi da moqmedebs<br />

maTi ineresebis mixedviT), romelic imdroindeli<br />

TurqeTisaTvis sakmaod aratradiciul ganviTarebas<br />

warmoadgenda.<br />

<strong>qemal</strong>istebis xelisuflebaSi mosvlis Semdeg<br />

Turqma xalxma miiRo axali politikuri sistema -<br />

“xalxis mTavroba,” “xalxis warmomadgenlobiTi or-<br />

gano.”<br />

ganmaTavisuflebeli brZolidan moyolebuli, qema-<br />

listebi eyrdnobodnen ra am ideebs, Seudgnen<br />

qveynis mSeneblobas.<br />

<strong>qemal</strong>isturi principi ar iyo mimarTuli ama Tu im<br />

klasisa da elitisaTvis gansakuTrebuli pirobis<br />

Sesaqmnelad. saqme wydeboda mTeli xalxis interese-<br />

bis dasacavad. swored didi erovnuli krebis depu-<br />

37


tatebma, romlebic warmoadgendnen mTel sazogadoe-<br />

bas, xalxis saxeliT gamoacxades <strong>respublikur</strong>i<br />

mmarTveloba.<br />

imavdroulad, im periodSi pirvel <strong>qemal</strong>istebs<br />

Soris iyo respublikisadmi mtrulad ganwyobili<br />

sazogadoebis garkveuli nawili, romlebic mosax<br />

leobaSi sulTan-xalifas religiuri Zalauflebis<br />

gavlenas qadagebdnen, rac SesamCnevad aZlierebda<br />

maT mdgomareobas saxlmwifos marTvaSi.<br />

1920 wels mTelma rigma deputatebma savaldebu-<br />

lod CaTvales uzrunveleyoT xalxis suvereniteti.<br />

maT moeCvenaT, rom isini ilaSqrebndnen islamuri<br />

kanonis winaaRmdeg (religiueri winamZRoli yovelT-<br />

vis wamoadgenda politikur xelmZRvanelsac). sinamd-<br />

vileSi Turqi xalxi ar iyo mzad erovnuli suve-<br />

renitetis SeTvisebisa da ganxorcielebisaTvis. Mmas<br />

ar gaaCnda aucilebeli istoriuli gamocdileba, arc<br />

politikuri ganaTleba. Q<strong>qemal</strong>isturi moZraoba xal-<br />

xis suverenitetis Sesaxeb ar iyo ubralo reforma,<br />

aramed is iyo namdvili revolucia. SeiZleba davaskv-<br />

naT, rom respublikis damyareba warmoadgenda am<br />

mowodebis politikur gamoxatulebas, magram xalxis<br />

gamocdilebam demokratiisa da respublikis sakiTxSi<br />

dabada mravali problema da politikuri mRelva-<br />

reba, romelsac ganicdida da dResac ganicdis Tur-<br />

qeTi. 1960 wlidan dawyebuli samxedro gadatria-<br />

lebebi (1971;1980) amis mxolod Sedegebs warmoad-<br />

genda[23.45].<br />

38


Tumca unda iTqvas isic, rom: 1924; 1961 da 1982<br />

wlebis konstituciebis mixedviT <strong>TurqeTSi</strong> respub-<br />

likuri mmarTvelobis formaa, misi Secvla da TviT<br />

Secvlis sakiTxis dayenebac ki kanoniT dauSvebelia<br />

[31.28].<br />

aTaTurqi ambobda, rom: „<strong>respublikur</strong>i mmarTve<br />

loba es igivea, rac demokratiul sistemas damate<br />

buli saxelmwifo. respublikis zneobrivi safuZveli<br />

sakuTari moralis gawonasworebulobis da simtkicis<br />

formaa”[74.11].<br />

rogorc vxedavT, es principi erT-erTi ZiriTadi<br />

sayrdenia <strong>TurqeTSi</strong> <strong>respublikur</strong>i mmarTvelobisa<br />

Tvis.<br />

$II. II. II. laicizmi<br />

laicizmi<br />

laicizmi<br />

dasavluri modelis mixedviT, Turquli sazoga-<br />

doebis ganviTarebaSi laicizmma pirvelxarisxovani<br />

<strong>roli</strong> iTamaSa. evropaSi eklesiisa da saxelmwifos<br />

gamoyofa daiwyo aRorZinebisa da reformebis period-<br />

Si. saero saxelwifos - Tavad idea ki damkvidrda<br />

franguli revoluciis dros.<br />

saerTod osmaleTSi, miuxedavad imisa, rom gata-<br />

rebul iqna mTeli rigi progresuli reformebi,<br />

cvlilebebi religiis sferoSi arasodes momxdara.<br />

erovnul-ganmaTavisuflebeli moZraobis drosac ki<br />

<strong>qemal</strong>istebi ar Sexebian religiur principebs, magram<br />

39


aseTi cnebebis win wamoweviT, rogoricaa ”xalxis<br />

neba;” ”eris suvereniteti” da “patriotizmi” isini<br />

iswrafodnen gaeTavisuflebinaT islami pilitikuri<br />

elementebisagan[32,.34].<br />

laicizms <strong>aTaTurqis</strong>eul saxelwmifoebriv gage<br />

baSi didi adgili ukavia. sazogadod es debuleba<br />

farTo gagebas moicavs. igi saxelmwifosagan religi-<br />

is aucilebel gamoyofas da politikuri cxovre-<br />

bidan sasuliero pirebis CamoSorebas gulisxmobs.<br />

igi farTo msjelobis sakiTxia da religiuri arsis<br />

swor gagebas moiTxovs.<br />

am sakiTxTan dakavSirebiT aTaTurqi Tavis ga-<br />

mosvlebSi dasZenda: „RmerTiT, religiiT da rwmeniT<br />

adamianebze zemoqmedeba ar SeiZleba, sarwmunoeba da<br />

politika urTierTsapirispiro cnebebia, amitomac<br />

religiuri moZRvrebis gamoyeneba politikur cxov-<br />

rebaSi warmoudgenelia. sarwmunoeba arsebobs, is<br />

savaldebulo da aucilebelia, ris gareSec sazoga-<br />

doebis gagrZeleba-gadarCena SeuZlebelia, Cveni sar-<br />

wmunoeba gamarTlebuli, yvelaze Rirseuli da<br />

yvelaze bunebrivia“[77.327].<br />

laicizmi (laiqliq, warmodgeba franguli sityvi-<br />

dan „laicite,“ rac niSnavs saero xasiaTs). igi gulisx-<br />

mobs religiis gamoyofas saxelmwifosagan. TurqeTis<br />

1921 da 1924 wlebis konstituciebSi Cadebuli debu-<br />

leba „saxelmwifo religia islamia“ gauqmda 1928<br />

wlis 10 aprilis #1222 kanoniT. aTaTurqi ambobda:<br />

”Cven pativs vcemT religias, ar vewinaaRmdegebiT<br />

40


araviTar azrebs da azrovnebis wess. Cven mxolod<br />

vcdilobT, rom religiuri da saxelmwifo saqmeebi<br />

ar airios erTmaneTSi“[27,.23].<br />

e.i. laicizmis mTavari Sinaarsi da mizani mdgoma-<br />

reobs sarwmunoebisa da saxelmwifos sxva danarCeni<br />

sakiTxebis erTmaneTisagan gamoyofas, saxelmwifos<br />

marTvasa da saerTod politikaSi sasuliro pirTa<br />

<strong>roli</strong>s Semcirebas.<br />

TurqeTis sinamdvileSi, wlebis ganmavlobaSi sa-<br />

xelmwifos marTva-gamgeblobaSi sasuliero pirebi<br />

monawileobdnen, rac xels uSlida qveynis winsvlas<br />

da mas mudmivad erTferovan stadiaze tovebda. ami-<br />

tom iyo, rom aTaTurqma laicizmis debuleba Tur-<br />

qeTis respublikis da saerTod Tanamedrove Tur-<br />

quli sazogadoebis fundamentalur principad gamo-<br />

acxada. magram es imas ar niSnavs, rom laicizmi<br />

rwmenis sawinaaRmdego, upativcemulobis debulebaa.<br />

aTaTurqi ambobda: „Cveni sarwmunoeba, Cveni eris<br />

simtkicisa da siZlieris, am ori mTavari Rirsebis<br />

mflobelia. amitom Cveni eris sindisidan am Rirsebis<br />

amoReba SeuZlebelia“ [5.210].<br />

<strong>TurqeTSi</strong> laicizmi drois umokles monakveTSi<br />

SemoiRes. mas Tavdapirvelad axalgazrda oficroba<br />

uWerda mxars. aTaTurqi qveynis saero mmarTvelobaSi<br />

laicizms did adgils uTmobda, radganac saukuneebis<br />

ganmavlobaSi islami <strong>TurqeTSi</strong> sazogadoebrivi<br />

ganviTarebis ganmsazRvreli faqtori iyo. sain-<br />

41


teresoa, Tu rogor warmoedgina mas laicizmi da<br />

rogor axorcielebda mas qveynis cxovrebaSi.<br />

rogorc zemoT aRiSna „laicizmis“ pirdapiri<br />

mniSvneloba religiis saxelmwifodan gamoyofaa, mag-<br />

ram <strong>aTaTurqis</strong>eul „laicizms“ ufro mravalmxrivi da<br />

amasTanave kerZo mniSvnelobac gaaCnia. am Tval-<br />

sazrisiT sainteresoa <strong>aTaTurqis</strong> mosazrebac: „reli-<br />

giuri ideis saxelmwifo saqmeebisagan gamoyo faSi -<br />

respublika xedavs eris progresis pirvelxarisxovan<br />

faqtors“[1.24].<br />

<strong>qemal</strong>istebis azriT, „laicizmis“ principi, respub-<br />

likur <strong>TurqeTSi</strong> uzrunvelyofs pirovnebis sulier,<br />

fizikur da religiur Tavisuflebas, sasuliero da<br />

saero dawesebulebebis xelSeuxeblobas, mecnierebisa<br />

da teqnikis ganviTarebas, religiuri uflebebis<br />

dacvas da konkretulad, religiis gamoyofas sa-<br />

xelmwifosagan.<br />

<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong> <strong>aTaTurqis</strong> azriT, “saxelmwifos<br />

marTvis, moqmedi kanonebisa da konstituciis safu-<br />

Zvelia ara religiuri elementebi, aramed mecnieruli<br />

siaxleni da modernizebuli teqnologia”[7.200]. swo-<br />

red amgavri qmedebiTaa SesaZlebeli Turqul samya-<br />

roSi arsebuli yvela dawesebulebis amoqmedeba da<br />

ganviTareba TanamedroveobisaTis misaRebi formule-<br />

biTa da meTodebiT. igi winaaRmdegi iyo religiis<br />

borotad gamoyenebisa. am sakiTxTan dakavSirebiT<br />

aTaTurqi acxadebda: „Cveni muzebi cidan an idealis-<br />

turi samyarodan ar gvevlinebian, maT cxovreba<br />

42


gvimzadebs. Cveni gzebis maCvenebelia saxelmwifo, sa-<br />

dac cxovrobs Turqi xalxi da vqmniT Cvens isto-<br />

rias. mZime xvedri da tanjva ki Cveni muzebisagan mo-<br />

dis“[28.21].<br />

<strong>aTaTurqis</strong>euli gamoTqma: „Cveni muzebi cidan da<br />

idealisturi samyarodan ar gvevlineba“ – laici<br />

zmis erT-erT ZiriTad safuZvels warmoadgens. migvaC-<br />

nia, rom aTaTurqs surda, saxelmwifos warmarTva<br />

ara religiuri principebis gamoyenebiT, aramed ga-<br />

naTlebuli, mecnieruli safuZvlebiT. misi mosazre-<br />

biT „laicizmi“ pirdapir aRiqmeba rogorc saxel-<br />

mwifos marTva politikur, ekonomikur da socialur<br />

safuZvelze religiis Caurevlobis gareSe.“<br />

aTaTurqi laicizmis sakiTxis ganzogadebasTan da-<br />

kavSirebiT Semdegnairad xsnis: „nacionaluri, erov-<br />

nuli neba-survili sazogadoebisaTvis mZime tvirTia,<br />

yvelaze wminda, sarwmunoebis Tavisufleba mxolod<br />

saxelmwifosagan religiis gamoyofas ki ar niSnavs,<br />

aramed yvela Tanamemamulis sulis, locvis da<br />

rwmenis Tavisuflebis dacvas“ [68.92].<br />

laicizmis amgvari midgoma religiisadmi unda<br />

gamoricxavdes sasuliero xelisufalTa da fanati<br />

kosebis yovelgvar mcdar Sexedulebas qveynis cxov-<br />

rebaze. aseT garemoSi ki religias unda mieces misi<br />

kuTvnili adgili. am TavlsazrisiT aTaTurq iseulma<br />

laicizma saSualeba unda misces religias srulyo-<br />

filad Seasrulos dakisrebuli movaleobani.<br />

43


<strong>qemal</strong>isturi laicizmi, saxelmwifoebriv ufle<br />

bebs saxelmwifos akuTvnebs, religiur uflebebs ki<br />

religias da am TvalsazrisiT cdilobs gamohyos<br />

religia saxelmwifosgan.<br />

saero xelisuflebis mimdevrebi Tvlian, rom Tu<br />

religia mxolod religiur uflebebiT isargeblebs,<br />

amiT gamoiricxeba misi dapirispireba saxelmwifos-<br />

Tan, rac <strong>respublikur</strong> TurqeTs miscems winsvlisa da<br />

ganviTarebis SesaZleblobas. am sakiTxTan dakavSire-<br />

biT TurqeTis sazogadoebaSi sxvadasxva Sexedulebe-<br />

bi arsebos:<br />

Turqi profesori f. ahmadi iZleva laicizmis<br />

Semdeg ganmartebas: „laicizmi - es aris saxelmw<br />

ifos marTva ara religiuri principebiT, aramed xal-<br />

xis mier arCeuli TurqeTis umaRlesi erovnuli<br />

krebis mier miRebuli kanonebis Sesabamisad. lai-<br />

cizmis principebiT yvela moqalaqe Tavisufalia da<br />

aqvs religiuri ritualebis Catarebis ufleba. dauS-<br />

vebelia propaganda, rogorc religiis sasageblod,<br />

aseve mis sawinaaRmdegod“ [61.90].<br />

profesori m. Tokeri aRniSnavda, rom: „laicizmi<br />

surT warmovidginon rogorc uRmerToba. yvela lai-<br />

cisturma Zalam <strong>TurqeTSi</strong> unda gamoiCinos sifrT-<br />

xile da SemWidrovdes, raTa daicvan „laicizmi,“<br />

<strong>qemal</strong>izmis erT-erTi umTavresi principi“ [24.17].<br />

cnobili Turqi Teologi feThulah giuleni lai-<br />

cizms sakiTxs Semdegnairad ganmartavs: “laicizmi<br />

niSnavs religiisa da saxelmwifos erTmaneTisgan ga-<br />

44


mijvnas. religiis arsi arasodes aris Zaladoba.<br />

sarwmunoeba erT WerqveS aerTianebs xalxs, xolo<br />

politikaSi arsebulma gaTiSulobam da sarwmunoebis<br />

politikuri miznebisaTvis gamoyenebam SesaZloa<br />

safrTxis qveS daayenos sarwmunoebrivi erTobac. po-<br />

litikur ambiciebsa da fanatizms bolo ara aqvs,<br />

fanatikosebi iqamdec ki midian, rom im xalxs, ro-<br />

melic maT mxars uWers, sarwmunoebidan gandgomi-<br />

lebad naTlaven” dasZens giuleni[84.94].<br />

laicizmis istoria rogorc saero saxelmw<br />

ifos principi <strong>TurqeTSi</strong> gulisxmobs mis evropeiza<br />

cias. imdenad, ramdenadac laicizmi aris Sedegi ara<br />

Turquli kulturis damoukidebeli ganviTarebisa,<br />

aramed Sedegi evropeizaciisa, rac xSirad warmoa<br />

dgenda msjelobis sagans. mTeli XIX saukunis gan-<br />

mavlobaSi TurqeTis sazogadoebaSi TiTqmis saerTod<br />

ar arsebobda laicizmis filosofiur-kulturuli<br />

safuZveli, rac saSualebas miscemda mas politikur<br />

sferoSi damkvidrebas. laicizmi rogorc seriozuli<br />

moZraoba ar gamovlenila sulTan abdul hamid<br />

meoris epoqamde(1876-1908). am dros axalgazrda<br />

TurqTa mier ganxorcielebulma revoluciam, romel-<br />

sac ”erTobisa da progresis partia” xelmZRvanelob-<br />

da uzrunvelyo TurqeTisaTvis 1876 wlis kons-<br />

titucia. amis Semdeg aRniSnuli partia 1919 wlamde<br />

(osmaleTis saxelm wifos dacemamde) rCeboda poli-<br />

tikur Zalad. ”erTobisa da progresis partias” lai-<br />

cizmi oficialurad ar miuRia. igi atarebda saerTo<br />

45


politikas. partiis daarsebisTanave masSi gamoikveTa<br />

islamis momxreTa sxvadasxva jgufi. erTis mxriv<br />

arsebobda islamis rogorc aqtiuri politikuri<br />

sagnis momxreTa jgufi, romlebic miiCnevdnen, rom<br />

aqtualuri, politikuri da socialuri problemebis<br />

mogvareba SeiZleboda mxolod islamze dayrdnobiT.<br />

Mmeores mxriv, arsebobda laicizmis momxreTa mcire<br />

jgufi. Ggarda amisa aqve iyo Turq eTis nacionaluri<br />

moZraoba. aseT viTarebaSi partia yvelanairad cdi-<br />

lobda SeenarCunebina loialuri urTierToba yvela<br />

am jgufebis mimarT. moZraobam <strong>TurqeTSi</strong> laicizmis<br />

dasamkvidreblad, rogorc iTqva, gasaqani hpova gan-<br />

manTavisuflebeli moZraobis Semdeg. aTaTurqma lai-<br />

cizmi mis mTavar da radikalur principad gamoac-<br />

xada, swored am politikam nulze daiyvana religiis<br />

<strong>roli</strong> saxelmwifo mmarTvelobaSi da garkveul etap-<br />

ze qveyanaSi Sekveca sasuliero sazogadoebis <strong>roli</strong>.<br />

rogorc erT-erTi Turqi mecnieri Tofraqi aRniSnavs:<br />

- ”religia <strong>TurqeTSi</strong> gamoiyeneboda, rogorc protes-<br />

ti erTpartiuli avtoritaruli reJimis winaaRmdeg.”<br />

laicizmis Sedegi iyo sekularizacia, romelic sam<br />

sferod ganxorcielda <strong>TurqeTSi</strong>:<br />

1) samoqalaqo - simbolur sferoze; rac iTva<br />

liswinebda nacionaluri da kulturuli cxovrebis<br />

specifikas; anbanis Secvlas; gvarTa gamocvlas; evro-<br />

puli tansacmlis SemoRebas; axali droisa da wel-<br />

TaRricxvis damtkicebas, yovelkvireuli gamosasv-<br />

leli dRis da evropuli musikis damkvidrebas.<br />

46


2) administraciul - organizaciul sferoze; xa-<br />

lifatis; Seixul islamis; SariaTis sasamarTlos da<br />

vakufis, agreTve islamis organizaciuli struq-<br />

turis Secvlas.<br />

3) Ffunqcionalur - iuridiul sferoze: rac gu-<br />

lisxmobda saerTo ganaTlebisa da samarTalwarmoe-<br />

bis Secvlas da axali dasavluri kanonmdeblobis<br />

SemoRebas[78.112].Y<br />

yovelive zemoTqmuli warmoadgens seriozul<br />

nabijs laicizmisaken, magram saxelmwifos mier is-<br />

lamis sabolood gansazRvra da mis religiur Car-<br />

CoebSi moqceva ganxorcielda mxolod 1928 wlis 10<br />

aprils, #1222 kanoniT.<br />

Llaicizmis, rogorc konstituciuri principis<br />

miReba ki ganxorcielda mxolod 1937 wlis 5<br />

Tebervals, #3115 kanoniT[9.212].<br />

qveyanaSi xalifatis gauqmeba moxda kanoniT,<br />

romelsac mxari dauWira TurqeTis didma erovnulma<br />

krebam, magram <strong>qemal</strong>istebs ar SeeZloT garTulebis<br />

gareSe SeeTavazebinaT naxevrad Teokratiuli reJimi-<br />

saTvis is pozitiuri Sexedulebebi, romelsac Tavad<br />

aRiarebdnen. xalifatis momxreebma <strong>qemal</strong>istebi reli-<br />

giis mtrebad gamoacxades, romlebic Tavis mxriv<br />

aRiWurvnen ra erovnuli suverenitetis principis<br />

upirobobiTa da usazRvroobiT, waarTves religiuri<br />

xelisufleba sulTans da gadasces xalxs. 1921 wlis<br />

konstituciaSi, romelic momzadda didi erovnuli<br />

krebis mier, ar iqna aRiarebuli arc erTi konfesia<br />

47


saxelmwifo religiad. magram 1923 wels Setanili<br />

Sesworebis wyalobiT saxelmwifo religiad gamocxa-<br />

debuli iqna islami. Ees debuleba, romelic SenarCu-<br />

nebuli iqna 1924 wlis konstituciaSi, sabolood<br />

moxsna 1928 wels. amiT dasrulda religiis saxel-<br />

mwifosagan gamoyofis procesi. TurqeTi amieridan<br />

samarTlebrivad da konstituciurad laicisturi,<br />

Tanamedrove saxelmwifo gaxda.<br />

laicizmis Sesaxeb 1930 wels M<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>i<br />

ambobda: _ “religiuri ideis saxelmwifo saqmeebisa-<br />

gan gamoyofaSi respublika xedavs Cveni eris prog-<br />

resis pirvelxarisxovan faqtors.” “xalifatis gauq-<br />

meba niSnavda axali TurqeTis survils sabolood<br />

gaewyvita kavSiri warsulTan da Seeqmna progresuli<br />

saxelmwifo dasavluri demokratiis magaliTze”[30.55].<br />

laicizmis istoriis araerTi mkvlevari cdilobs<br />

axsnas fenomeni - Tu rogor SeZlo saero xeli-<br />

suflebam drois mcire monakveTSi sazogadoebis im<br />

civilizaciis sazRrebSi moTavseba saidanac qveynis<br />

demokratiul modernizacias gaexsneboda gza. Tur-<br />

qeTSi msgavsi ganviTareba gakvirvebas iwvevs, imitom,<br />

rom evropuli qveynebisgan gansxvavebiT, laicizmi<br />

<strong>TurqeTSi</strong> ar yofila evoluciuri cvlilebebis,<br />

sazogadoebaze saukuneebis ganmavlobaSi momxdari<br />

mowinave filisofiuri ideebis zegavlenis Sedegi.<br />

evropaSi saero, laicisturi saxelmwifoebi war-<br />

moiqmna burJuaziis gaCenasTan dakavSirebiT feoda-<br />

lizmis winaaRmdeg broZolaSi. osmaleTis saxelmwi-<br />

48


foSi es ar momxdara. Mmiuxedavad “axalgazrda os-<br />

malebis“ da “axalgazrda Turqebis“ didi mcdelo-<br />

bisa “aziuri tipis feodalizmma,“ romelic atarebda<br />

centralizebul xasiaTs, xeli SeuSala osmaleTSi<br />

evropuli modelis burJuaziis Seqmnas. is istoriu-<br />

li <strong>roli</strong>, romelic evropaSi iTamaSa burJuaziam,<br />

osmaleTSi samxedroebma Seasrula [45.68].<br />

laicizmis principi SesaZlebels xdida aRmsareb-<br />

lobisa da azris Tavisuflebis uzrunvelyofas, mag-<br />

ram <strong>TurqeTSi</strong> am principis borotad gamoyeneba<br />

daiwyes konservatiulma da reaqciulma opoziciurma<br />

Zalebma, romlebic Tvlidnen, rom religiuri sko-<br />

lebisa (medreseebi) da sakulto adgilebis gauqmeba<br />

iyo Tavdasxma azris Tavisuflebaze da aRmsareb-<br />

lobaze, xolo sindisis Tavisuflebis <strong>qemal</strong>isturi<br />

principi ki _ aTeizmia.<br />

<strong>qemal</strong>istebma, miuxedavad opoziciuri Zalebis<br />

gamosvlebisa da maT Soris arsebuli winaaRmdeg<br />

obisa, yovelgvari ukandaxevis gareSe gamoiyenes lai-<br />

cizmis principi da mTavar ideologiad aqcies<br />

<strong>respublikur</strong> <strong>TurqeTSi</strong>.<br />

amgvarad, laicizmis gageba, swor gaazrebas moiT-<br />

xovs, ris gareSec SeuZlebelia saero, <strong>respublikur</strong>i<br />

TurqeTis saxelmwifos mSeneblobis gansazRvra.<br />

49


§ III. III. nacionalizmi<br />

nacionalizmi<br />

nacionalizmi _ kacobriobis axali da uaxlesi<br />

istoriis erT-erTi umniSvnelovanesi movlenaa. XIX<br />

saukunes “nacionalizmis epoqas“ uwodebdnen.<br />

nacionalizmis cneba sxvadasxva intensivobiT<br />

iCenda Tavs XX saukuneSic. man kidev erTxel miipyro<br />

didi yuradReba sabWoTa kavSiris daSlis Semdeg,<br />

rac dResac grZeldeba. ismeba kiTxva, Tu ra gzas<br />

daadgebian da romel models airCeven axlad warmoq-<br />

nili saxelmwifoebi, romlebSic TiTqmis mTlianad<br />

an nawilobriv muslimuri mosaxleobaa. aseT formad<br />

miiCneva ori: iranuli da Turquli modeli.<br />

TurqeTis respublikis fuZemdebeli M<strong>mustafa</strong> qe-<br />

mali darwmunebuli iyo, rom eris ganviTarebisaTvis<br />

erTaderTi gza _ civilizaciis Tanamedrove donis<br />

miRwevaa,Aromelmac SemdgomSi <strong>qemal</strong>izmis saxelwo-<br />

deba miiRo[25.45].<br />

<strong>qemal</strong>izmis erT-erTi qvakuTxedi nacionalizmia,<br />

romelic <strong>TurqeTSi</strong> ofialuri politikis rangSi<br />

aris ayvanili da dafiqsirebulia _ konstituciaSi -<br />

“<strong>aTaTurqis</strong>euli nacionalizmis” saxeliT. magram<br />

Turquli nacionalizmi erTgavrovani araa. misi<br />

sxvadasxva formis warmoSoba-ganviTarebis Seswavla<br />

da jerovnad gaTvaliswineba SesaZleblobas iZleva<br />

aramarto gaarkvios TurqeTis warsuli da awmyo,<br />

aramed ganWvritos misi SesaZlo momavali[11.23].<br />

50


aTaTurqi did mniSvnelobas aniWebda am princips,<br />

radgan misi saSualebiT xdeboda Turqi eris erTia-<br />

nobis dacva da miznad isaxavda <strong>TurqeTSi</strong> mcxovrebi<br />

sxvadasxva erovnebis xalxTa konglomeracias da<br />

Turqi eris Camoyalibebas[18.36].<br />

nacionalizmi es eris TavisTavadobis xvedriTi<br />

wili. igi dauwereli, upirobo sakiTxia, romelic yo-<br />

velTis did rols TamaSobda Turqi xalxis<br />

gadarCenisaTvis brZolaSi. saxelmwifos arsebobac ki<br />

warmoudgenelia am debulebis gareSe.<br />

Turqul enaSi am debulebis aRmniSvneli sityvaa<br />

“miileTCiliq<br />

miileTCiliq<br />

miileTCiliq,” miileTCiliq romelic warmodgeba arabuli sity-<br />

vidan – miileT - eri da misgan nawarmoebi miileT -<br />

erovneba[63.125]. qarTulad SeiZleba iTargmnos ro-<br />

gorc erovnulobac da rogorc nacionalizmic. es<br />

debuleba miznad isaxavs erovnuli Taviseburebebisa<br />

da erovnuli xasiaTis dacvasa da SenarCunebas<br />

erovnebaTa ganviTarebis axali etapis pirobebSi.<br />

<strong>aTaTurqis</strong> sityviT „eri unda qmnides saxelmwifos<br />

safuZvels, unda iyos misi dasayrdeni“. „Cveni sa-<br />

xelmwifos dasayrdeni - Turqi xalxia da rac ufro<br />

Rrmad aris es xalxi gamsWvaluli Turquli kul-<br />

turiT miT ufro Zlieri iqneba respublika, romelic<br />

mas eyrdnoba. e.i. nacionalizmis debulebam aramarto<br />

unda uzrunvelyos Tanamedrove erebTan urTierTo-<br />

bis procesSi erovnuli xasiaTisa da erovnuli<br />

Taviseburebebis dacva, aramed is gulisxmobs agreTve<br />

51


erovnuli saxelmwifos Seqmnas, romlis safuZveli<br />

iqneba Turqi eri”[8.292].<br />

osmaleTis saxelmwifoSi, sadac Tanacxovrobda 18<br />

eTnikuri jgufi, romlebic sxvadasxva konfesiebs<br />

miekuTvnebodnen, ar arsebobda nacionalizmi - am<br />

sityvis sruli gagebiT. religiuri Temis faqtoris<br />

paralelurad erovnuli sakiTxis wamoweva dawyebuli<br />

iqna “axalgazrda osmalTa” da “axalgazrda TurqTa<br />

mier.”<br />

osmaleTis saxelmwifos krizisis dros, rodesac<br />

inteligenciis warmomadgenlebi eZebdnen problemis<br />

politikur gadanawilebas, gamoikveTa ori mimarTu-<br />

leba: pirveli gamoxatavda qveynis specifikur osma-<br />

lur xasiaTs (panTurqizmi), meore ki qveynis aRorZi-<br />

nebisaTvis islamuri solidarob isaken gadaxras (pa-<br />

nislamizi)[16.43].<br />

“axalgazrda Turqebi” qveynis gadarCenas xedavd<br />

nen mxolod misi dasavluri mimarTulebiT ganviTa<br />

rebaSi da amgvarad gansakuTrebul yuradRebas aq-<br />

cevdnen Turqul specifikas da wamoiwyes moZraoba<br />

“Turqizmis” saxelwodebiT. Turqizmis idea eyrdno-<br />

boda xalxosnobisa da nacionalizmis ideebs. garda<br />

amisa, igi mimarTuli iyo agreTve Turqulenovani<br />

xalxebis gaerTianebisaken. maTi erovnuli sazRvrebis<br />

gaTvaliswinebis gareSe. Ees mizani gansazRvruli iyo<br />

sityviT “panTuranizmi,” (momdinareobs Turanisagan<br />

Turqi xalxis legendaruli qveynis saxelwodeba)<br />

[48.23].<br />

52


axalgazrda Turqebma SeiTvises erTis mxriv Tur-<br />

qizmi da meores mxriv - eris evropuli koncefcia da<br />

Seecadnen realobad eqciaT “eris” gageba, magram<br />

osmaleTis teritoriaze balkanuri omebis dawyebas-<br />

Tan erTad kvlav aRorZinda panisla mizmi. imdenad,<br />

ramdenadac xelisufleba tradiciulad mimarTavda<br />

xalxis religiur grZnobebze TamaSs, raTa Seekra<br />

isini da maTSi aemaRlebina erovnuli suli.<br />

roca axalgazrda TurqTa liderma da qveynis<br />

faqtobrivma mmarTvelma enver-faSam osmaleTi CaiT-<br />

ria pirvel msoflio omSi, wina planze wamoiwia<br />

panTurqizmi.Eenver-faSa imeds amyarebda germaniis ga-<br />

marjvebaze da gegmavda SemoeerTebina rogorc kav-<br />

kasia, aseve centraluri azia. 1918 wlisaTvis, rode-<br />

sac Aanatolia okupirebuli aRmoCnda, xalxi Seejaxa<br />

iseT sirTuleebs, romlebic zogierT SemTxvevaSi<br />

sruliad ucxo iyo maTTvis. kerZod:<br />

1. pirvelad - osmaleTis saxelmwifos istoriaSi<br />

qveyana okupirebuli iqna ucxouri Zalebis mier;<br />

2. erovnuli da religiuri umciresobebi moiTx<br />

ovdnen anatoliaSi miwebis miRebas sakuTari damo<br />

ukidebeli saxelmwifos Sesaqmnelad;<br />

3. axalgazrda TurqTa mxridan “mamulisa” da<br />

“eris” Sesaxeb warmoebuli diskusiebis miuxedavad,<br />

xalxi praqtikulad ar icnobda inteligencias da<br />

jer kidev ar gaaCnda erovnuli TviTSegneba;<br />

4. 1911 wlidan xalxi mudmivad eweoda oms. maT ar<br />

ganucdia iseTi mimdinareobebis gavlena, rogoricaa<br />

53


“panosmanizmi” da “panTurqizmi” magram TanaugrZnobda<br />

“panislamizms;”<br />

ucxouri okupantebis Semotevis pirobebSi, Tuq<br />

xalxs hqonda erTaderTi gamosavali – ewarmoebina<br />

omi anatoliaSi yvela frontze[18.43].<br />

<strong>qemal</strong>istebi Turqul nacionalizms Semdegna<br />

irad gansazRvraven: - ,,Turquli nacionalizmi rom-<br />

lis pirvelxarisxovani mizania msofliosTan mSvi-<br />

dobiani Tanacxovrebis fonze sakuTari qveynis da-<br />

moukideblobis SenarCuneba”[54.89].<br />

TurqeTis erovnulma burJuaziam SeiTvisa Turqiz-<br />

mi, romelic mimarTuli iyo damoukidebeli, erovnu-<br />

li saxelmwifos Seqmnisaken.<br />

<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>is gagebiT Turqizmi, sxva araferi<br />

iyo, Tu ara Turquli nacionalizmi TurqeTis sazRv-<br />

rebSi, romelic gansxvavdeboda, rogorc osmaluri,<br />

aseve ,,islamuri nacionalizmisagan.” erma, - ambobda<br />

is, - ”Seicvala Tavisi saukuneobrivi saxe, man gaaer-<br />

Tiana Tavisi xalxi ara religiuri faqtoris, aramed<br />

Turquli erovnebis mikuTvnebis mixedviT”[52.14].<br />

TurqeTis didi erovnuli krebis pirvelsave sxdo-<br />

maze, M<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>is gamosvlebi faqtobrivad ofi-<br />

cialurad adasturebda Zveli, dromoWmuli ideale-<br />

bisagan, Turquli erovnuli burJuaziis ganTavisuf-<br />

lebas. is ambobda: - ,,nebismier Cvens moqalaqes aqvs<br />

ufleba iyos romelime didi idealis Tayvanis-<br />

mcemeli da mimxrobi, is am saqmeSi damoukidebelia,<br />

aravis SeuZlia Caerios amaSi, magram TurqeTis didi<br />

54


erovnuli kreba mxars uWers mtkice da stabilur<br />

politikas. romelic mimarTulia TurqTa damouki-<br />

deblobisaken maT gansazRvrul erovnul CarCoebSi”<br />

[51.100].<br />

saxalxo-<strong>respublikur</strong>i partia warmoadgenda Tur-<br />

qul nacionaizms Semdegi TvalTaxedviT: - ,,Turquli<br />

nacionalizmi gansakuTrebulia erovnul sazRvrebSi<br />

mcxovrebi yvela TurqisaTvis, magram is amasTanave<br />

gamoxatavs yvela im Turqis mimarT Zmur grZnobebs,<br />

romlebic sazRvargareT cxovroben. is ewinaaRmdege-<br />

ba nebismier sxva araerovnul politikur mimarTu-<br />

lebas. Turquli nacionalizmi Riaa mTeli kacobrio-<br />

bisaTvis da yvela xalxisaTvis is aris nebismieri im<br />

xalxis gamaerTianebeli principi, romlebic aRzr-<br />

dili arian civilizirebul kulturaze da lapara-<br />

koben Turqul enaze”[20.45].<br />

anu <strong>qemal</strong>istebma airCien cneba ,,eris” evropuli<br />

gageba, romlis mixedviT “eri aris saxelmwifo,<br />

romelTa mizania, TurqeTis respublikis erovnul<br />

sazRvrebSi mcxovrebi yvela xalxi gaaerTianos erT<br />

erad. maTi SekavSirebis safuZveli gaxdaE eTnikuro-<br />

ba, anu eTnikurad Turquli da muslimuri warmoSoba,<br />

aramed respublikis qveSevrdomoba. naciebis Sema-<br />

kavSirebelia socialuri da kulturuli fenomeni.<br />

saxelmwifos unda hqondes garkveuli teritoriebi,<br />

sadac cxovrobs misi mosaxleoba da moqmedebs am<br />

saxelmnwifos iurisdiqcia“<br />

55


Turqulma nacionalizma Sedegad gamoiRo is, rom<br />

iuridiulad anu pilitikur-samarTlebrivad Turqe-<br />

Tis mTeli mosaxleoba iqca Turqad, rac srulebi-<br />

Tac ar gamoricxavda maT Turqobas. TurqeTis erov-<br />

nulma elitam swored, rom dasavluri modeli air-<br />

Cia. <strong>qemal</strong>istTa reformebma da sekularizaciam ga-<br />

moiwvia is, rom xalxis Segnebis gadaxaliseba moxda,<br />

Tu adre misi rwmenis sagans warmoadgenda islami,<br />

dRes am funqcias asrulebs eri. xalxma daiwyo imis<br />

gaTaviseba, rom is ar aris ara islamuri saxelmwi-<br />

fos qveSevrdomi, aramed saero, respublikis moqa-<br />

laqe.Nnacionalizmi 30-ian wlebSi iqca TurqeTis<br />

meore religiad. Q<strong>qemal</strong>isturi nacionalizmis speci-<br />

fika imaSi mdgomareobs, rom is warmoiqmna, rogorc<br />

ideologiuri instrumenti damoukideblobisaTvis<br />

brZolaSi.<br />

ase, rom Turquli nacionalizmi, laicizmTan anu<br />

sekularizaciasTan erTad, warmoadgens Turquli<br />

polotikis sistemas da sazogadoebis “evropiz aciis”<br />

ganmsazRvrel yvelaze mZlavr faqtors, romlis<br />

gareSe respublika ver miaRwevda suverenobas da<br />

kvlav gagrZeldeboda faqtobrivad ganwiruli saxel-<br />

mwifos rRvevis procesi.<br />

aTaTurqi yovelTvis ar iyo Tanmimdevruli<br />

panTurqizmTan brZolaSi. Semdgom wlebSi is aZlevda<br />

Tavisuflebas im xalxis moRvaweobas, romelebic<br />

propagandas uwevdnen reaqciul ideologias, es miu-<br />

TiTebs Turquli, burJuaziuli ideologiis uunaro-<br />

56


aze, daewyo brZola reaqciuli tendenciebis wi-<br />

naaRmdeg, rogorc politikaSi, aseve sazogadoebriv<br />

cxovrebaSi. swored am garemoebiT sargeblobdnen<br />

reaqciuli wreebi, romlebic Tavis Tavs aTaaTurqis<br />

momxreebad da saqmis gamgrZeleblad Tvlidnen[31.41].<br />

nacionalizmis debuleba uSualod aris dakav-<br />

Sirebuli Turquli erovnuli TviTSegnebis Seqmnas-<br />

Tan. aTaTurqi ganmartavs, rom ”ers qmnis bunebrivi<br />

da istoriuli faqtorebi: politikuri erTianoba,<br />

saerTo ena, saerTo samSoblo, saerTo warmoSoba,<br />

istoriuli da zneobrivi safuZvlebis erToba”[24.68].<br />

„Cveni nacionalizmi araviTar SemTxvevaSi ar aris<br />

egoisturi da ampartavnuli nacionalizmi... Cven<br />

aravis mtrebi ar varT, mxolod adamianobis mtrobis<br />

mtrebi varT... samSobloSi mSvidoba dedamiwaze mSvi-<br />

dobis debulebaa, Cveni erovnulobac swored amis<br />

Tanxmobaa“ dasZenda aTaTurqi [64.92].<br />

nacionalizmis principi Turqi xalxis brZolis<br />

erT-erTi dasayrdenia. is <strong>aTaTurqis</strong> mxridan ganixi-<br />

leboda, rogorc mTavar mamoZravebel Zalad saxel-<br />

mwifoebriobis winsvlis saqmeSi. miTumetes, rom<br />

nacionalizmi yovelTvis did rols TamaSobda Tur-<br />

qeTis istoriaSi.<br />

<strong>qemal</strong>izmis nacionalizmis debulebas dResac<br />

eyrdnoba TurqeTis respublikis saSinao politika<br />

da am debulebis cxovrebaSi gatarebis Sedegad bev-<br />

rad ufro erTgvarovani da Turqulia, vidre misi<br />

arsebobis pirvel wlebSi.<br />

57


$ $ $ IV. xalxosnoba<br />

xalxosnoba<br />

xalxosnoba<br />

xalxosnoba - axlos dgas nacionalizmis princi<br />

pTan. zogi mklevaris azriT xalxosnoba naciona<br />

lizmidan momdinareobs da misi Sedegia. <strong>aTaTurqis</strong><br />

mixedviT “xalxosnoba esaa – demokratiuloba,” ro-<br />

melic ar cnobs pirovnebebs Soris privilegiebs da<br />

ar eTanxmeba klasobriv brZolas[12.23.].<br />

xalxosnoba warmoadgens <strong>qemal</strong>izmisa da sxva<br />

ideologiur sistemebs Soris ganmasxvavebel mniSvne-<br />

lovan elements. misi umTavresi mizani iyo xalxSi<br />

ganaTlebisa da kulturis Setana, ganurCevlad maTi<br />

klasobrivi kuTvnilebisa. Tanasworuflebian moqa-<br />

laqeTa sazogadoebis Sesaqmnelad, <strong>qemal</strong>istebi auq-<br />

mebdnen osmaleTis imperiisagan memkvidreobiT dar-<br />

Cenil aristokratul titulebs da privilegiebs.<br />

osmaleTis arsebobis dros sazogadoeba dayofi-<br />

li iyo or klasad: saSualo klasi (glexebi, jaris-<br />

kacebi) da privilegirebuli klasi (oficrebi, mmarT-<br />

veli wreebis warmomadgenlebi). saxelmwifos marTva<br />

xelT epyra privilegirebul fenas, maSin rodesac<br />

saSualo klass ar hqonda aranairi ufleba Careuli-<br />

yo saxelmwifo saqmeebSi.<br />

osmaluri sazogadoeba waroadgenda mravalfero-<br />

van mozaikas, romelic moicavda Tvramet sxvadasxva<br />

eTnikur jgufs da sam religias, romlebic erTad<br />

cxovrobdnen yovelgvari garTulebis gareSe[51.88].<br />

58


<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>i Tavis erT-erT sityvaSi xazs<br />

usvamda, rom “TurqeTis respublika warmoadgens sa-<br />

zogadoebas yovelgvari socialuri da klasobrivi<br />

danawevrebis gareSe: _ ar arsebobs klasobrivi in-<br />

teresebi, me axla vxvdebi vaWrebs; fermerebs; mSro-<br />

melebs; isini ar SeiZleba iyvnen ganxiluli erTma-<br />

neTis sapirispiro fenebad”[35.40].<br />

<strong>qemal</strong>isturma jgufebma, romlebsac unda Seedg<br />

inaT pirveli Turquli konstitucia, xalxosnobis<br />

principis daxasiaTebisaTvis Semdegi terminologia<br />

gamoiyenes:<br />

muxli 2. – ”mTavroba, romelic momdinareobs Tur-<br />

qeTis didi erovnuli krebisagan, dabejiTebiT amtki-<br />

cebs, rom qveynis suvereniteti da marTva ekuTvnis<br />

qveynis WeSmarit mflobels - xalxs.”<br />

muxli 6. – ”suvereniteti yovelgvari pirobisa da<br />

SezRudvis gareSe ekuTvnis ers” (amdagvarad, saxal-<br />

xo mmarTvelobis xasiaTi de-faqto damokidebulia<br />

xalxis TviTgamorkvevaze).<br />

muxli 8. – ”Turqi xalxis mmarTveloba imyofeba<br />

didi erovnuli krebis kont<strong>roli</strong>s qveS”[36.4].<br />

1920 wlis 20 ivliss M<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>i didi erov-<br />

nuli krebis sxdomaze ambobda: _ “Cveni ideologiis<br />

amosavali wertili xalxosnobaa, mTeli Zalaufleba<br />

da administracia Tavidan bolomde xalxs unda ga-<br />

daeces, is xalxis xelSi unda imyofebodes”[73.88].<br />

am sakiTxTan dakavSirebiT, erTi wlis Semdeg<br />

<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>i xazs usvamda im faqts, rom _ “Cveni<br />

59


xelisufleba ar Hhgavs samecniero naSromebSi aRwe-<br />

ril arc erT (demokratiul, socialistur) Teoriul<br />

models, Cven Tu dagvWirdeba misi sociologiuri<br />

gansazRvra, maSin unda ganvacxadoT, rom Cveni<br />

modeli aris saxalxo”[29.33.].<br />

1923 wlis 9 seqtembers <strong>qemal</strong>istebma Seqmnes “sa-<br />

xalxo partia” (Sinaarsobrivad xalxosnuri partia),<br />

romelTa miznebi iyo:<br />

1. xalxis mier da xalxisaTvis gatarebuli erov-<br />

nuli suverenitetis xelmZRvaneloba da zedamxedve-<br />

loba;<br />

2. Turquli civilizaciis didebis aRdgena;<br />

3. kanonis absoluturi batonobis damkvidreba yve-<br />

lasaTvis;<br />

Tavdapirvelad, xalxosnobis principi Zlier iyo<br />

gajerebuli idealizmiT. tipiuri iyo masSi Cadebuli<br />

miswrafeba klasobrivi brZolis ganadgurebisaTvis.<br />

osmaleTis saxelmwifoSi arsebobda hegemoniis (eko-<br />

nomikuri, religiuri da politikuri) formebi, ro-<br />

melic ewinaaRmdegeboda xalxosnobis princips,<br />

romlis ganadgureba <strong>qemal</strong>istebma ver moaxerxes.<br />

1934 wels saxalxo-<strong>respublikur</strong>i partiis yrilo-<br />

baze partiis <strong>qemal</strong>isturi koncefcia xalxosnobis<br />

Sesaxeb Semdegnairad ganisazrvra: _ “<strong>TurqeTSi</strong> ar<br />

arsebobs klasobrivi brZola, arc regionalizmi, arc<br />

feodalizmi, arc privilegirebuli ojaxebi da arc<br />

maTi konceptualuri gamoxatulebebi[72.34].<br />

60


აmgvarad, xalxosnobis (halqCiliqi<br />

halqCiliqi<br />

halqCiliqi) halqCiliqi principis<br />

mixedviT xelisflebam unda izrunos xalxis keTil<br />

dReobaze, igi Turqi xalxis erT ojaxad, erT jgu-<br />

fad Tavmoyris mniSvnelovani movlenaa, is aZlierebs<br />

da safuZvels umagrebs saxelmwifos da aregulirebs<br />

uflebriv-movaleobriv urTierTobebs saxelmwifosa<br />

da mis moqalaqeebs Soris[66.52].<br />

$V. V. etatizmi etatizmi<br />

etatizmi<br />

etatizmis <strong>qemal</strong>isturi gageba efuZneba qveynis<br />

ekonomikur ganviTarebaSi saxelmwifos Carevis prin-<br />

cips, ramac unda gansazRvros misi kulturuli,<br />

socialuri da ekonomikuri cxovrebis wesi.<br />

osmaleTis saxelmwifos Zliereba yovelTvis<br />

efuZvneboda sagadasaxado sistemas. maTgan gansxva<br />

vebiT TurqeTis axalgazrda saxelmwifo imeds am-<br />

yarebda mxolod soflis meurneobaze, romelic adre<br />

ekonomikuri Zlierebis garantias ar iZleoda. imis-<br />

Tvis, rom uzrunvelyofiliyo ekonomikis aRmavloba,<br />

<strong>qemal</strong>istebi flobdnen erTaderT SesaZleblobas, es<br />

iyo saxelmwifos aqtiuri Careva am sferoSi.<br />

damoukideblobisaTvis brZolaSi sruliad gaCa-<br />

nagda qveyana. wvrili mevaWreebi da miwaTmflobele-<br />

bi, marTalia, ibrZodnen <strong>qemal</strong>istTa mxareze, magram<br />

isini ar flobdnen did kapitals, raTa sazogadoe-<br />

baSi gavlenian Zalad gadaqceu liyvnen.Q<strong>qemal</strong>istebi<br />

61


cdilobdnen qveynis ekonomikuri aRorZinebisaTvis<br />

gaeerTianebinaT wvrilmovaWreebi da miwaTmflobe-<br />

lebi. isini, erTis mxriv ereodnen kerZo warmoebaSi<br />

da meore mxriv ki xalxosnobasTan dakavSirebiT<br />

cdilobdnen ar SeeqmnaT privilegiuri klasi. aseTi<br />

gamokveTili ganwyobileba gardaiqmna etatizmis<br />

principad, romelic mosaxleobis romelime katego-<br />

riis mimarT gamoricxavda yovelgvar gansakuTrebul<br />

upiratesobas im SemTxvevaSic ki, Tu isini arsebiT<br />

daxmarebas uwevdnen reJims.<br />

1923 wels <strong>qemal</strong>istebma qveyanaSi Seqmnili realu-<br />

ri situaciis gaTvaliswinebiT Seqmnes ekonomikis<br />

“Sereuli sistema,” anu meurneobis saxelmwifo da<br />

kerZo sistemebis Tanacxovreba da urTierTqmedeba<br />

[46.72].<br />

etatizmi (warmosdgeba franguli sityvidan Eetat-<br />

saxelmwifo), am princips ori ganmarteba gaaCnia,<br />

farTo gagebiT igi niSnavs ekonomikisa da socialur-<br />

kulturuli aRorZinebis politikis gatarebas, viwro<br />

gagebiT ki - saxelmwifos warmmarTvel rols ekono-<br />

mikaSi. es ki niSnavs, rom yvelafers saxelmwfio<br />

awarmoebs[12.23] e.i. es principi saxelmwifos aqtiur<br />

politikas gulisxmobs qveynis SigniT. saxelmwifom<br />

unda iTamaSos mTavari <strong>roli</strong> qveynis ekonomikur,<br />

socialur da kulturul ganviTarebaSi, anu es aris<br />

saxelmwifos seqtoris upiratesi ganviTareba, anu<br />

devleT devleT Ciliqi.<br />

Ciliqi.<br />

62


cxadia, rom TurqeTis burJuazias ar SeeZlo so-<br />

cialisturi reformebis gziT wasvla, amitom Tur-<br />

qeTis xelisufalni cdiloben epovaT ganviTarebis<br />

sakuTari gza. saWiro iyo koloniuri ekonomikis<br />

magier damoukidebeli erovnuli ekonomikis Seqmna,<br />

rac TurqeTis respublikis sazrunavs Seadgenda.<br />

TurqeTis erovnuli burJuazia, romelic moeqca<br />

xelisuflebis saTaveSi, dainteresebuli iyo saSinao<br />

bazrisa da sasaqonlo-fuladi urTierTobebis ga-<br />

farToebiT, erovnuli mrewvelobis SeqmniT, soflis<br />

meurneobis sxvadasxva dargebis ganviTarebiTa da<br />

qveynis SigniT mimosvlis saSualebis, pirvel rigSi,<br />

rkinigzebis axali xazebis mSeneblobiT, raTa umok-<br />

les droSi qveyanas mieRwia ekonomikuri damouki-<br />

deblobisaTvis. amasTan erTad erovnuli burJaziis<br />

tradiciul ocnebas warmoadgenda ucxoeTis kapi-<br />

talis poziciebis Sesusteba da qveynis ekonomikaSi<br />

erovnuli mdgomareobis dakaveba. am sakiTxis swra-<br />

fad mogvarebisa da saerTod, qveynis momavali eko-<br />

nomikuri ganviTarebis gzebis dasaxvisaTvis 1923<br />

wlis Teberval-martSi izmirSi mowveul iqna ekono-<br />

mikuri kongresi. romelzec miRebuli sxvadasxva dad-<br />

genilebebi (rogoricaa samrewvelo mSeneblobis,<br />

soflis meurneobis ganviTarebis, vaWrobis, sabaJo<br />

politikisa da sxva) aSkarad miuTiTeben imaze, rom<br />

TurqeTis respublikis xelmZRvaneloba qveynis moma-<br />

vali sameurneo ekonomikur ganviTarebisaTvis airCev-<br />

63


da saxalxo meurneobis ZiriTad, wamyvan dargebSi<br />

etatizmis gatarebis gzas[19.25].<br />

ekonomikuri damoukideblobis mopovebisas qema-<br />

listebi gansakuTrebiT mimarTavdnen nacionalizmis<br />

princips. aTaTurqi ekonomikuri suverenitetis Sesa-<br />

xeb ambobda: “rogori mniSvnelovani ar unda iyos<br />

politikuri da samxedro gamarjvebebi, is didxans<br />

ver gagrZeldeba da gaqreba, Tu qveyana iqna gam-<br />

yarebuli ekonomikuri gamarjvebebiT da ekonomikuri<br />

suverenitetiT, erTaderTi Zala, erTaderTi myari<br />

fundameti romelic uzrunvelyofs srul warmatebas,<br />

es TurqeTis ekonomikaa”[79.43].<br />

1927 wels <strong>qemal</strong>istebi iReben specialur “mrewve-<br />

lobis waxalisebis kanons”, ris safuZvelzec mTav-<br />

roba cdilobs maqsimaluri mxardaWera aRmouCinos<br />

mrewvelobaSi kerZo seqtors. 30-iani wlebis dasaw-<br />

yisidan ki iwyeba saxelmwifos aqtiuri Careva qveynis<br />

sameurneo cxovrebaSi. TurqeTis saxelmwifo xel-<br />

mZRvanelebi da burJuaziis ideologebi <strong>qemal</strong>istTa<br />

ekonomikur politikas anu etatizms xatavdnen im-<br />

gvarad, TiTqosda ekonomikuri ganviTarebis es gza<br />

warmoadgenda sruliad originalur, TurqeTisaTvis<br />

yvelaze ufro misaReb gzas, romelic mTel TurqeTs<br />

umokles droSi miiyvanda ekonomikur keTildReo-<br />

bamde.<br />

etatizms <strong>TurqeTSi</strong>, 30-iani wlebidan moyolebuli<br />

gamouCnda mexotbeTa erTi jgufi. maTi azriT, Tur-<br />

qeTisaTvis misaRebi erTaderTi gza - etatisturi<br />

64


politikaa, romelic erTnairad aris misaRebi da<br />

xelsayreli ATurquli sazogadoebis yvela socialu-<br />

ri jgufisaTvis da warmoadgens saerTo erovnul<br />

politikur princips.<br />

am etatisturi principiT, romelic mowodebulia<br />

aaSenos “ekonomikurad ganviTarebuli, “kulturuli”<br />

da “harmoniuli” saxelmwifo wyobileba, dakavSirebu-<br />

lia <strong>qemal</strong>izmis cnobil sxva principebTan: “respub-<br />

likuroba,” “erovnuloba,” “xalxuroba,” “laicizmi”<br />

da “revoluciuroba.” es principebi etatizmis<br />

CaTvliT pirvelad iqna Setanili TurqeTis saxalxo<br />

republikuri partiis programaSi 1931 wels. 1937 wels<br />

ki rogorc kanoni, fiqsirebuli iqna calke muxlad<br />

konstituciaSi. partiis programaSi Setanili etatiz-<br />

mis principi acxadebda, rom “saxalxo partia kerZo<br />

da individualuri iniciativis safuZvlad miRebasTan<br />

erTad moiTxovs saxelmwifos aqtiur moqmedebas,<br />

gansakuTrebiT ekonomikur sferoSi, iq sadac auci-<br />

lebelia maRali mogebebis miReba.” rac Seexeba sxva<br />

principebs, yvela isini warmoadgenen <strong>qemal</strong>izmis<br />

ideologiis propagandis qvakuTxeds. es principebi,<br />

romlebic Tavis mxriv mxarSi udganan da avseben<br />

<strong>qemal</strong>istTa saxelmwifos SeqmnisaTvis ”aRmoCenil<br />

ekonomikur anu etatistur politikas, warmoadgenen<br />

moxerxebul iaraRs arsebul etapze ekonomikuri<br />

ayvavebisaTvis. <strong>qemal</strong>isturi reJimi Tavisi arsiTa da<br />

etatisturi ekonomikuri politikis meSveobiT SeZ-<br />

65


lebs uzrunvelyos mTeli eris ekonomikuri bednie-<br />

reba [19.75].<br />

aqve gasaTvaliswinebelia is faqtic, rom ar unda<br />

daviyvanoT etatizmi mxolod saxelwifos CareviT<br />

ekonomikis marTvaSi da proteqcionizmze.Q<strong>qemal</strong>istebi<br />

mas ganixilavdnen, rogorc qveynis modernizaciis,<br />

demokratizaciisa da socialuri samarTlianobis<br />

erT-erT instruments. Mmiiswrafodnen ra erovnuli<br />

damoukideblobis mopovebisaken, <strong>qemal</strong>istebi gegmavd-<br />

nen sazRvargareT sawarmoebisa da vaWrobis naciona-<br />

lizacias, rac gulisxmobda am ukanasknelis “Turqi-<br />

zacias.” es gamowveuli iyo imiT, rom respublikam-<br />

del <strong>TurqeTSi</strong> mTeli vaWroba da warmoeba ara-<br />

Turqebis xelSi iyo. anu sawyis etapze Turquli<br />

ekonomikis “daxuruli” xasiaTi, mTavrobis mxridan<br />

mudmivi da myari zedamxedveloba warmoadgenda sus-<br />

ti, erovnuli kerZo warmoebisagan gamowveuli mdgo-<br />

mareobis iZulebiT kompensacias.<br />

etatizmi aris TurqeTis respublikis gardamavali<br />

politika, misi gamoyeneba ki erovnuli moZraobis<br />

logikuri dasasruli. iseT kompaniaTa nacionaliza-<br />

cia rogoricaa rkinigza, gazi, portebi, <strong>qemal</strong>istebi-<br />

saTvis iyo TavianTi erovnuli politikis mizani<br />

[39.44].<br />

etatizmis erT-erTi mTavari Teoretikosi ahmad<br />

hamdi (SemdgomSi baSari) Tavis gamocemebSi ambobs,<br />

rom ”etatizmi miscems saSualebas TurqeTs ekono-<br />

mikur da kulturul TvalsazrisiT avides evropis<br />

66


donemde. “devleT Ciliqi”, romelic evropis qveynebSi<br />

warmoiSva sazogadoebrivi da politikuri mimarTu-<br />

lebiT, <strong>TurqeTSi</strong> upirveles yovlisa aRmocenda<br />

ekonomikuri aucileblobiT. TurqeTi mxolod dev-<br />

leT Ciliqis gziT dauaxlovda evropas. TurqeTis<br />

ekonomikuri ganviTarebisaTvis, warmoebis zrdisaT-<br />

vis, umuSevrobis mospobisaTvis, xalxis keTildReo-<br />

bis gaumjobesebisa da sxva mravali ekonomiuri Tu<br />

socialuri sakiTxebis gadawyvetisaTvis <strong>TurqeTSi</strong><br />

aris aucilebeli pirobebi, risTvisac saWiroa sa-<br />

xelmwifos mxridan misi xelSewyoba.<br />

a.baSaris azriT: ”etatisturi politikis gatare<br />

bisas saxelmwifos ekonomikuri iniciativa ar unda<br />

iqnes TviTmiznad ganxorcielebuli, mas unda hqondes<br />

droebiTi xasiaTi. igi ufro energiulad unda gatar-<br />

des, vidre sinamdvileSi tardeba, mxolod imisTvis,<br />

rom swrafad miaRwion Sedegs da dasruldes, e.i.<br />

ekonomikuri iniciativa TandaTanobiT kerZo kapitals<br />

gadaeces”[46.92].<br />

etatizmis politikis gatarebiT TurqeTis erov-<br />

nulma burJuaziam mniSvnelovnad ganamtkica aramar-<br />

to Tavisi politikuri da ekonomikuri poziciebi,<br />

aramed saxelmwifos materialuri bazac. erTdrou-<br />

lad sagrZnoblad SezRuda ucxo kapitalis pozi-<br />

ciebic da xeli Seuwyo kapitalizmis ganviTare-<br />

bas.Mmagram amasTan erTad, erovnulma burJuaziam<br />

TandaTanobiT gadauxvia etatizmis <strong>qemal</strong>isturi prin-<br />

cipebidan, xolo meore msoflio omis dawyebis<br />

67


Semdeg qveynis politikuri, ekonomikuri interensebi<br />

daukavSira did saxelmwifoTa interesebs[19.10].<br />

amrigad, Tavisi specipikidan gamomdinare Turquli<br />

etatizmi anu <strong>qemal</strong>isturi ekonomikuri politika<br />

warmoadgens, rogorc “Sereuli tipis” ekonomikas,<br />

rac faqtobrivad kapitalisturi sistemisaTvis amza-<br />

debda safuZvels. saboloo jamSi am ekonomikurma<br />

sistemam TurqeTs misca kapitalizmis ganviTarebis<br />

SesaZlebloba da uzrunvelyo burJuaziis klasis<br />

warmoqmna, romelmac Tavisi poziciebi gaimyara[29.46].<br />

$VI. VI. revolucionizmi<br />

evolucionizmi<br />

revolucionizmi (inqilafCiliq) (inqilafCiliq) erTis mxriv gu-<br />

lisxmobs sazogadoebis mudmiv ganviTarebas da<br />

meores mxriv, <strong>qemal</strong>isturi revoluciis saxeliT aer-<br />

Tianebs yvela zemoT CamoTvlil princips.<br />

”Tavisufleba xalxis Tavisufali azrisa da sity-<br />

vis gamoxatulebaa, Tavisufleba Cems xasiaTSia. Tavi-<br />

sufali sazogadoeba ki Zlieri da damoukidebeli<br />

saxelmwifos safuZvelia”- ambobda aTaTurqi [80.55].<br />

damoukideblobis debulebas <strong>qemal</strong>i wina planze<br />

ayenebda. igi xom Turqi xalxis pativmoyvareobis,<br />

erovnuli Rirebulebebis, Tavisuflebis, TviTmyofa<br />

dobis, TavisTavadobis mniSvnelovani niSani da mov-<br />

lena iyo. amitomacaa, rom am xalxis erovnuli brZo-<br />

lis lozungi ”damoukidebloba an sikvdili” gaxda.<br />

68


<strong>aTaTurqis</strong> azriT ”damoukidebloba gulis xmobs<br />

politikuri viTarebis, materialuri mdgomar eobis,<br />

ekonomikis, sasamarTlo, samxedro da kultu ruli<br />

cxovrebis erTad Serwymas Tavisuflebasa da SeuzRu-<br />

daobasTan. aqedan romelimes ararsebobis SemTxveva-<br />

Si, damoukideblobis sworad gageba, misi axsna-<br />

ganmarteba SeuZlebeli iqneboda...” ”damoukideblobis<br />

da Tavisuflebis gansazRvra farTo msjelobis sa-<br />

gania da is patiosani xalxis kuTvnili debulebaa”<br />

[82.90]. <strong>aTaTurqis</strong> am sityvebs didi fasi aqvs, rad-<br />

ganac damoukideblobis armqone erma, rac ar unda<br />

simdidres, keTildReobas da dovlaTs miaRwios,<br />

civilizebuli erebis mxridan damsaxurebas ver<br />

moipovebs.<br />

Turqi xalxis saxelmwifoebriobis brZolis idea,<br />

yovelTvis atarebda eTnocentristul da naciona-<br />

lur xasiaTs. TviT <strong>qemal</strong>isturi revolucia es iyo<br />

memarcxene msoflmxedvelobis ideologia Zlieri<br />

nacionalisturi aspeqtebiT.<br />

miuxedavad debulebaTa urTierTSoris mWidro<br />

kavSirisa, zogierTi mkvlevari mainc Tvlis, rom ar<br />

SeiZleba <strong>qemal</strong>izmis mwyobr Teoriul sistemad<br />

gamocxadeba, vinaidan igi warmoadgens evropul-<br />

materialistur da idealistur Teoriebidan aRebul<br />

debulebaTa kompleqs. amave dros bevri ram am Teo-<br />

riebidan aRebulia aramarto uSualod evropidan,<br />

sadac igi Seiqmna, aramed TurqeTis sinamdvilidan.<br />

69


<strong>qemal</strong>istur revoluciasTan dakavSirebiT adgili<br />

ar hqonia aseT Tanmimdevrobas: jer revluciuri<br />

Teoria, Semdeg revolucia. <strong>TurqeTSi</strong> moxda piriqiT:<br />

jer revolucia da mxolod Semdeg, ukve revoluciis<br />

msvlelobaSi Seiqmna sistema. es <strong>qemal</strong>izmis damaxa-<br />

siaTebeli Taviseburebaa. rodesac <strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong><br />

faSa saTaveSi Caudga interventebis winaaRmdeg<br />

brZolas, mas programa ar hqonda SemuSavebuli, ami-<br />

tomac SeiZleba davaskvnaT, rom saxalxo respubli-<br />

kuri partiis eqvsive debulebis TandaTanobiT Camoya-<br />

libebis procesi amave dros aris <strong>qemal</strong>izmis, ro-<br />

gorc ideologiis Camoyalibebis piroba, romelic<br />

moicavs ara marto antantel interventebTan brZo-<br />

las, aramed <strong>respublikur</strong>i reformebis periodsac.<br />

<strong>qemal</strong>izmis sworad gagebis gareSe ki SeuZlebelia<br />

Tanamedrove <strong>TurqeTSi</strong> mimdinare procesebis obieqtu-<br />

rad aRqma da gaanalizeba [2.24].<br />

<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>ma, TurqeTis didi erovnuli krebis<br />

mowvevis (1920w. 23 aprili) Semdeg, miznad daisaxa sa-<br />

sulTnos gauqmeba da <strong>respublikur</strong>i wyobilebis dam-<br />

yareba. mas kargad esmoda, rom erovnuli kerebis de-<br />

putatebi am saqmeSi mxars ar dauWrednen, radgan<br />

deputatebis umravlesoba sulTnisadmi loialurad<br />

iyvnen ganwyobilni. mejlisis SemadgenlobaSi ar<br />

iyvnen muSebi, glexebi, xelosnebi. ar Canda is Zala,<br />

romelic gaxdeboda dasayrdeni revoluciuri gar-<br />

daqmnebis dros.<br />

70


aseT viTarebaSi <strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>ma gadawyvita, Se-<br />

niRbulad warmoeCina da etapobrivad ganexorciele-<br />

bina Tavisi miznebi. “me msurda, wers <strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>i,<br />

Camomeyalibebina sruliad sxva xasiaTiT da uflebe-<br />

biT aRWurvili mejlisi, raTa erTad, Tanamimdevro-<br />

biT gagvevlo revoluciis etapebi”[81.84]. ”revoluci-<br />

is etapebSi” <strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>i gulisxmobda sasulTnos<br />

gauqmebasa da respublikis gamocxadebas.<br />

aTaTurqi cdilobda deputatebi daerwmunebina,<br />

rom es reformebi, romlebic winaT Catarda ar SeiZ-<br />

leba gamxdariyo axali TurqeTis politikuri mow-<br />

yobis safuZveli, amisTvis ki saWiro iyo radika<br />

luri, revoluciuri gardaqmnebi.<br />

Aam sakiTxTan dakavSirebiT <strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>i werda:<br />

“cnobilia, rom winare reJimebis dros praqtikulad<br />

axorcielebdnen sxvadasxva politikur doqtrinebs,<br />

me ki mivedi im daskvnamde, rom arc erTi doqtrina<br />

ar SeiZleba gamxdariyo safuZveli TurqeTis axali<br />

politikuri mowyobisaTvis, me vcdilobdi mejlisi<br />

amaSi damerwmunebina”[5.122].<br />

axali wyobis dasamyareblad saWiro iyo saxelm<br />

wifos ZiriTadi mmarTvelobis funqciebis gansaz<br />

Rvra; sakonstitucio ufleba-movaleobebis dadgena<br />

da sxva.<br />

erovnulma krebam yvela es sakiTxi warmatebiT<br />

gadawyvita. magram, gadauWreli rCeboda sulTnis uf-<br />

lebamosilebis sakiTxi. erovnuli krebis feodalur-<br />

klerikaluri da reaqciuli deputatebi moiTxovdnen,<br />

71


om kanonSi sulTnis prerogativebTan dakavSirebiT<br />

pirdapir miTiTebuli da gansazRvruli yofiliyo<br />

misi uflebebi: ”didi erovnuli krebis xelisfleba<br />

droebiTia da misi uflebamosileba sulTan-xalifas<br />

ganTavisuflebamde gagrZeldeba.”<br />

e.i. opoziciis azriT, sulTani droebiT imyofe-<br />

boda ingliselTa “tyveobaSi,” rom male aRdgenili<br />

iqneboda misi xelisfleba da amis Semdeg didi erov-<br />

nuli kreba Sewyvetda Tavisi movaleobis Sesrulebas.<br />

<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>i ar iTvaliswinebda opoziciis am<br />

Tvalsazris, magram aSkarad ar gamodioda maT<br />

winaaRmdeg, radganac amas SeiZleba antiimperialis-<br />

turi blokis daSla gamoewvia. igi am etapze ar<br />

apirebda sasulTnos gauqmebas, aramed cdilobda,<br />

sulTnis avtoritetis Selaxvas, misi poziciebis<br />

dasustebas, raTa moemzadebina niadagi SemdgomSi<br />

misi damxobisaTvis. Aam sakiTxis Sesaxeb <strong>mustafa</strong> qe-<br />

mali aRniSnavda, rom mehmed VI moaRalate iyo<br />

samSoblosa da eris winaSe, “igi aris iaraRi mtris<br />

xelSi, amasTanave ar SeiZleba sulTan-xalifa iyos<br />

is pirovneba, romelic moRalatea da ar SeiZleba<br />

erovnulma krebam mis winaSe fici dados.” <strong>mustafa</strong><br />

<strong>qemal</strong>is azriT, ”aseve ar SeiZleba miRebuli iyos<br />

dadgenileba mehmed VI-is taxtidan Camogdebis Sesaxeb<br />

da misi Secvla sxva sulTniT, radgan igi imyofebo-<br />

da stambolSi, ar daemorCileboda erovnuli krebis<br />

gadawyvetilebas, rasac SeiZleba gamoewvia maT Soris<br />

dapirispireba da dinastiuri omi.” <strong>qemal</strong>i moiTxoda,<br />

72


om axal kanonSi ar yofiliyo Setanili muxli<br />

sulTan-xalifas Sesaxeb. “am sakiTxebs gverdi unda<br />

avuaroT, ambobda igi, raTa Semdeg gvqondes moqme-<br />

debis Tavisufleba”[54.124].<br />

diskusia mejliSi cxra Tves gagrZelda. opozicia<br />

wavida daTmobaze mas Semdeg, roca 1921 wlis 10<br />

ianvars <strong>qemal</strong>istebma sofel inonusTan berZnebze<br />

moipoves pirveli gamarjveba.<br />

1921 wlis 20 ianvars TurqeTis didma erovnulma<br />

krebam miiRo kanoni “ZiriTadi organizaciebis Se-<br />

saxeb.” faqtobrivad, es iyo TurqeTis drobiTi kons-<br />

titucia. man daadastura, rom TurqeTis didi erov-<br />

nuli kreba aris TurqeTis erTaderTi kanonieri<br />

organo, romelsac ekuTvnis rogorc sakanonmdeblo,<br />

ise aRmasrulebeli xelisufleba. kanoni gansazRv-<br />

ravda erovnuli krebis Tavmjdomaris, deputatebis,<br />

mTavrobisa da adgilobrivi administraciis funq-<br />

ciebs. xolo sulTan-xalifas Sesaxeb araferi iyo<br />

naTqvami. formalurad ”kanoni ZiriTadi organiza-<br />

ciebis Sesaxeb” ki ar auqmebda 1876 wlis konsti-<br />

tucias, aramed avsebda Zvel konstitucias. sulTani<br />

formalurad inarCunebda Tavis xelisuflebas.<br />

<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>ma gadawyvita gaeuqmebina sulTnis<br />

xelisufleba, magram mas kargad axsovda konsti<br />

tuciis miRebis dros, opozicia rogor TavdadebiT<br />

icavda sulTans da mxolod cxra Tvis kamaTis Sem-<br />

deg miRebuli iqna kompromisuli winadadeba.<br />

73


antantis saxelwmifoebma gadawyvites kidev ufro<br />

metad gaemwvavebinaT urTierToba <strong>qemal</strong>istebsa da<br />

sulTnis xelisuflebas Soris da am mizniT ga-<br />

moeyenebina <strong>TurqeTSi</strong> arsebuli orxelisflebianoba.<br />

antantam lozanis konferenciaze monawileobis miz-<br />

niT miwveva gaugzavna rogorc ankaris, ise stambulis<br />

mTavrobebs (konferencia lozanaSi unda dawyebuliyo<br />

20 noembers).<br />

berZnebze mopovebuli didi gamarjvebis Semdeg,<br />

<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>is avtoriteti mniSvnelovnad gaizarda<br />

da ganmtkicda. Tu sulTnis delegacia monawileobas<br />

miiRebda samSvidobo sazavo konferenciaSi, misi<br />

Seryeuli avtoriteti amaRldeboda da misi taxtidan<br />

gadayenebis sakiTxi, SesaZlebelia dRis wesrigidan<br />

moxsniliyo. saWiro iyo saswrafo zomebis miReba.<br />

<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>s kargad esmoda, rom erTdroulad<br />

sulTnis saero da sasuliero xeli sflebis gauqmeba<br />

did winaaRmdegobas gamoiwvevda.<br />

miuxedavad imisa, rom erovnul-ganmaTavisufl<br />

ebeli moZraobis dros sulTanma dakarga realuri<br />

Zalaufleba, saxeli gaitexa antantis saxelmwi<br />

foebTan TanamSromlobiT da antixalxuri polit<br />

ikis gatarebiT, igi feodalur-klerikalur wreebSi<br />

jer kidev didi gavleniT sargeblobda. <strong>mustafa</strong> qe-<br />

malma gadawyvita sulTnis xelisufleba orad gaeyo<br />

da etapobrivad gaeuqmebina, raTa ar gamoewvia sulT-<br />

nis momxreebis gamosvlebi. es iyo <strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>is<br />

swori da brZnuli gadawyvetileba.<br />

74


aRasaniSnavia, rom sulTan-xalifas Tanamdebo<br />

baze datovebas mxars uWerdnen TviT <strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>is<br />

uaxloesi TanamebrZolebi. 1922 wlis 1 noembramde<br />

cota xniT adre rauf beis TxovniT moxda <strong>qemal</strong><br />

faSasTan Sexvedra, romelsac agreTve eswrebodnen<br />

refeT faSa da fuad faSa. rauf beim SeSfoTeba<br />

gamoTqva: gavrcelda xma, rom apirebdnen taxtisa da<br />

SesaZlebelia TviT saxalifos gauqmebas. amis gamo<br />

rauf beim ganacxada: “me suliTa da guliT sulTnisa<br />

da xalifas erTguli var, rom Cemi valia bolomde<br />

davrCe fadiSahis erTguli”[71.85]. rauf beis ganc-<br />

xadebis Semdeg <strong>qemal</strong>ma hkiTxa refeT faSas, Tu ras<br />

ityvis igi amis Sesaxeb. refeT faSam upasuxa, rom igi<br />

savsebiT iziarebs rauf beis azrs. sinamdvileSi maT<br />

ar warmoudgeniaT mmarTvelobis sxva forma garda<br />

sasulTnosa da saxalifosi. <strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>ma daamSvi-<br />

da oriveni da ganacxada, rom es sakiTxi dRis wes-<br />

rigSi ar dgas da sulTans araferi emuqreboda.<br />

am Sexvedris Semdeg, rodesac erovnul krebaze<br />

ixileboda sulTan-xalifas sakiTxi, <strong>qemal</strong>ma gamoi-<br />

Zaxa rauf bei Tavis kabinetSi da TxovniT mimarTa:<br />

”Cvens saxalifos gamovacalkevebT sasulTnosagan da<br />

gavauqmebT am ukanasknelis xelisuflebas,” Tqven<br />

gamoxvalT erovnul krebaze da moiwonebT am Ro-<br />

nisZiebas. aseTive winadadebiT mimarTa <strong>qemal</strong>ma yara-<br />

beqir faSas. maT es davaleba usityvod Seasrules.<br />

kidev ufro meti, rauf beim sxdomaze winadadeba<br />

75


Seitana sasulTnos gaumebis dRe gamocxadebuliyo<br />

dasvenebis dRed[54.123].<br />

1922 wlis 30 oqtombers TurqeTis didi erovnuli<br />

krebis sxdomaze Setanili iqna winadadeba sulTnis<br />

mier qveynis interesebis Ralatis gamo misTvis saero<br />

xelisuflebis CamorTmevisa da mxolod sasuliero<br />

prerogativis SenarCunebis Sesaxeb. cxare diskusiis<br />

Semdeg 1 noembers, dilis sxdomaze es winadadeba xme-<br />

bis umravlesdobiT ar iqna miRebuli. klerikalebi<br />

amtkicebdnen, rom saero xelisuflebis gamoyofa<br />

sasulTnosagan warmoadgenda religiur sawyisebze<br />

Tavdasxmas, rom fadiSahis prerogativebi wmindaa da<br />

ganasaxierebs am qveynad RmerTis xelisflebas.<br />

<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>i iZulebuli Seiqmna gaekeTebina<br />

vrceli moxseneba islamis, saxalifosa da osmaleTis<br />

istoriis Sesaxeb. raTa ukuegdo klerikali depu-<br />

tatebis argumentebi. magram isini mainc ganagrZobd-<br />

nen winaaRmdegobis gawevas da asabuTebdnen sulTnis<br />

xelisuflebisagan gamoyofis SeuZleblobas. <strong>qemal</strong>ma<br />

aSkarad ver gabeda gamosuliyo sasuliero pirebis<br />

winaaRmdeg. magram moiyvana damajerebeli argumentebi<br />

maTi usafuZvlo debatebis winaaRmdeg. “batonebo,<br />

ganacxada <strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>ma, suvereniteti da Zala-<br />

ufleba aravis gadacemia akademiuri diskusiis Sede-<br />

gad. suvereniteti moipoveba Zalis saSualebiT, Zalis<br />

zemoqmedebis Sedegad. Zalis gamoyenebis gziT osma-<br />

lo sulTnebma moipoves Zalaufleba Turqebze, rom-<br />

lebzedac isini batonobdnen eqvsi saukunis ganmav-<br />

76


lobaSi, axla es xalxi aRsdga maT winaaRmdeg da<br />

ukuagdebs is da xelSi aiRebs suvereniteti, romelic<br />

mas ekuTvnis kanonis safuZvelze, es momxdari faqtia.<br />

amocana mdgomareobs imaSi, rom vaRiaroT faqti”<br />

[59.142].<br />

<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>ma rkiniseburi logikisa da ze-<br />

moqmedebis ZaliT daarwmuna mowinaaRmdegeni mxari<br />

daeWiraT misi winadadebisaTvis. amis Semdeg sakiTxi<br />

martivad gadawyda: saRamos sxdomaze erTxmad miiRes<br />

kanoni sulTnis saero xelisuflebis gauqmebis Se-<br />

saxeb.<br />

Aamgvarad, 1922 wlis 1 noembers erovnulma krebam<br />

daadgina gauqmebuliyo sulTnis saero xelisufleba.<br />

sulTnis xelisflebis gauqmebasTan erTad, arse-<br />

boba Sewyvita sulTnis marionetulma mTavrobam.<br />

xelisfleba stambolSi erovnuli krebis xelSi ga-<br />

davida. osmaleTis imperiis ukanaskneli sulTani meh-<br />

med VI (vahidedini) imis gamo, rom mis winaaRdeg<br />

TurqeTis erovnulma krebam aRZra saqme Ralatis<br />

Sesaxeb, 1922 wlis 17 noembers ingliselebis dax-<br />

marebiT gaiqca TurqeTidan. meore dRes, 18 noembers,<br />

ufliswuli abdul-mejidi arCeul iqna ”yvela mus-<br />

limTa xalifad”[35.95].<br />

eronvulma krebam gaauqma sulTnis saero xeli-<br />

sufleba da dautova mas sasuliero Zalaufleba<br />

(xalifoba). sakiTxis ase naxevrad gadawyveta iyo<br />

daTmoba feodalur-klerikaluri wreebis mimarT,<br />

magram <strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>i ar apirebda naxevar gzaze<br />

77


gaCerebas. axla misi mizani iyo respublikis gamoc-<br />

xadeba.<br />

gadauwyveteli rCeboda mTavari sakiTxi: rogor<br />

unda yofiliyo axali TurqeTis saxelmwifo wyobi<br />

leba. mejlisis SigniT gamwvavda brZola qveynis<br />

Semdgomi ganviTarebis gzaze da saxelmwifos mmarT<br />

velobis formaze. sasulTnos gauqmebis Semdeg<br />

TurqeTis saxelmwifos mmarTvelobis forma iurid<br />

iulad ar iyo dadgenili. <strong>qemal</strong>istebs hqonda winaa<br />

Rmegobrivi Sexeduleba am sakiTxeze. umravlesoba<br />

Tvlida, rom araviTar SemTxvevaSi ar SeiZleboda<br />

gauqmebuliyo naxevrad Teokartiuli reJimi. erovnul<br />

krebaSi Seiqmna ramdenime jgufi TurqeTis momaval<br />

politikur reJimTan dakavSirebiT.<br />

parlamentis erT-erTma mTavrama jgufma wamoayena<br />

winadadeba, TurqeTi gamoecxadebinaT konstituciur<br />

monarqiad. <strong>qemal</strong>istebis erT-erTi lideri rauf bei<br />

upiratesobas aniWebda sasulTnos. amis gamo <strong>qemal</strong>s<br />

da maT Soris Seiqmna seriozuli uTanxmoeba. rauf<br />

beim kontaqti daamyara <strong>qemal</strong>is mowinaaRmdege jguf-<br />

Tan. igi sayvedurobda <strong>qemal</strong>s, rom saTanadod ar<br />

afasebda ganmaTavisuflebel brZolaSi qiazi yarabe-<br />

qirs, ali fuad faSasa da rauf beis Rvawls. rauf<br />

bei aSkarad gamovida <strong>qemal</strong>is winaaRdeg da ganacxa-<br />

da, rom ”qemlama xelSi Caigdo mTeli xelisufleba.”<br />

sxva generlebmac am sakiTxSi mxari dauWires mas.<br />

<strong>qemal</strong>istebs Soris warmoiSva pirveli seriozuli<br />

78


ganxeTqileba. parlamentSi Seiqmna opoziciuri gene<br />

rlebis jgufi rauf beis meTaurobiT.<br />

opoziciam gadawyvita esargebla lozanis konfe-<br />

renciaze TurqeTis delegaciis rTuli mdgomareobiT<br />

da mejlisSi gaaZliera gamosvlebi <strong>qemal</strong> faSas<br />

winaaRmdeg. opozicionerebi moiTxovdnen, rom gadae-<br />

caT xelisfleba sulTnisaTvis da wasuliynen<br />

daTmobaze antantis saxelmwifoebis mimarT.<br />

6 marts opoziciis deputatbma moiTxoves See-<br />

tanaT cvlileba saarCevno kanonSi. maTi kanonproeq-<br />

tis mixedviT, mejlisis deputati SeiZleba yofiliyo<br />

mxolod is piri, romelic dabadebuli iyo anato-<br />

liaSi da aRmosavleT TrakiSi, an romelic mudmivad<br />

cxovrobda saarCevno olqSi aranakleb 5 wlisa. es<br />

kanonproeqti uSualod mimarTuli iyo <strong>qemal</strong>is<br />

winaaRmdeg, radgan igi daibada salonikSi, romelic<br />

im dros aRar Sedioda TurqeTis SemadgenlobaSi da<br />

ar ucxovria erTsa da imave adgilas 5 wlis gan-<br />

mavlobaSi. Opoziciis es moTxovna uaryofil iqna.<br />

aseT viTarebaSi <strong>qemal</strong>ma gadawyvita opoziciis sabo-<br />

loo winaaRmdegobis daZlevis mizniT daearsebina<br />

politikuri partia da vadamde Caetarebina parla-<br />

mentSi arCevnebi.<br />

1923 wlis 1 aprils gamoqveynda dadgenileba par-<br />

lamentSi vadamde arCevnebis Catarebis Sesaxeb. 8 ap-<br />

rils, arCevnebis win <strong>qemal</strong>ma gamoaqveyna cxra prin-<br />

cipisgan Semdgari saxalxo partiis Tezisebi, rome-<br />

lic amave dros iyo winasaarCevno programa. ris<br />

79


mixedviTac TurqeTis suvereniteti ekuTvnoda ers,<br />

romlis nebis gamomxatveli erTaderTi organo -<br />

TurqeTis didi erovnuli kreba iyo. yvela kanoni<br />

miRebuli unda yofiliyo am principis gaTvaliswi-<br />

nebiT [20.65].<br />

<strong>qemal</strong>istebma didi saarCevno kampania Caatares. aR-<br />

saniSnavia, rom <strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>ma winasaarCevno siebi<br />

piradad Seadgina. 1923 wlis 23 ivliss Catarda meore<br />

mowvevis parlamentis riggareSe arCevnebi. <strong>qemal</strong>is-<br />

tebma arCevnebSi moipoves STambeWdavi gamarjveba. 286<br />

deputatidan <strong>aTaTurqis</strong> momxreebma 263 adgili<br />

daikaves. amave dros parlamentSi 20%-mde gaizarda<br />

samxedroTa raodenoba. ”opoziciis meore jgufma”<br />

parlamentSi deputatis verc erTi mandati ver miiRo,<br />

ris Semdegac <strong>qemal</strong>ma kidev ufro ganimtkica pozi-<br />

ciebi parlamentSi da xalxis masebis mxardaWera moi<br />

pova[34.56].<br />

23 agvistos gaixsna meore mowvevis ATurqeTis did<br />

erovnuli kreba. romelzec <strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>i airCies<br />

Tavmjdomared.<br />

1923 wlis 9 seqtembers mowveuli iqna ”saxalxo<br />

partiis” damfuZnebeli kreba da 11 seqtemebers ofi-<br />

cialurad gamocxadda “saxalxo partiis” daar<br />

seba(1924 wlis noembridan ”saxalxo partias” ewodeba<br />

”saxalxo-<strong>respublikur</strong>i partia”). saxalxo-respubli-<br />

kuri partia daarsda ”uflebaTa dacvis pirveli jgu-<br />

fis” bazaze[23.42].<br />

80


partiis Tavmjdomared arCeul iqna <strong>mustafa</strong> qe-<br />

mali, romelsac es Tanamdeboba gardacvalebamde eka-<br />

va (1938 w. 10 noemberi).<br />

6 oqtombers TurqeTis jarebi Sevidnen stambo<br />

lSi, riTac damTavrda qveynis ganTavisufleba oku-<br />

pantebisagan. 13 oqtombers ankara gamocxadda Turqe-<br />

Tis dedaqalaqad, romelic 1919 wlidan iyo TurqeTis<br />

erovnul-ganmaTavisuflebeli moZraobis centri.<br />

mTeli qveyana zeimobda interventebze gamarjve-<br />

bas. swored aseT viTarebaSi <strong>qemal</strong>ma gadawyvita<br />

ganexorcielebina Tavisi mizani - gamoecxadebina<br />

respublika.<br />

1923 wlis 29 oqtombers <strong>mustafa</strong> qemlama ”saxa<br />

lxo partiasa” da mejliss warudgina ismeT faSa<br />

sTan erTad SemuSavebuli proeqti, romelic Sedge<br />

boda sami punqtisagan:<br />

1. TurqeTis saxelmwifos mmarTvelobis formaa -<br />

respublika;<br />

2. TurqeTis saxelmwifos meTaurobs TurqeTis<br />

didi erovnuli kreba;<br />

3. TurqeTis saxelmwifos Sinaganawess marTavs<br />

ministrTa sabWo;<br />

1923 wlis 29 oqtombers saRamos 8 saaTsa da 30<br />

wuTze TurqeTis didma erovnulma krebam miiRo<br />

dadgenileba, TurqeTi gamocxadebuliyo respublikad.<br />

15 wuTis Semdeg <strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>i, aseve erTxmad<br />

airCies respublikis pirvel prezidentad. es amabavi<br />

imave Rames acnobes qveyanas 101 saarti leriozalpiT.<br />

81


30 oqtombers mTavrobis pirveli Tavmjdomare gaxda<br />

ismeT faSa[31.79].<br />

respublikis gamocxadebis Semdeg gasauqmebeli<br />

rCeboda osmaleTis saxelmwifo wyobis ukanaskneli<br />

burji - saxalifo. xalifas garSemo ikribebodnen<br />

qveynis reaqciuli Zalebi, romelTac surdaT daem-<br />

xoT <strong>respublikur</strong>i reJimi da aRedginaT sasulTno.<br />

ukanasknelma xalifam abdul mejidama daiwyo<br />

kavSiris damyareba <strong>qemal</strong>istebis reJimiT ukmayofi<br />

lo elementebTan, rogorc qveynis SigniT, ise mis<br />

gareT. indoeTSi, egvipteSi da sxva qveynebSi qveynd<br />

eboda mowodebebi “xalifas” dasacavad.<br />

erovnul krebaSi memarjvene liderebi asabuTe<br />

bdnen, rom Tu TurqeSi gauqmdeboda saxalifo, igi<br />

dakargavda islamur qveynebs Soris wamyvani saxelm<br />

wifos mniSvnelobas da mkveTrad daecemoda Turqe<br />

Tis saerTaSoriso avtoriteti. zogierT deputats<br />

(rauf bei, reSeT bei) urTierToba hqonda xalifas<br />

Tan, ramac SeSfoTeba gamoiwvia <strong>qemal</strong>istebs Soris.<br />

1924 wlis 15 Tebervals samxedro wvrTnis Casa-<br />

tareblad izmirSi Cavidnen premier-ministri ismeT<br />

faSa, erovnuli Tavdacvis ministri qiazim faSa da<br />

generaluri Stabis ufrosi fevzi faSa. armiis meTa-<br />

urebTan erTad Catarda Sekreba, romelzedac ga-<br />

dawyda saxalifos gauqmeba. samxedro wvrTnis dam-<br />

Tavrebis Semdeg, 3 marts ankaraSi gaixsna TurqeTis<br />

didi erovnuli krebis sesia, romelmac miiRo dad-<br />

genileba saxalifos gauqmebis Sesaxeb. ukanasknelma<br />

82


xalifam abdul-mejidma, TurqeTi datova. amasTan<br />

erTad qveynidan gaaZeves osmaleTis dinastiis yvela<br />

wevri da moaxdines maTi qonebis konfiskacia.<br />

sabolood gauqmda sulTnis rogorc saero, ise<br />

sasuliero xelisufleba da <strong>TurqeTSi</strong> <strong>respublikur</strong>i<br />

wyobileba damyarda, riTac daiwyo axali era qveynis<br />

istoriaSi.<br />

amrigad, anatoliaSi dawyebuli antiimperiali<br />

sturi erovnul-ganmaTavisuflebeli moZraoba revo<br />

luciaSi gadaizarda, ris Sedegadac <strong>qemal</strong>istebma<br />

mokle droSi ganaxorcieles sami mniSvnelovani aqti:<br />

gaauqmes sasulTno da saaxlifo; gamoacxades respub-<br />

lika da Seudgnen radikaluri reformebis gatarebas,<br />

romelic Tavisi mniSvnelobiT kulturuli revo-<br />

luciis tolfasi iyo.<br />

<strong>qemal</strong>isturi revoluciis specifikuri Tavisebu<br />

reba mdgomareobs imaSi, rom revolucia moxda ara<br />

qvemodan, xalxis ajanyebis Sedegad, aramed zemodan<br />

parlamentis gziT, <strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>is xelmZRvanelo-<br />

biT.<br />

<strong>qemal</strong>isturi revolucia TaviseburebebiT xasia<br />

Tdeba. es iyo, mSvidobiani gziT, TurqeTis revol<br />

uciuri gardaqmna, xaverdovani revolucia. romlis<br />

xelmZRvaneli da sulisCamdgmeli iyo <strong>mustafa</strong> qema-<br />

li. igi konfliqtis mosagvareblad jer mSvidobian<br />

gzas irCevda, Semdeg zewolas mimarTavda da iaraRs<br />

ukidures SemTxevvaSi iyenebda.<br />

83


marTalia, revoluciuri gardaqmnebis dros qema-<br />

li molaparakebasTan erTad zogjer zemoqme debas da<br />

muqarasac mimarTavda, magaram es iyo ukiduresi zoma.<br />

TurqeTis revoluciaSi udidesi wvlili <strong>mustafa</strong> qe-<br />

mals miuZRvis da amitomac mas istoriaSi qema-<br />

listur revolucias uwodeben.<br />

didia <strong>qemal</strong>isturi revoluciis istoriuli mni<br />

Svneloba aRmosavleTis xalxebisaTvis. igi saukeT<br />

eso magaliTad SeiZleba CaiTvalos aRmosavleTis<br />

muslimuri qveynebisaTvis, Tu rogor SeiZlეba mSvi<br />

dobiani gziT revoluciis ganxorcieleba.<br />

84


Tavi Tavi Tavi III III . .<strong>mustafa</strong> . <strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong> <strong>qemal</strong> <strong>aTaTurqis</strong><br />

reformebi<br />

reformebi<br />

<strong>TurqeTSi</strong> <strong>respublikur</strong>i mmarTvelobis gamocx<br />

adebis Semdeg, <strong>qemal</strong>istebi Seudgnen radikaluri<br />

reformebis gatarebas; politikuri wyobilebis<br />

ganmtkicebas; ekonomikis ganviTarebas; xalxis masebis<br />

kulturuli da yofa-cxovrebis donis gaumjobesebas.<br />

magram, reformebis gatarebas yvela ar uWerda mxars.<br />

mejlisis SigniT gamwvavda brZola <strong>qemal</strong>istebsa da<br />

reformebis mowinaaRmdegeebs Soris. reaqciuli Za-<br />

lebi cdilobdnen Zveli wyobilebis SenarCunebas.<br />

xalifatis gauqmebis Semdeg, politikuri wyob<br />

ilebis ganmtkicebis mizniT yvelaze mniSvnelovani<br />

RonisZieba iyo parlamentis mier 1924 wlis 20 apri<br />

lis TurqeTis respublikis pirveli konstituciis<br />

miReba. romliTac moxda feodaluri wyobilebis naS-<br />

Tebis likvidacia da burJuaziuli sistemis damya-<br />

reba [51.83].<br />

reformebis gatarebas xelmZRvanelobda 1924 wlis<br />

8 noembers Sedgenili mTavrobis axali kabineti,<br />

premier-ministr ismeT faSas meTaurobiT.<br />

1923 wlidan <strong>TurqeTSi</strong> ”saxalxo-<strong>respublikur</strong>i<br />

partiis” erTpirovnuli mmarTveloba damyarda, rome-<br />

lic gagrZelda 1946 wlamde, mravalpartiuli sis-<br />

temis SemoRebamde.<br />

kapitalisturi ganviTarebis gzaze TurqeTisa<br />

Tvis seriozul dabrkolebas warmoadgenda qveynis<br />

85


saukunovani CamorCeniloba mecnierebis, ganaTlebis,<br />

kulturisa da yofa-cxovrebis sferoSi. erovnuli<br />

burJuazia dainteresebuli iyo evropuli kulturis<br />

danergviT, rac xels Seuwyobda xalxis ganviTarebis<br />

donis amaRlebas da qveynis kapitalisturi gziT<br />

winsvlas [34.91].<br />

TurqeTis respublikis gamocxadebis (1923w. 29<br />

oqtomberi), saxalifos gauqmebis (1924w. 3 marti) da<br />

Sida opoziciuri Zalebis damarcxebis Semdeg, qema-<br />

listebs miecaT saSualeba gaetarebinaT mTeli rigi<br />

evropuli yaidis reformebi axali tipis saxelmwi-<br />

fos mSeneblobisaTvis.<br />

<strong>qemal</strong>istebma drois sakmaod mcire monakveTSi SeZ-<br />

les sazogadoebis im civilizirebul sazRvrebamde<br />

miyvana, saidanac qveynis demokratiul modernizacias<br />

gaexsneboda gza. evropuli qveynebisagan gansxvavebiT<br />

sekularizacia <strong>TurqeTSi</strong> ar yofila sazogadoebis<br />

evoluciuri cvlilebebis Sedegad momxdari faqti.<br />

evropaSi saero saxelmwifoebi warmoiqmna burJuaziis<br />

gaCenasTan erTad feodalizmis winaaRmdeg brZolaSi.<br />

X1X s. <strong>TurqeTSi</strong> ”TanzimaTisa” da XX s. 10-ian<br />

wlebSi ”axalgazrda Turqebis” mTavrobis mier gata-<br />

rebulma reformebma ver uzrunvelyves TurqeTis<br />

feodaluri Suasaukuneobrivi CamorCenilobis daZ-<br />

leva da evropuli tipis saxelmwifos Camoyalibeba.<br />

amitom, ”saxalxo-<strong>respublikur</strong>i partiis” xelmZRvane-<br />

lobiT reformebis gatarebisas (istoriuli <strong>roli</strong>,<br />

romelic evropaSi burJuaziam iTamaSa) <strong>TurqeTSi</strong> biu-<br />

86


okratiam Seasrula, kerZod ki samxedro generali-<br />

tetma[22.65].<br />

1924 wlis 3 marts parlamentma miiRo kanoni Sa-<br />

riaTisa da vakufebis saministros gauqmebis Sesaxeb<br />

da mis nacvlad daarsda kulturis saministro. mis<br />

xelT gadavida meCeTebisa da Teqeebis xelmZRvane-<br />

loba. mas hqonda ufleba daeniSna da gadaeyenebina<br />

imamebi, Seixebi da sxva sasuliero pirebi. daiwyo<br />

samzadisi evropuli tipis axali samoqalaqo kodeq-<br />

sis SemuSavebisaTvis. osmaleTis dros, saxelmwifo<br />

samarTali SariaTis principebs emyareboda. axlad<br />

Seqmnil TurqeTis respublikas mis mier dawyebuli<br />

evropizaciis saqmeSi upirveles yovlisa unda moex-<br />

dina axali samarTlebrivi sistemis Seqmna. gaiTva-<br />

liswina ra es mdgomareoba, aTaTurqma 1924 wlis 1<br />

martis parlamentis sxdomaze gamosvlisas ganacxada<br />

Zveli osmaluri samarTlebrivi sistemis Secvlis<br />

aucileblobis Sesaxeb, rac Semdgom 1925 wels gai-<br />

meora ankaraSi samarTlis fakultetis gaxsnis ce-<br />

remonialze.<br />

1922 wels <strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>i werda: ”erovnuli moZ-<br />

raobis Semdeg Cven vagrZelebT brZolas mecnierebis,<br />

ganaTlebisa da ekonomikis sferoSi da me darw-<br />

munebuli var, rom am sarbielzec Cven mivaRwevT ga-<br />

marjvebas”[9.223].<br />

axali Turquli samoqalaqo kodeqsi SemuSavebuli<br />

iqna specialuri komisiis mier Sveicariuli modelis<br />

mixedviT. komisiis SemadgenlobaSi CarTuli iyvnen<br />

87


TurqeTis yvelaze kompetenturi iuristebi. kodeqsi<br />

Seicavda umetesad, saero xasiaTis samarTlebriv<br />

normebs, rogoricaa: qonebrivi da saxelSekrulebo<br />

urTierTobebi; qalisa da mamakacis Tanasworobis;<br />

memkvidreobis, mzrunvelobisa da sxva samoqalaqo-<br />

samarTlebrivi urTierTobebi. axali kodeqsis mTava-<br />

ri damaxasiaTebeli niSani iyo mesakuTris samarT-<br />

lebrivi uflebebisa da kerZo sakuTrebis dacva.<br />

1926 wlis 26 maiss damatebiT gamoica kanoni #864<br />

”samoqalaqo kanonis amoqmedebisa da cxovrebaSi<br />

danergvis Sesaxeb.” romlis mixedviT muslimebisa da<br />

qristianebis uflebebi samarTlebrivi TvalsazrisiT<br />

erT safuZvels emyareboda[54.97].<br />

1926 wlis 1 maiss miiRes italiur modelze Se-<br />

muSavebuli sisxlis samarTlis axali kodeqsi, rom-<br />

lis mixedviTac erTi da imave danaSaulisaTvis mus-<br />

limi da qristiani mosaxleoba kanonis winaSe erT-<br />

nairad agebda pasuxs. Zveli osmaluri samarTlis<br />

sistemis mixedviT, saxelmwifoSi mosaxleoba religi-<br />

uri kuTvnilebis Sesabamisad religiuri Temis kano-<br />

nis mixedviT isjeboda. amitom axali kodeqsi winga-<br />

dadgmuli nabiji iyo kanonis winaSe qveynis mosax-<br />

leobis ufleba-movaleobebSi gaTanabrebis Tval-<br />

sazrisiT.<br />

1926 wlis 3 martidan miRebuli arbitraJis kano-<br />

nis mixedviT sasamarTlom moipova damoukidebloba,<br />

riTac mosamarTleze zemdgomi organoebis zewola<br />

aikrZala.<br />

88


1926 wlis maisSi germaniisa da italiis kanonebze<br />

dayrdnobiT momzadebuli iqna axali kanoni “vaWro-<br />

bis Sesaxeb,” romelic ori nawilisagan Sedgeboda:<br />

saxmeleTo da sazRvao vaWrobis kanoni. romelic 1926<br />

wlis 29 maiss iqna miRebuli [34.53].<br />

1928 wlis 8 maiss miRebuli iqna kanoni sesxis<br />

Sesaxeb. romelmac garkveulwilad moawesriga vaWro-<br />

baSi valisa da sesxis sakiTxi da safuZveli Seuqmna<br />

or mxares Soris vaWrobis eTikuri normebis dacvas<br />

[34.57].<br />

Sveicariuli kanonis safuZvelze momzadebuli<br />

iqna kanoni administraciuli sasamarTlosa da ga-<br />

kotrebis Sesaxeb, romelic ZalaSi Sevida 1929 wlis<br />

24 aprils. cota mogvianebiT, 1932 wels, am kanonSi<br />

Setanili iqna cvlilebebi arsebuli xarvezebis aR-<br />

mosafxvrelad[58.72.].<br />

sawyis etapze, sazogadoebis deislamizaciis miz-<br />

niT, mniSvnelovani RonisZieba iyo evropuli tan-<br />

sacmlis SemoReba.<br />

1925 wlis 25 noembers parlamentma miiRo kanoni<br />

fesebis akrZalvis da aucileblad evropuli qudebis<br />

tarebis Sesaxeb.AaikrZala osmalebisTvis dama-<br />

xasiaTebeli qudebis, fafaxebisa da fesebis tareba<br />

da maT nacvlad SemoiRes evropuli qudebi. saxel-<br />

mwifo moxeleebi valdebuli iyvnen sazogadoebriv<br />

adgilebSi yofiliyvnen evropulad Cacmuli, erTma-<br />

neTs misalmebodnen evropuli wesiT da sxva.<br />

89


dadgenileba agreTve ukrZalavda sasuliero tan-<br />

sacmlis tarebas im pirebs, romlebic aRar iyvnen<br />

kultis msaxurni.<br />

<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>i qveynis raionebSi mogzaurobis<br />

dros evropulad iyo Cacmuli da amiT sxvebs aZlev-<br />

da magaliTs.<br />

1925 wlis 30 noembers parlamentma miiRo kanoni,<br />

romliTac gauqmda religiuri devriSuli ordenebi.<br />

adre isini did rols TamaSobdnen TurqeTis saSinao<br />

cxovrebaSi da maTi ricxvi mniSvnelovani iyo.<br />

yoveli seqtis saTaveSi Seixi idga. mas brmad emorCi-<br />

leboda derviSTa masa. sargeblobdnen ra calkeuli<br />

pirebis fanatizmiT Seixebma moipoves didi gavlena.<br />

gansakuTrebiT Soreul raionebSi, sadac centraluri<br />

xelisuflebis gavlena susti iyo. amasTan erTad<br />

likvidirebuli iqna devriSebis TavSeyrisa da Tayva-<br />

niscemis adgilebi[35.108].<br />

samarTlebiv sferoSi reformebis gatarebamde 1925<br />

wlis 26 marts miRebul iqna kanoni <strong>TurqeTSi</strong><br />

evropuli kalendrisa da drois sistemis SemoRebis<br />

Sesaxeb, romelic ZalaSi Sevida 1926 wlis 1 ianv-<br />

ridan. gauqmda adre arsebuli hijrisa da berZnuli<br />

kalendari, ramac xeli Seuwyo evropul sazogadoe-<br />

basTan TurqeTis Semdgom integracias. am Tvalsaz-<br />

risiT Zalian mniSvnelovani iyo 1929 wlis 26 marts<br />

gamocemuli metrologiuri kanoni wonis erTeulis<br />

mowesrigebisaTvis. mTeli TurqeTis maStabiT SemoRe-<br />

buli iqna erTiani zomisa da wonis erTeuli, ramac<br />

90


kidev ufro gaadvila vaWrobis saqme rogorc qveynis<br />

SigniT, aseve mis farglebs gareT.<br />

TurqeTis respublikis sekularizaciis saqmeSi<br />

didi mniSvneloba hqonda dasvenebis dReebisa da<br />

erovnuli dResaswaulebis dadgenas. am mizniT 1929<br />

wlis 27 maiss TurqeTis parlamentma miiRo kanoni,<br />

romliTac dadgenili iqna erovnuli dResaswaulis<br />

dReebi. kviris bolo dRed <strong>TurqeTSi</strong> muslimebisaT-<br />

vis paraskevi iTvleboda, ebraelebisaTvis SabaTi,<br />

xolo qristianebisaTvis ki kvira. radgan es dasav-<br />

leTis qveynebTan urTierTobaSi erTgvar dabrkole-<br />

bas qmnida. axali kanoniT dasvenebis dRed kvira<br />

iqna gamocxadebuli[22.73].<br />

1928 wels TurqeTis didma erovnulma krebam<br />

konstituciidan amoiRo fraza ”TurqeTis saxelmwi-<br />

fo religia islamia.” amgvrad religia sabolood<br />

gamoeyo saxelmwifos. am faqts udidesi mniSvneloba<br />

aqvs, radgan TurqeTi dRemde erTad erTi muslimuri<br />

saxelmwifoa, sadac religia gamoyofilia saxel-<br />

mwifosagan[36.9].<br />

religiis gamoyofa saxelmwifosagan ar niSnavda<br />

imas, rom <strong>qemal</strong>istebma daiwyes brZola mrwamsis<br />

winaaRmdeg. TurqeTis mTavroba cdilobda religiis<br />

gamoyenebas axali saxelmwifos interesebisaTvis.<br />

1929 wlidan <strong>TurqeTSi</strong> ZalaSi Sevida kanoni<br />

”TurqeTis moqalaqeobis Sesaxeb,” romelmac sabol<br />

ood bolo mouRo kapitulaciebis normebs TurqeTis<br />

kanonmdeblobaSi.<br />

91


<strong>qemal</strong>istebma gansakuTrebiT didi yuradReba<br />

dauTmes ganaTlebis gardaqmnas. 1924 wlis martSi<br />

TurqeTis didma erovnulma krebam miiRo kanoni er-<br />

Tiani swavlebis SemoRebis Sesaxeb.<br />

uaRresad didi mniSvneloba hqonda anbanis re-<br />

formas. arsebuli anbani didad aferxebda mosax-<br />

leobaSi wera-kiTxvisa da swavla-ganaTlebis gavrce-<br />

lebas. <strong>TurqeTSi</strong> respublikis gamocxadebamde wera-<br />

kiTxvis mcodneTa ricxvi sakmaod dabali iyo. sa-<br />

suliero pirebi did winaaRmdegobas uwevdnen la-<br />

Tinuri anbanis SemoRebas. 1928 wlis 1 noembers Tur-<br />

qeTis didma erovnulma krebam miiRo kanoni anbanis<br />

reformis Sesaxeb, romlis safuZvelze arabuli<br />

anbani Seicvala laTinuriT. es iyo metad mniSvne-<br />

lovani RonisZieba, mosaxleobis swavla-ganaTlebisa<br />

da saerTod, qveynis kulturisa da mecnierebis gan-<br />

viTarebis saqmeSi.<br />

axali anbanis swrafad aTvisebis mizniT, 1928<br />

wlis dekemberSi gaixsna pirveli erovnuli skolebi.<br />

1929 wlis damdegs <strong>TurqeTSi</strong> ukve funqcionirebda<br />

aTasze meti aseTi skola. romlebSic 1928-1929 wlebSi<br />

wera-kiTxva Seiswavla 500 aTasze metma kacma. aman<br />

xeli Seuwyo wera-kiTxvis mcodneTa gazrdas da<br />

mosaxleobis kulturuli donis amaRlebas.<br />

ganaTlebis Semdgomi srulyofisaTvis TurqeTis<br />

mTavrobam moiwvia sazRvargareTidan specialistebi,<br />

romelTa daxmarebiTac SemuSavebul iqna axali sas-<br />

wavlo programa. erTdroulad miRebul iqna zomebi<br />

92


pedagogiuri kadrebis mosamzadeblad. 1926 wels an-<br />

karasa da izmirSi gaixsna pedagogiuri institutebi,<br />

gaizarda pedagog-maswavlebelTa xelfasebi, ramac<br />

dadebiTi gavlena moadina profesiuli donis amaR-<br />

lebasa da socialuri mdgomareobis gaumjobesebaze<br />

[83.74].<br />

oTxi wlis ganmavlobaSi (1926-1929) gaixsna asobiT<br />

axali skola, sadac moswavleTa raodenoba 382 aTa-<br />

sidan 517 aTasamde gaizarda.<br />

iseve rogorc aziis sxvadasxva qveynebSi, Tur-<br />

qeTSic qali yovelgvar uflebebs moklebuli iyo.<br />

<strong>TurqeTSi</strong> qalTa emansipacias saTave M<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>-<br />

ma daudo.<br />

1922 wels berZnebisagan izmiris gaTavisuflebis<br />

Semdeg, M<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>ma colad SeirTo mdidari<br />

vaWris qaliSvili latife. igi sakmaod ganaTlebuli<br />

iyo. damTavrebuli qonda parizis universiteti,<br />

icoda ramdenime evropuli ena, kargad erkveoda<br />

musikaSi, ukravda klasikosebis nawarmoebebs da sxva.<br />

qorwili <strong>qemal</strong>ma Zveli adaT-wesebiT ar gadai-<br />

xada. saqorwino ceremoniali Catarda kacebisa da<br />

qalebis monawileobiT. latife Tavsaburavis gareSe<br />

iyo, qorwili Catarda fuladi gamosasyidebisa da<br />

saCuqrebis gareSe. meore dRes M<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>i<br />

meuRlesTan erTad ewvia izmiris Teatrs. yovelive<br />

aman religiur wreebSi aRSfoTeba gamoiwvia. opo-<br />

ziciam mejlisSi Seitana SekiTxva M<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>is<br />

qorwilTan dakavSi rebiT.<br />

93


<strong>aTaTurqis</strong> rCeviT, latife did muSaobas eweoda<br />

qalTa sazogadoebaSi Zveli tradiciuli gadmonaS-<br />

Tebis likvidaciis mizniT. yvelgan, maT Soris mej-<br />

lisSic, igi Tavsaburavis gareSe dadioda, es metad<br />

aRizianebda fanatikosebs. magram igi ar aqcevda amas<br />

yuradRebas da aqtiurad ibrZoda qalTa emansipacii-<br />

saTvis.<br />

<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>i didad afasebda im wvlils, rome-<br />

lic qalebma Seitanes erovnul-ganmaTavisuflebel<br />

moZraobaSi da respublikis gamocxadebis Semdeg<br />

xels uwyobda maTi uflebebis gaTanasworebas mama-<br />

kacebTan.<br />

1926 wels gamocemuli kanoniT qalebma pirvelad<br />

TurqeTis istoriaSi mamakacebTan erTad miiRes po-<br />

litikuri uflebebi, saarCevno xmis uflebis gamok-<br />

lebiT. es iyo pirveli nabiji qalebis emansipaciis<br />

gzaze. aikrZala mravalcolianoba; Cadris tareba; 18<br />

wlamde gogonebis gaTxoveba. 1927 wlis kanoniT, qa-<br />

lebs miecaT ufleba emsaxuraT saxelmwifo dawe-<br />

sebulebebSi.<br />

stambolsa da ankaraSi gaixsna qalTa umaRlesi<br />

pedagogiuri institutebi; saswavleblebi da liceu-<br />

mebi; 1928 wels gaixsna pirveli qalTa skola, musika-<br />

luri da fizikuri aRzrdis pedagogebis mosamza-<br />

deblad.<br />

30-ian wlebSi konstituciaSi Seitanes cvlil<br />

ebebi, romliTac qalebs mieniWaT ufleba monawil<br />

eoba mieRoT municipalur da mejlisis arCevnebSi.<br />

94


amrigad, qalebma miiRes mamakacebTan Tanasworad<br />

monawileobis ufleba qveynis sazogadoebriv, kul-<br />

turul da politikur cxovrebaSi. ”<strong>qemal</strong>istebi<br />

aRmoCndnen evropelebze progresulebi qalebisaTvis<br />

uflebebis miniWebis saqmeSi.”<br />

1934 wels TurqeTis parlamentma miiRo gvaris<br />

kanonmdebloba (winaT Turqebi atarebdnen mxolod<br />

saxelsa da mamis saxels an metsaxels). romliTac<br />

gauqmda titulebi da mimarTvis Zveli formebi: faSa;<br />

bei; effendi da sxva. M<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>s gvarad uboZes<br />

aTaTurqi (”Turqebis mama”), ismeT faSam ki inonou<br />

(inonu soflis saxelwodebaa, sadac man moipova<br />

gamarjveba berZnebze)[37.64].<br />

<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>is iniciativiTa da finansuri dax-<br />

marebiT 1929-1930 wlebSi daarsda TurqeTis saisto-<br />

rio da lingvisturi sazogadoebebi. am sazogadoe-<br />

bebma didi <strong>roli</strong> Seasrules qveynis kulturisa da<br />

humanitaruli mecnierebebis ganviTarebis saqmeSi.<br />

30-iani wlebis dasawyisSi saxelmwifos daxmare-<br />

biT gaixsna muzeumebi. romlebmac qveynis kulturis<br />

propagandis saqmeSi mniSvnelovani <strong>roli</strong> Seasrules..<br />

garkveuli nabijebi gadaidga sabiblioTeko saqmis<br />

gaumjobesebis, musikaluri da Teatraluri xelov-<br />

nebis ganviTarebisaTvis.AankaraSi, stambolsa da iz-<br />

mirSi gaixsna saxelmwifo Teatraluri, mxatruli da<br />

musikaluri skolebi.<br />

mTavrobam miiRo garkveuli zomebi sportis cent-<br />

ralizaciis mizniT. daarsda sportuli sazogadoe-<br />

95


ebi, klubebi. 1924 wels TurqeTma pirvelad monawi-<br />

leoba miiRo olimpiur TamaSebSi.<br />

qveyanaSi mospes ra Zveli sazogadoebis safuZve-<br />

li, SariaTis normebi, arabuli anbani, religiuri<br />

skolebi, Zveli ganaTlebis sitema, <strong>qemal</strong>istebma moax-<br />

dines gadatrialeba TurqeTis sazogadoebriv da<br />

kulturul cxovrebaSi. romelic SeiZleba Sefasdes,<br />

rogorc kulturuli revolucia.<br />

1927 wlis 15-20 oqtombers Catarda ”saxalxo-<br />

<strong>respublikur</strong>i partiis” II yriloba, romelzec 37 saa-<br />

Tiani sityviT gamovidaM<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>i. man Seajama<br />

1919-1927 wlebSi qveyanaSi momxdari istoriuli mniSv-<br />

nelobis movlenebi da dasaxa qveynis Semdgomi<br />

ganviTarebis gzebi[32.87].<br />

amrigad, <strong>aTaTurqis</strong> xelmZRvanelobiT <strong>qemal</strong> isteb-<br />

ma gaatares evropuli reformebi samarTlis, socia-<br />

luri, sazogdebrivi, kulturisa da ganaTle bis<br />

sferoSi. am reformebma xeli Seuwyves <strong>TurqeTSi</strong><br />

saero sisitemis Camoyalibebasa da ganiviTarebas.<br />

<strong>qemal</strong>izmis reformebi SeiZleba ganvixiloT, ro-<br />

gorc win gadadgmuli nabiji qveynis sekulari za-<br />

ciisa da winsvlis gzaze. reformebma didi gamoZaxi-<br />

li hpoves maSindel msoflioSi da saxeli mouxveWes<br />

<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>s, rogorc progresul moRvawes. re-<br />

formebis Sedegad TurqeTi daadga evropuli gan-<br />

viTarebis gzas[32.78.].<br />

<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>is Sexedulebebidan da <strong>qemal</strong>is<br />

turi principebis dadgenidan 86 weli gavida. am<br />

96


drois manZilze mis Sesaxeb bevri ram daiwera da<br />

Tqmula. warmodgenebi am sakiTxis mimarT gamomdina-<br />

reobda istoriuli warsuliTa da saxelmwifo ideo-<br />

logiis im formiT, rasac saukuneebis ganmavlobaSi<br />

adgili hqonda qveynis cxovrebaSi, romelsac unda<br />

daecva siwmindisa da sarwmunoebis Tavisufleba<br />

respubl- ikur <strong>TurqeTSi</strong>.<br />

97


daskvna askvna askvna<br />

amgvarad, pirvel msoflio omSi osmaleTis da-<br />

marcxebam, antantis qveynebs Soris dRis wesrigSi<br />

daayena misi danawilebis sakiTxi. sulTnis mTavroba,<br />

imisaTvis, rom xelisufleba SeenarCunebina, iZulebu-<br />

li gaxda Tanxmoba ganecxadebina kabalur sazavo<br />

xelSekrulebebze.<br />

didi saxelmwifoebis dapirispirebis fonze Tur-<br />

qeTSi <strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>is meTaurobiT, 1918-1923w.w. mimdi-<br />

nareobda erovnul-ganmanTavisuflebeli moZraoba,<br />

romelmac qveyanaSi <strong>qemal</strong>izmis saxelwodeba miiRo.<br />

<strong>qemal</strong>isturi epoqis yvelaze mniSvnelovani diplo-<br />

matiuri movlena iyo lozanis konferencia, romelic<br />

xelmoweril iqna 1923 wlis 24 ivliss TurqeTsa da<br />

mokavSire saxelmwifoebs Soris. swored am SeTanx-<br />

mebam daudo safuZveli axali saxelmwifos – Tur-<br />

qeTis respublikis Seqmnas. Tu nacionalurma moZrao-<br />

bam <strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>is meTaurobiT miiRo Turqi xalxis<br />

nacionaluri istoriis dawyebis saxelwodeba, maSin<br />

lozanis xelSekruleba, SeiZleba CaiTvalos TurqeT-<br />

Si ekonomikuri istoriis dasawyisad. lozanis xel-<br />

Sekruleba warmoadgens istoriis gamoZaxils ara<br />

marto TurqeTisaTvis, aramed yvela koloniuri da<br />

naxevradkoloniuri aRmosavluri qveynebisaTvis.<br />

TurqeTi gamarjvebulis rangSi araerTxel gamo-<br />

sula. Tumca, lozanamde is arasodes gadaqceula<br />

aRmosavleTisaTvis istoriis magaliTad. am aziurma<br />

98


saxelmwifom moaxerxa ara marto moego brZola<br />

imperialistur saxelmwifoebTan, aramed aiZula isini<br />

eRiarebinaT TavianTi damarcxeba.<br />

<strong>qemal</strong>izmis principebma - <strong>aTaTurqis</strong> azriT<br />

”revolucias Rirseuli saxe misca, romlebic gaxda<br />

safuZvliani da sistemuri debulebebi.” yoveli maT-<br />

gani sruliad damoukidebelia da exeba qveynis eko-<br />

nomikuri da politikuri cxovrebis calkeul dargs.<br />

amave dros es debulebebi erTmaneTisagan gamom-<br />

dinareoben, erTmaneTs eTanxmebian, amitomac maTi<br />

safuZvliani gaazreba da gagebaa saWiro. isini Turqi<br />

xalxisaTvis Tanamedrove cxovrebis uzrunvelyofis<br />

mTavari pirincipebia.<br />

<strong>qemal</strong>istebma qveyanaSi gaatares evropuli refor-<br />

mebi: samarTlis; socialur; sazogdebriv; kulturisa<br />

da ganaTlebis sferoSi. romlebmac xeli Seuwyves<br />

<strong>TurqeTSi</strong> saero, saxelmwifoebrivi politikuri si-<br />

sitemis Camoyalibebas da ganviTarebas.<br />

<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong> aTaTurqma <strong>qemal</strong>isturi revolu<br />

ciuri cvlilebebis gziT, <strong>TurqeTSi</strong> Seqmna evrop<br />

uli kanonmdebloba da humanizmis principebi.<br />

evropuli qveynebisagan gansxvavebiT, aq adgili<br />

qonda istoriuli ganviTarebis winswrebas.Q<strong>qemal</strong>iz-<br />

mis reformebi SeiZleba ganvixiloT rogorc winga-<br />

dadgmuli nabiji qveynis sekularizaciisa da winsv-<br />

lis saqmeSi. romelmac didi gamoZaxili hpoves maSin-<br />

del msoflioSi da saxeli mouxveWes <strong>mustafa</strong> qe-<br />

mals, rogorc progresul moRvawes.<br />

99


<strong>qemal</strong>isturi revolucia TaviseburebebiT xasiaT-<br />

deboda. moZraobas ar hqonia aseTi Tanmimdevroba -<br />

jer revoluciuri Teoria, Semdeg revolucia. Tur-<br />

qeTSi moxda piriqiT - jer revolucia da mxolod<br />

Semdeg, revoluciis msvlelobaSi Seiqmna <strong>qemal</strong>izmi.<br />

sulTnis xelisuflebis damxobisa da respub<br />

likis gamocxadebis periodSi <strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>ma didi<br />

diplomatiuri niWi da politikuri alRo gamoamJ-<br />

Ravna.<br />

TurqeTis uaxles istoriaSi M<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>s<br />

udidesi wvlili miuZRvis. <strong>aTaTurqis</strong> fenomeni imaSi<br />

mdgomareobs, rom igi erTdroulad iyo samxedroc,<br />

religiis damcvelic, saxelmwifo moRvawec, revol<br />

ucioneric da reformatoric.... mis mier gatarebuli<br />

<strong>qemal</strong>izmis principebis Sedegad TurqeTi gadaiqca<br />

revoluciur, nacionalur, xalxosnur, etatistur,<br />

laicistur da <strong>respublikur</strong> saxelmwifod.<br />

respublikis gamocxadebis SedarebiT mokle<br />

istoriul periodSi, islamuri religiis statusTan<br />

dakavSirebiT situacia qveyanaSi mniSvnelovnad<br />

Seicvala.<br />

1928 wels <strong>aTaTurqis</strong> ZalisxmeviT TurqeTis kons-<br />

tituciaSi dafiqsirda religiis gamoyofa saxelmwi-<br />

fosagan.<br />

1937 wlis axalma kanonma uzrunvelyo laicizmis<br />

principis sruli realizireba.<br />

<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong> <strong>aTaTurqis</strong> gardacvelebis Semdeg<br />

(1938 wlis 10 noemberi), misma pirovnebam SeinarCuna<br />

100


erT-erTi didi reformatorisa da progresulad<br />

moazrovne adamianis saxeli da qveynis istoriaSi<br />

misi saqmeebi oqros asoebiT Caiwera.Aamis damadastu-<br />

rebelia is faqtic, rom Turqma erma aTaTurqs dau-<br />

fasa misi Rvawli da ukvdavsayofis niSnad ankaraSi<br />

augo mavzoleumi.<br />

<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong>is Sexedulebebidan da <strong>qemal</strong>isturi<br />

principebis dadgenidan 86 weli gavida. am xnis<br />

manZilze am sakiTxis mimarT bevri ram daiwera da<br />

Tqmula da mjera, rom momavalSic kidev bevri iTq-<br />

meba da daiwereba, radgan Cemi azriT, <strong>aTaTurqis</strong> da<br />

<strong>qemal</strong>izmis fenomeni Tanamedrove TurqeTis saSinao<br />

politikis erT-erTi aqtualuri da saintereso<br />

sakiTxia.<br />

101


Emzar Makaradze<br />

Türkiye Cumhuriyeti’nde Mustafa Kemal Atatürk’ün Rolü<br />

Sunuş<br />

Türkiye Cumhuriyeti jeostratejik konumundan, tarihinden ve<br />

bugünkü durumundan dolayı büyük bir devlettir. Türkiye, son<br />

dönemde ekonomisini çok geliştirildi. O yüzden 21. yüzyılda Türkiye<br />

güçlü olacaktır.<br />

Elinizdeki çalışmada Türkiye Cumhuriyeti’nin kurucusu Mustafa<br />

Kemal Atatürk’ün 1918-1923 yıllarında Kurtuluş Savaşındaki rolünü,<br />

Türkiye’nin devlet yapısını, Atatürk ilkelerini ve diğer konuları<br />

anlatmaya çalıştık. Bütün bınlar çağdaş Türk Devleti’nin temelidir.<br />

Türk Devleti’nin ana prensipleri büyük reformcu Kemal Atatürk’ün<br />

ilkelerine dayanmakta ve adı Kemalizm yani Atatürkçülüktür.<br />

Bu prensibi doğru bir şekilde algılanmadan çağdaş Türkiye’deki<br />

durumu anlamak zor olur.<br />

Böylece amacımız Cumhuriyet’in kurulmasında Musfata Kemal<br />

Atatürk’ün rolünü en iyi şekilde göstermesidir.<br />

102


Emzar Makaradze<br />

The role of Mustafa Kemal Ataturk in Republican Turkey<br />

Summery<br />

The republican Turkey is a big country with its geostrategic<br />

location, historical past, and present day. Turkey has so developed its<br />

own economy for the last decades that the statement “Turkey will<br />

enter in the 21st century as one of the developed country’’ isn’t devoid<br />

of seriousness.<br />

In the present work we tried to present the role of Mustafa Kemal<br />

Ataturk, the founder of the Republican Turkey, in liberation<br />

movement in 1918-1923.The state system of Turkey; the political<br />

orientation of Turkey; the principles of Kemalism and other issues.<br />

This paved was for t to create formation of political system in modern<br />

Turkey.<br />

The official doctrine of the state political Republic of Turkey is<br />

based on the principles of the founder of the Republic, the great<br />

reformer, Kemal Ataturk and is known as Kemalism. It is impossible<br />

to perceive objectively current processes in modern Turkey without<br />

understanding these correctly.<br />

In that way, we made it our aim to summarize and present the<br />

work in which the role of Mustafa Kemal Ataturk in the formation of<br />

Republican Turkey would be clearly represented.<br />

103


gamoyenebuli gamoyenebuli gamoyenebuli wyaroebi wyaroebi da da literatura<br />

literatura<br />

literatura<br />

I. wyaroebi<br />

wyaroebi<br />

1. Ататюрк Кемаль. Избранные речи и выступления. Пер. с<br />

турецкого, редакция и вступительная статья А.Ф. Миллера. М., 1966<br />

2. Aktüel Yıllık 1996. Đstanbul. 1997.<br />

3. Armaner Neda., Atatürk – Din ve Laiklik, Atatürkçülük (ikinci<br />

kitap),Đstanbul,1997.<br />

4. Atatürk Kemal, Nutuk, c.II, Đstanbul, 1973.<br />

5. Atatürk Kemal, Nutuk, c.III , Đstanbul, 1975.<br />

6. „Atatürk’ün Söylev ve Demeçler,“ c.1-3,Ankara,1945-1959.<br />

7. Atatürkçülük (üçuncü kitap),Atatürkçü Düşünce Sistemı.<br />

Đstanbul,1997.<br />

8. Türkiye Cumhuriyeti Anayasasi, Ankara, 1961.<br />

9. Bulut Faik., Ordu ve din. Gözüyle islamci faaliyetler. Đstanbul,<br />

1995.<br />

10. Sendayi Nedin, Atatürk(urduca yayinlarda), Đstanbul, 1965.<br />

II. literatura<br />

literatura<br />

11. afxazava T. ”nacionalizmi Turqul istoriogra-<br />

fiaSi.” disertacia, Tbilisi, 2006.<br />

12. batiaSvili z. TurqeTis SeiaraRebuli Zalebi. Tbi-<br />

lisi, 2000.<br />

13. batiaSvili z. cnobari TurqeTze Tbilisi, 2003.<br />

14. belTaZe m., imedaSvili ab. ”lacisturi TurqeTi<br />

imarjvebs.” gaz.”saqarTvelos respublika,” #92, 23.04.1997.<br />

15. baqraZe r. saqarTvelos miRma, baTumi, 2003.<br />

16. gigineiSvili o. Turqizmi da osmaleTis sagareo<br />

politika, Tbilisi, 1963.<br />

104


17. gigineiSvili o. narkvevebi osmaleTis istoriidan.<br />

Tbilisi, 1982.<br />

18. gigineiSvili o, nacionalizmis <strong>qemal</strong>isturi debu-<br />

leba. maxlobeli aRmosavleTis qveynebis axali da uax-<br />

lesi istoria, Tbilisi, 1983.<br />

19. daTunaiSvili i, „<strong>qemal</strong>izmis etatisturi principebi<br />

da TurqeTis ekonomikuri ganviTarebis sakiTxebi.“ max-<br />

lobeli da Sua aRmosavleTis axali da uaxlesi istoriis<br />

sakiTxebi, Tbilisi, 1976.<br />

20. dangaZe n. ”TurqeTis saxalxo-<strong>respublikur</strong>i partia<br />

1923-1950w.w.”disertacia, Tbilisi, 2006.<br />

21. wulaZe i. ”islamuri fundamentalizmi Tanamedrove<br />

TurqeTis politikur cxovrebaSi.” Ddisertacia, Tbilisi,<br />

1999.<br />

22. donaZe v. aziisa da afrikis qveynebis istoria<br />

(nawili I, 1918-1945). Tbilisi, 1968.<br />

23. lebaniZe t. partiebi da politikuri mdgomareoba<br />

<strong>TurqeTSi</strong> XIX saukunis bolos da XX saukunis pirvel<br />

naxevarSi, Tbilisi, 2004.<br />

24. makaraZe e. Tananmedrove TurqeTis aqtualuri<br />

sakiTxebi. baTumi, 2002.<br />

25. makaraZe e. Turquli nacionalizmis arsis sakiT<br />

xisaTvis, b.s.u. Sromebi. t.IV. (humanitarul mecnierebaTa<br />

seria), baTumi, 2002.<br />

26. makaraZe e. ”<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong> aTaTurqi da <strong>qemal</strong>izmi.”<br />

Jurnali– ”aRmosavleTi,” #9. 2002.<br />

27. makaraZe e. aTaTurqi da laicizmi. Jurnali, „aRmo-<br />

savleTi,” „Tbilisis saxelmwifo universiteti,” Tbilisi,<br />

2005.<br />

28. makaraZe e, M<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong> aTaTurqi da islami, Jur.<br />

aRmosavleTi da kavkasia,#.5. Tbilisi, 2007.<br />

105


29. maxlobeli da Sua aRmosavleTis axali da uaxlesi<br />

istoriis sakiTxebi. Tbilisi, 2003.<br />

30. maxlobeli aRmosavleTis qveynebis axali da<br />

uaxlesi istoria. Tbilisi, 2000.<br />

31. sordia g, „evropeizacia“ da islamizmi Tanamedro-<br />

ve <strong>TurqeTSi</strong>.„TurqeTis cnobebi,“№7, 1999.<br />

32. sordia g. ”evropeizacia Tanamedrove <strong>TurqeTSi</strong>.”<br />

disertacia. Tbilisi, 2002.<br />

33. svaniZe m. TurqeTis istoria(1299-2000). Tb., 2007.<br />

34. svaniZe m. TurqeTis istoria. t.III., Tbilisi, 2003.<br />

35. futkaraZe i. politikuri sistemis Camoyalibeba<br />

<strong>TurqeTSi</strong>(1923-1929)(samagistroSroma), baTumi,2008.<br />

36. TurqeTis istoriis konstitucia, Turqulidan<br />

Targmna g.sordiam, Tbilisi, 2000.<br />

37. jafariZe S. “<strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong> aTaTurqi politi kuri<br />

da saxelmwifo moRvawe.” baTumi, 1996.<br />

38. Аралов С.И. Воспоминания советского дипломата (1922-1923); М;<br />

1960.<br />

39. Алибеков И.В. Государственный капитализм в Турции. Москва,<br />

1962.<br />

40. Гасратян М.А; Орешкова С.Ф; Петросян Ю.А.” Очерки истории<br />

Турции” Москва, 1983.<br />

41. Данилов В.И. Турция 20-30-х годов: путь к демократии. Восток.<br />

1997. №2.<br />

42. Данциг Б. “Турция”; политическая география; Москва,1949.<br />

43. Лавров Н.М. “Турция в 1918-1939 гг.” Москва, 1952.<br />

44. Лежиков А. Отец народа. Родина. 1998. №5-6.<br />

45. Кадимбеков З. “Здесь Азия встречается с Европой”; заметки<br />

журналиста о Турции; Баку; 1982.<br />

46. Киреев Н.Г. История этатизма в Турции. Москва, 1991.<br />

106


47. Маисеев П. Розалиев Ю. К истории Советско-Турецких отноше-<br />

ний; Москва, 1958.<br />

48. Еровченков А., Встреча глав тюркских государств в Стамбуле,<br />

“Компас”, №167, 1994.<br />

49. Миллер А.Ф. Становление Турецкой республики//Народы Азии и<br />

Африки.1973.№6.<br />

50. Миллер А.Ф. Вступительная статья. Кемаль Ататюрк. Избранные<br />

речи и выступления. Москва, 1966.<br />

51. Розалиев Ю.Н. “Мустафа Кемаль Ататюрк”; Очерки жизни и<br />

деятельности; Стамбул, 1997.<br />

52. Розалиев Ю.Н. Мустафа Кемаль Ататюрк. Вопросы истории. 1995.<br />

№8.<br />

53. Турецкий сборник; статья Шамсутдинова “План раздела султанской<br />

Турции и использование ее в вооруженной интервенции Антанты<br />

против советской России(1918-1919).“ Москва, 1958.<br />

54. Шамсутдинов А.М. “Национально-освободительная борьба в<br />

Турции 1918-1923гг.” Москва, 1966.<br />

55. Шахинлер М.”Кемализм, зарождение, влияние, актуальность,“пер.с<br />

фран; Москва, 1998.<br />

56. Новичев А.Д. История Турции. Ленинград, 1968.<br />

57. Морунов Ю.В. Пантуркизм и Панисламизм младотурок. Крат-<br />

кие сообщения Института народов Азии. Т.XIV. Москва, 1961.<br />

58. Мустафа Кемаль;”Путь новой Турции, “ т.III. Москва, 1934.<br />

59. Мустафа Кемаль Ататюрк. Кемаль Ататюрк. О советско-турец-<br />

ких отношениях в 1919-1938 годах// Международная жизнь. 1963.<br />

№11.<br />

60. Зареванд, Турция и пантуранизм. Ереван, 1991.<br />

61. Ahmad .F Tiirkiye'de cok partiii politikanin aciktamali kronolqjisi<br />

(1945-1971). Ankara, 1976.<br />

62. Asım Aslan; Sömürülen Atatürk ve Atatürkçülük; Istanbul; 1999.<br />

63. YENI TÜRKÇE SÖZLÜK, Ankara, 1986.<br />

107


64. Aktaş R. N. ; Atatürk’ün bağımsızlık savaşı nasıl başladı? Đstanbul,<br />

1973<br />

65. Bilsel M. Cemıl; . “Lozan“ Đstanbul; 1998.<br />

66. Cın Halıl; Atatürk ve Gençlik, konya,1985.<br />

67. Çeçen A, Atatürk ve Cumhuriyet. , Ankara 2005.<br />

68. Derneği M. K.Atatürk ve bugünun türk gençlik; Đstanbul; 1986.<br />

69. Dilek Z. 10 kasımlarda Atatürk anmak ve anlamak, Ankara, 2004.<br />

70. Eroglu H., Atatürk ve millı eğemenıli , Ankara, 1987.<br />

71. Eroğlu H. , Atatürk ve cumhuriyet, Ankara 2005.<br />

72. Eroğlu.H .Birinci basılış develet kitaplari, ıstanbul, milli eğitim<br />

basımevi,1982.<br />

73. Gülcan Y, Şenşekerci E, Atatürk ilkeleri ve inkılap tarihi, II. kurtulus<br />

dönemi (1923-1950) , Bursa 2003.<br />

74. Gronay dietrich, Pamır G.K., Mustafa Kemal Atatürk ve Cumhuriyetin<br />

doğusu, Đınstanbul 1994.<br />

75. Kılınçkaya M. Devriş (editör), Atatürk ve Türkiye cumhuriyeti tarihi,<br />

Ankara, 2005.<br />

76. Kocatürk U. Atatürk’ün fikir ve düşünceleri, ikinci basım, Ankara 2005.<br />

77. Koray D. Neden Atatürk, Niçin Laiklık?; Đstanbul;, 2003.<br />

78. Toprag B. Islam and Political Development in Turkey. Leiden, 1981.<br />

79. Ülger S. E.,Türk Rönesansı ve Anılarda Gazi Mustafa Kemal Atatürk,<br />

Đstanbul-1999.<br />

80. Saray Mehmed, Türklerde Dini ve kültürel hoşgörü, Atatürk ve laiklik.,<br />

Ankara, 2002.<br />

81. Yaşa D. Atatürk çülüğün esaslari, Ankara, 1999.<br />

82. 100 temel eser özetleri, nutuk, Ankara, Đzmir, 2005.<br />

83. Göksel B, Atatürk’ün soykütügü üzerine bir çalışma; Ankara; 1995.<br />

84. Ünal A, Bir Portre Denemesi(Fethullah Gülen), Tiflis, 2007.<br />

85. www.iimes.ru<br />

86. www.bashbakanlik.gov.tr<br />

87. www.Ataturk.gov.tr<br />

108


Sinaarsi<br />

Sinaarsi<br />

Sesavali 5<br />

Tavi I. <strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong> <strong>aTaTurqis</strong> <strong>roli</strong><br />

ganmaTavisuflebel moZraobaSi 10<br />

$I. politikuri viTareba <strong>TurqeTSi</strong> pirveli<br />

msoflio omis Semdeg 10<br />

$II. <strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong> aTaTurqi da ganmaTavisuflebeli<br />

moZraoba 14<br />

Tavi II. aTaTurqi da <strong>qemal</strong>izmis principebi 37<br />

$I. respublikanizmi 38<br />

$II. laicizmi 40<br />

$III. nacionalizmi 51<br />

$IV. xalxosnoba 59<br />

$V. etatizmi 62<br />

$VI. revolucionizmi 69<br />

Tavi III. <strong>mustafa</strong> <strong>qemal</strong> <strong>aTaTurqis</strong> reformebi 86<br />

daskvna 99<br />

reziume (Turqul enaze) 103<br />

reziume (inglisur enaze) 104<br />

gamoyenebuli wyaroebi da literatura 105<br />

109


gamomcemlobis direqtori _ nana xaxutaiSvili<br />

gamomcemlobis redaqtori _ lali konceliZe<br />

teqnikuri redaqtori _ eduard ananiZe<br />

xelmowerilia dasabeWdad 17.06.2009<br />

qaRaldis zoma 60X84 1/16<br />

fizikuri Tabaxi 8.2<br />

tiraJi 100<br />

fasi saxelSekrulebo<br />

daibeWda universitetis stambaSi<br />

q. baTumi, ninoSvilis 35<br />

110

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!