PARGITERMINITE SELETUSSÕNARAAMAT - Keskkonnaamet

More documents

Recommendations

Info

Nora Tammoja mahukaim töö on 1998 trükivalgust näinud „Eesti aianduse biograafiline leksikon”, millesse on kogutud 454 Eesti aianduse, botaanika, dendroloogia, mesinduse ja iluaianduse seisukohalt olulise isiku lühibiograafiad. Leksikon iseloomustab ilmekalt tema aktiivset ühiskondlikku tegevust. Koostatud on see paljuski 1978 Eesti Aianduse ja Mesinduse Seltsi (EAMS) juurde loodud aiandusajaloo ringi liikmete kogutud materjali põhjal. Nora Tammoja oli 1949 üks EAMS-i taasasutajatest ning kuulus aastaid selle juhatusse. Ajalooringi juhatas ta kümmekond aastat. 1988 valiti ta EAMS-i auliikmeks. Ta pidas loenguid nii EAMS-i üritustel kui ka ERKI-s ning Jäneda ja Räpina sovhoostehnikumis ning juhendas neis õppeasutustes ka diplomitöid. 1964 astus ta ENSV Arhitektide Liidu liikmeks. Nora Tammoja suri 18. mail 1996 Tallinnas. elulood Viljandi Metsakalmistu haljastusplaan EAM
elulood Friedrich Winkler Friedrich Winklerit, omaaegset silmapaistvat aednikku ja viljakat kirjameest, teatakse tema kaasaegsete Georg Kuphaldti ja Walter von Engelhardtiga võrreldes vähem. Ometi tegi see mees ära tohutu töö, vaadeldes Eesti aiakunsti ajalugu laiemalt, propageerides aiandust ja iluaiandust ning jagades praktilisi nõuandeid parkide ja aedade korrastamiseks või ajakohastamiseks mitmesajas Eesti mõisas. 1911 kirjutas Georg Kuphaldt peale Winkleri Saksamaale naasmist: „... tema nimega on lahutamatult seotud Eestimaa aianduse tõus viimastel aastakümnetel.” Friedrich Winkler sündis 1. juulil 1854 Heidelbergis aedniku perekonnas. Peale gümnaasiumi lõpetamist õppis ja töötas ta kuni 1877. aastani isa aiandis ning reisis Saksamaal ja mujal Euroopas, õppides ja hankides kogemusi erinevates aiandites ja aiaärides. 1877 kutsus parun Rudolf von Ungern-Sternberg Winkleri Eestisse ja pakkus talle tööd aednikuna oma mõisates, eeskätt Leetses. Winkler töötas Ungern-Sternbergi teenistuses 17 aastat ning naasis 1895 Heidelbergi, et kandideerida linnaaedniku kohale. Talle oli tehtud pakkumine ka Šveitsist. Winkler võttis vastu aga hoopis kolmanda pakkumise – korraldada koos Georg Kuphaldtiga Nižni Novgorodis ülevenemaalist tööstus- ja kunstinäitust. 1895–1896 töötas ta Nižni Novgorodis, pälvides oma töö eest kõrge tunnustuse. Peterburi keiserlike aedade juhataja ja kojaülem Aleksei von Knorring tegi Winklerile ettepaneku asuda tööle Eestisse. 1896–1899 töötas Friedrich Winkler Eestimaa Rüütelkonna aiandusinspektorina. Tema tööks oli mõisaomanike nõustamine nii aianduse kui ka iluaianduse alal. 1899 koostatud ülevaade „Bericht über die Tätigkeit des Instructors des Ehstländischen Gartenbau-Verein” („Mittheilungen über die Wirksamkeit des Ehstländischen Gartenbau-Vereins zu Reval”, II) iseloomustab väga hästi mõisates nähtud probleeme ning tema soovitatud meetmeid nende lahendamiseks. Et Winkler jõudis külastada enamikku Eestimaa mõisatest, siis annab kirjutis 19. ja 20. sajandi vahetuse mõisaparkidest väga hea ülevaate. Aastatel 1899–1911 töötas Winkler Eestimaa Aiandusseltsi (Ehstländischer Gartenbau-Verein zu Reval) inspektorina. Ta juhtis ka seltsile kuulunud Wismari tänava aiandit (praegune Hirvepark), arendades sellest eeskujuliku dendraariumi, kus kasvas 1911 üle 260 puittaimeliigi ja kultivari. 1898 valiti Winkler seltsi auliikmeks ja 1908–1909 täitis ta selle sekretäri kohuseid, olles sisuliselt seltsi tegevuse suunajaks. Winkler koordineeris ja korraldas kokku kuut aiandusnäitust, mis toimusid erinevates Eesti linnades ja Riias. Suurimast, 1910. aasta näitusest andis ta samal aastal põhjaliku ülevaate („Bericht über die Jubiläums-Gartenbau-Ausstellung in Reval”) ajakirjas Zeitschrift für Gartenbau (tollasel Venemaal ainuke saksakeelne aiandusalane ajakiri), mille toimetaja ja väljaandja ta ise oli. Üldse oli tema huvi ajakirjanduse vastu suur: ta andis välja ja toimetas ka ajakirju Gartenbau und Blumenzucht ja Aednik. Viimases avaldati peamiselt eespool nimetatud saksakeelsetest ajakirjadest eesti keelde tõlgitud artikleid. Suure osa ajakirjades ilmunud artiklitest kirjutas Winkler ise. Ta oli tegev ka Eestimaa Aiandusseltsi aruannete („Mittheilungen über die Wirksamkeit des Ehstländischen Gartenbau-Vereins zu Reval”) koostamisel. Seltsis töötatud aastatel avaldas ta ka kolmkeelse (sh eesti keeles) praktilise puuviljanduse käsiraamatu „Kõige kasulikumad õunasordid, mida soovitatakse Eestimaal ja Põhja-Liivimaal kasvatada”. Winkler oli aktiivselt tegev ka Saksa Kodanike Ühingus (Verein Deutscher Reichangehöriger).
Page 1 and 2:
Pargiterminite seletussõnaraamat s
Page 3 and 4:
Töö tellija: Keskkonnaamet Koosta
Page 5 and 6:
- termin tulnud antud võõrkeelses
Page 7 and 8:
aasamuru - A Pargiaasale pöetud te
Page 9 and 10:
aiandus - A Aktsentsed nulugrupid R
Page 11 and 12:
ansambel - A Hiiu-Suuremõisa mõis
Page 13 and 14:
autentne - A André Le Nôtre’i a
Page 15 and 16:
arokkaed - B Palmse park 1753. aast
Page 17 and 18:
oskett - B Bosketi sisse kujundatud
Page 19 and 20:
cabinet de verdure - C Clump Koordi
Page 21 and 22:
esiväljak - E Étoile - ringselt p
Page 23 and 24:
fontään - F Vihula mõisapark. Va
Page 25 and 26:
hekk - H Kuremaa mõisa pargi terra
Page 27 and 28:
hoolduslõikus - H vahendite arvest
Page 29 and 30:
Inglise park - I Stourheadi park se
Page 31 and 32:
kaaristu - K Kiltsi mõisaansambli
Page 33 and 34:
konteinerhaljastus - K Konteinerhal
Page 35 and 36:
lillemuru - L Lilleparter Kadrioru
Page 37 and 38: maastikuhoolduskava - M Barclay de
Page 39 and 40: monumentaalmaastik - M Murusse pöe
Page 41 and 42: niidumuru - N Nišš Kose-Ravila m
Page 43 and 44: palmimaja - P Pandus Mooste mõisa
Page 45 and 46: parkmets - P Parterre de l’orange
Page 47 and 48: peenar - P Pergola Lätis Alūksne
Page 49 and 50: pomarium - P Postament Kostivere m
Page 51 and 52: puittaim - P Purskkaev Õisu mõisa
Page 53 and 54: aamistus - R Raamistutus Inglismaal
Page 55 and 56: idaistutus - R Rondeel Palmse mõis
Page 57 and 58: serpentiin - S Alatskivi Belvedere
Page 59 and 60: sõlmparter - S Sõlmparter. lllust
Page 61 and 62: teraapiline aed - T sooviti, valiti
Page 63 and 64: topiarius - T Lõikusviisi, mille p
Page 65 and 66: vaatekoridor - V Vaas Inju mõisa p
Page 67 and 68: villa - V Eestis hakati viljapuuaed
Page 69 and 70: väikevahend - V Vastseliina, Asu,
Page 71 and 72: elulood Ethel Brafmann EAM FK392Fb
Page 73 and 74: elulood Moritz Alexander Walter von
Page 75 and 76: elulood Georg Friedrich Ferdinand K
Page 77 and 78: elulood Eerik Lepp EABL Eerik Lepp
Page 79 and 80: elulood Arnold Matteus EAM FK2176Fd
Page 81 and 82: elulood Nicola Michetti Nicola (Nic
Page 83 and 84: elulood Aleksander Niine EAM FK255F
Page 85 and 86: elulood Valve Pormeister EAM FK1185
Page 87: elulood Nora Tammoja EAM FK6454F No
Page 91 and 92: valik termineid Valik termineid ees
Page 93 and 94: valik termineid H haljak - square -
Page 95 and 96: valik termineid O obelisk - obelisk
Page 97 and 98: valik termineid tempel - temple - t
show all

PARGITERMINITE SELETUSSÕNARAAMAT - Keskkonnaamet

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?