PARGITERMINITE SELETUSSÕNARAAMAT - Keskkonnaamet
PARGITERMINITE SELETUSSÕNARAAMAT - Keskkonnaamet
PARGITERMINITE SELETUSSÕNARAAMAT - Keskkonnaamet
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
hekk – H<br />
Kuremaa mõisa pargi terrassid on<br />
piiritletud viirpuuhekiga<br />
H<br />
ha-ha (ingl) vt ahaa<br />
haljak vt skväär<br />
haljasala – roheala<br />
kujundatud reljeefi, veestiku ja taimestikuga ala linnas vm asulas. Haljasala<br />
kujundatakse selle looduslikke (elusosa) ja tehislikke (eluta osa) komponente<br />
kombineerides. Tema peamised komponendid on rohttaimestik (sh muru ja lilled),<br />
ilupuud ja -põõsad, veekogud, spetsiaalsed pargirajatised (arhitektuursed<br />
väikevormid, nt paviljonid ja lehtlad), pargiinventar jm vajalikud rajatised (teed,<br />
trepid, piirded). Haljasala tüüpidena eristatakse nt puiesteid, haljakuid (skvääre),<br />
aedu ja parke. Asula kõigi haljasalade kogumit nimetatakse haljastuks.<br />
Looduslikke maastikke (metsad, jõekäärud jms) on õige nimetada haljasaladeks<br />
juhul, kui nende algne struktuur on ümber kujundatud (on rajatud ala avalikku kasutamist<br />
võimaldav infrastruktuur) ning neid hooldatakse eeskätt iluaianduslikke meetmeid<br />
(niitmine, lehekoristus jne) rakendades järjepidevalt (nt metsapark, parkmets).<br />
Vt ka aed, park, skväär<br />
haljasriba<br />
liikluseks kasutataval rajatisel (maantee, puiestee, tänav vm) paiknev istutatud<br />
roht- või puittaimedega ala (riba), mille ülesandeks on eraldada liiklusvoogusid<br />
ning kaitsta ja piirata jalgsiliiklust.<br />
Vt ka haljasala<br />
haljastu<br />
kogu asula ökoloogiliselt toimiva taimkattega alad, mis on tekkinud ja arenenud<br />
inimtegevuse ja iseenesliku taimekasvu koosmõjul. Haljastusse kuuluvad haljasalad,<br />
kalmistud, viljapuuaiad, linna- ja kaitsemetsad, puittaimestikuga jäätmaad jms.<br />
Vt ka haljasala<br />
haljastus<br />
haljasalal kasvav või sinna kavandatav taimestik. Haljastusse kuuluvad rohttaimed<br />
(muru, suvelilled ehk suvikud, püsililled ehk püsikud jt dekoratiivsed rohttaimed) ja<br />
puittaimed (puud, põõsad, puhmad, vääntaimed). Kasutatavate taimede kõrguse<br />
järgi eristatakse kõrg- ja madalhaljastust. Haljastuseks ei ole õige nimetada looduslikel<br />
aladel kasvavat isetekkelist taimestikku.<br />
Vt ka kõrghaljastus, madalhaljastus<br />
hekk – elavmüür, elavtara<br />
(< sks Hecke) ühtlaste vahedega istutatud, maapinnani ulatuvate okstega põõsaste<br />
või puude tihe rida. Hekk rajatakse tuule, tolmu, müra, lume jm tõkestamiseks,<br />
mingi maa-ala piiramiseks, teede ääristamiseks, haljasala kujundusliku elemendina<br />
vm otstarbel. Heki kasutamist iluaedades on kirjeldatud juba Vana-Roomas. Põllumajanduses<br />
hakati kasutama hekke põldude piiramiseks ja kaitseks suuremas<br />
ulatuses keskajal seoses kolmeväljasüsteemi rakendamisega. Põlde piiravad pöetud<br />
hekid on tänini iseloomulikud nt Inglismaa ja Iirimaa maastikupildile.<br />
2
Change language