PARGITERMINITE SELETUSSÕNARAAMAT - Keskkonnaamet
PARGITERMINITE SELETUSSÕNARAAMAT - Keskkonnaamet
PARGITERMINITE SELETUSSÕNARAAMAT - Keskkonnaamet
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
promenaad<br />
(< pr promenade jalutuskäik) jalutustee, algselt spetsiaalselt seltskondlikult või perekonniti<br />
jalutamiseks (promeneerimiseks) ning enese näitamiseks ja suhtlemiseks<br />
mõeldud tänav või puiestee. Algul liiguti promenaadil ka tõldadega, nüüdisajal on<br />
ta muust liiklusest eraldatud. Promenaad ehitati enamasti veekogude kallastele<br />
(rannapromenaad) vm linna esinduslikesse kohtadesse. Eesti tuntuimad promenaadid<br />
on Pärnu ja Haapsalu rannapromenaad.<br />
Vt ka esplanaad<br />
prospekt<br />
(< lad prospectus väljavaade, nähtavus, vaade) lai ja sirge transiitliiklusega, sageli<br />
haljastatud magistraaltänav, mõnikord ka väiksema asula peatänav. Prospektiks<br />
hakati 18. sajandi lõpus kõigepealt nimetama Peterburi pikki tänavaid. Vanimad<br />
Peterburi prospektid on Nevski, Voznessenski ja Liteinõi. Moskva suurimaid prospekte<br />
on Leningradski.<br />
Vt ka avenüü, bulvar, esplanaad, promenaad, tänavpuiestee<br />
puiestee vt allee<br />
puistu<br />
metsanduses ühtlase struktuuriga metsaala, mis erineb kõrvalasuvast metsaosast<br />
mõne takseertunnuse (rindelisus, koosseis, tekkeviis, vanus, täius jms) ning kasvukohaolude<br />
poolest. Puistuid liigitatakse enamuspuuliigi, tekkeviisi ja kasvukohatüübi<br />
järgi. Liigilise koosseisu järgi eristatakse puht- ja segapuistuid, tekkeviisi järgi looduslikke<br />
ja kultuurpuistuid. Sageli nimetatakse puistut enamuspuuliigi ja kasvukohatüübi<br />
järgi (nt pohlamännik, jänesekapsakuusik). Lähtudes maaüksuse piiridest ning puistu<br />
peamiste tunnuste (koosseis, vanus, päritolu, rinnaspindala, kõrgus, tagavara, kasvukohatüüp)<br />
muutumisest, võib puistuid jaotada väiksemateks osadeks (eraldisteks).<br />
Parginduses käsitletakse puistuna konkreetse haljasala või selle osa puittaimede<br />
kogumit. Pargipuistu (kui tegemist ei ole loodustekkelise puistuga, nt parkmetsa<br />
või linnametsa vm asulas asuva loodusliku puistuga) võib jaotada vajaduse korral<br />
füüsiliste piiritlejate (teed, piirdeaiad, puittaimedega ala välispiir jne) järgi väiksemateks<br />
üksusteks (eraldisteks). Üldjuhul kavandatakse pargis tegevust üksikpuu<br />
tasemel. Metsaparke, parkmetsi, linnametsi jt asula looduslikke puistuid uuritakse<br />
ja käsitletakse üldiselt kui metsanduslikke puistuid.<br />
Vt ka haljastus<br />
puistu plaan<br />
puistu kohta koostatud joonis, mis kajastab puistu struktuuri, seisukorda, raieid,<br />
hooldustöid, uuendustöid jms.<br />
Vt ka puistu<br />
P – promenaad<br />
Pärnu rannapromenaad<br />
Puistu plaan – Unipiha pargi puude<br />
inventeerimise joonise detail.
Change language