PARGITERMINITE SELETUSSÕNARAAMAT - Keskkonnaamet

Kuigi Winklerile omistatakse Leetse ja Viimsi mõisa iluaia kujundust, tegeles
ta enamasti lillepeenarde ja iluaia osadega, andes praktilist nõu nende kujundamiseks
ning nende rajamise tehnoloogia ja taimmaterjali valikuks. Tema kujundatud
olid ka nt Pagari, Kose-Uuemõisa, Virtsu ja Paunküla mõisa lillepeenrad.
Winkler pani suurt rõhku uute dekoratiivtaimeliikide katsetamisele, tema teeneks
loetakse mitme daalia-, salvei-, pelargooni- jmt püsilillesordi sissetoomist Eestimaa
aedadesse.
1911 naasis Friedrich Winkler tervise halvenedes Heidelbergi. Kuni oma surmani
tegi ta aktiivset kaastööd kohalikele ajalehtedele ja ajakirjadele, sh ajalehele
Heidelberger Neueste Nachrichten, kus ta avaldas lisaks aianduslikele artiklitele
hulga ajaloolisi ja koduloolisi kirjutisi. Winkler kirjutas ka mitu erialast raamatut:
„Entwicklungsgeschichte der Blumenzucht und Ziergarten” („Lillekasvatuse ja
iluaianduse ajalugu”), „Die besten Zimmerpflanzen und ihre Pflege” („Parimad
toalilled ja nende hooldus”) ja „Kulturgeschichte des Gartenbaus” („Aiakultuuri
ajalugu”, 1500 lk). Oma rikkalikke kogemusi jagas ta Heidelbergi Aiandusseltsis
peetud rohketes ettekannetes. Winkler oli valitud selle seltsi auliikmeks.
Friedrich Winkler suri 2. oktoobril 1925 Heidelbergis.
elulood