PARGITERMINITE SELETUSSÕNARAAMAT - Keskkonnaamet

Prantsusmaalt, kus see tähendas kuninga vm üliku loomade kollektsiooni, hiljem
hakati seda kasutama ka rändloomaaia ja loomaaed-näituse kohta.
Eraldi metsloomade pidamise kohti hakati ülikuresidentside juurde rajama juba
keskajal. Üks vanimaid asus Londoni Toweris (tegutses seal 1204–1835) ning selles
peeti lõvisid ja karusid. Parkidesse hakati menažeriisid rajama 17. sajandi Itaalias.
Versailles’ menažerii eeskujul rajati pea kõigi tähtsaimate kuninglike residentside
juurde loomaaed. Termin „loomaaed” (zoo) tuli kasutusele 19. sajandi keskpaiku,
kui tekkisid uued teaduslikel alustel rajatud loomaaiad. Ainus tänini loomaaiana
toimiv menažerii (rajatud 1752) asub Viini lähistel Schönbrunni lossipargis. Nüüdisaegsed
loomaaiad ei ole mõeldud ainult loomade eksponeerimiseks, vaid nendes
tegeldakse ka õppe- ja teadustööga ning ohustatud liikide hoidmisega.
Tallinna Loomaaed avati 25. augustil 1939 Kadrioru pargi Lasnamäe-poolses
kõrvalises osas Loomakaitse Liidu ning Loodushoiu ja Turismi Instituudi eestvõttel.
Loomaaia esimene eksponaat oli ilves, see on kujutatud ka Tallinna Loomaaia
vapil. Praegusele kohale asus loomaaed 1983. aastal. 1997 rajas Eesti Metsaselts
endisse Elistvere mõisa parki metsloomade eksponeerimiseks mõeldud nn
loomapargi.
metsapark
(ingl wild garden) metsailmeline park või pargiosa, mille hooldamiseks kasutatakse
metsanduslikke võtteid. Mõiste tekkis 19. sajandil ja sellega tähistati romantilist,
looduslähedat ja metsikut parki või pargiosa, mis sai vastukaaluks pidevat hooldust
nõudvale pargile. Metsapargid kujundati looduslikust metsast või loodi olemasolevatest
pargiosadest, istutades sinna looduslikke jm hästi kohanevaid taimi, mis
saavad hakkama ilma spetsiaalse hoolduseta. Nüüdisajal nimetatakse metsapargiks
ka metsa, mis on kujundatud metsanduslikke võtteid kasutades pargilaadseks
haljasalaks.
Eesti tuntuimad metsapargid on Sangaste ja Palmse metsapark, mis tänini säilinud
kujul kujundati 19. sajandil mõisapargi juurde sellega piirnenud looduslikust
metsast.
Vt ka park
miksbordüür
(ingl mixed border) teed, platsi või peenart ääristav erinevat liiki lilledest või põõsastest
dekoratiivne vööt (ridaistutus). Seda kasutatakse ka muruala piiramiseks.
Miksbordüür on levinud taimestusvõte alates 19. sajandi viimastest kümnenditest.
Vt ka bordüür, põõsasbordüür
monument
(< lad monumentum) ehitis või skulptuur, mis on rajatud mõne isiku või sündmuse
mälestuseks või auks (ausammas, hauatähis, ratsakuju jms). Nüüdisajal nimetatakse
monumendiks ka algselt mingil muul otstarbel loodud ehitist, rajatist vm
objekti, mis on omandanud oma vanuse ning temaga seotud isikute või sündmuste
tõttu suure tähtsuse. Seega on monument kujunenud mälestise sünonüümiks,
tähendades muistiseid ning kultuuriajaloolise tähtsusega skulptuure, hooneid ja
rajatisi (ajaloolised hooned, pargid jne).
Klassikalise jaotuse järgi eristatakse hauamonumente, ajalooliste sündmuste või
tähtsate ideede monumente ning oluliste isikute monumente.
Hauamonument on hauale paigutatud skulptuur vm hauatähis, millega mälestatakse
sinna maetud inimest (nt 1964 valminud Oskar Lutsu hauamonument Tartu
Pauluse kalmistul, autorid Martin Saks ja Endel Taniloo). Mingi isiku mälestuseks või
auks püstitatakse enamasti skulptuure. Tähelepanuväärne mälestusmärk on ratsamonument,
mis kujutab ajaloolist isikut hobuse seljas.
M – metsapark
1844. aastal Preisi-Prantsuse sõjas
hukkunud kindralleitnant H. R. von
Anrepile püstitatud mälestusmärk
Kärstna pargis
Monument Puurmani mõisa pargis