PARGITERMINITE SELETUSSÕNARAAMAT - Keskkonnaamet
PARGITERMINITE SELETUSSÕNARAAMAT - Keskkonnaamet
PARGITERMINITE SELETUSSÕNARAAMAT - Keskkonnaamet
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
kaaristu – K<br />
Kiltsi mõisaansambli tiibhoone kaaristu<br />
Kaskaad<br />
Kasvuhoone sisevaade. ERM 887.181<br />
K<br />
kaaristu – arkaad<br />
sambaile või piilareile toetuvate kaarte rida. Kaaristut kasutati juba Vana-Egiptuses.<br />
Seda näeb sageli ajalooliste hoonete lodžade, galeriide jms puhul (nt Kiltsi mõisa<br />
kaaristutega kujundatud kaarjad tiibhooned, Mäetaguse mõisa ait ja tall-tõllakuur,<br />
Purdi mõisa peahoone lodža). Kaaristut on kasutatud ka võlvlagede, sildade ja<br />
akveduktide tugikonstruktsioonina ning mitmesuguste pargirajatiste (varikäigud,<br />
pergolad, lehtlad jms) tarinduses ja kujunduses.<br />
Vt ka kolonnaad, sammas<br />
kaitsekorralduskava<br />
rahvusparkide ning loodus- ja maastikukaitsealade kaitse-eesmärkide saavutamiseks<br />
vajalike tegevuste kava, mis sisaldab ka ülevaadet vajaminevatest majanduslikest<br />
vahenditest. Kaitsekorralduskava alusel seatakse kaitsealal vajalikud tegevused<br />
ajalisse järjekorda. Üldjuhul koostatakse kaitsekorralduskava kümneks aastaks.<br />
Vt ka hoolduskava<br />
kaldtee vt pandus<br />
kaskaad – cascade<br />
(< pr cascade) kosk, joastik, ühe- või mitmeastmeline looduslik või tehisjuga, kus<br />
vesi langeb otse või voolab mööda trepikujulisi astmeid alla. Euroopa aia- ja pargikunstis<br />
levis selline kujundusvõte alates renessansist. Joastike loomiseks on kasutatud<br />
erineva kujunduse ja tehnilise lahendusega tarindeid.<br />
Renessanss- ja barokkaiale on iseloomulikud järgmised kaskaaditüübid:<br />
escalier d’eau (pr ’vee trepp, vesitrepp’) – lihtsakujulistest astmetest rajatud regulaarne<br />
kaskaad;<br />
buffet d’eau (pr) – astmeline regulaarse kujundusega, alumises osas laienev kaskaad<br />
või purskkaev nõlval või tugiseinas, kus vesi langeb ülemisest basseinist või<br />
purskkaevust merekarpidena, vaagnatena vm viisil kujundatud astmeid pidi kaskaadi<br />
all olevasse basseini. Tuntuimad näiteid on Jules Hardouin-Mansart’i poolt<br />
1703 Versailles’ Grand Trianoni pargiossa kavandatud kaskaad;<br />
catena d’acqua (it catena kett) – nõlvale kujundatud kitsas ketikujuliselt lookleva<br />
servaga kivist veekanal, rajati tavapäraselt loodusliku oja voolusängi ümberkujundamise<br />
teel.<br />
Vt ka bassein, giochi d’acqua, purskkaev<br />
kasvuhoone – triiphoone<br />
taimede kasvatamiseks või hoidmiseks mõeldud, valgust läbilaskvast materjalist<br />
rajatis. Kasvuhoone eri liigid on oranžerii, palmimaja ja talveaed, kuigi nüüdisajal<br />
kasutatakse neid mõisteid enamasti kasvuhoone sünonüümidena. Tänapäeval<br />
eristatakse köetavaid ja kütteta kasvuhooneid, seinte ja katuse materjali järgi aga<br />
kile-, plast- ja klaaskasvuhooneid.<br />
Kasvuhooneid hakati ehitama renessansiajal, kui tekkisid tehnoloogilised võimalused<br />
hästi läbipaistva klaasi valmistamiseks. Esimesed lihtsad, mitteköetavad<br />
kasvuhooned rajati juba 16. sajandi esimesel poolel Põhja-Itaalias, esimene köetav<br />
kasvuhoone ehitati 1547 Pisa botaanikaaias. Kasvuhoonete ehitamine hoogustus<br />
16. sajandi teisel poolel, kui hakati Euroopa suuremate aedade kujunduseks tsitruselisi<br />
kasvatama.<br />
0