PARGITERMINITE SELETUSSÕNARAAMAT - Keskkonnaamet
PARGITERMINITE SELETUSSÕNARAAMAT - Keskkonnaamet
PARGITERMINITE SELETUSSÕNARAAMAT - Keskkonnaamet
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
elulood<br />
Ethel Brafmann<br />
EAM FK392Fb<br />
Tapa raudteejaama ümbruse<br />
kujundus. EAM<br />
Ethel Brafmann<br />
Ethel Brafmann oli 20. sajandi teisel poolel üks tähtsaimaid Eesti maastikukujunduse<br />
edendajaid. Ta tegutses ka pedagoogina ning juhendas lõputöid Tartu Riiklikus<br />
Ülikoolis, Eesti Põllumajanduse Akadeemias, Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis<br />
(ERKI) ning mitmes tehnikumis. Tema koostatud õpikud olid Nõukogude aja viimastel<br />
kümnenditel ilmselt Eestis ainukesed arvestatavad maastiku kujundamise<br />
teooriat ja praktikat käsitlevad trükised.<br />
Ethel Heljo-Karin Brafmann sündis 8. juulil 1921 Tartus arsti ja muusikaõpetaja<br />
perekonnas. Tema koolitee möödus Tartus, Võrus ja Pärnus. Pärnus lõpetas ta 1941<br />
gümnaasiumi. Huvi aiakujunduse vastu sai alguse arvatavasti suvevaheaegadest<br />
Kolga-Jaani lähedal tema vanaisale kuulunud Elia talus, mille juurde oli rajatud suur<br />
iluaed. 1942–1948 õppis Brafmann Tartu ülikoolis matemaatikat ja kehakultuuri<br />
ning lõpetas ülikooli kehakultuuri- ja spordipedagoogina. Ülikooliõpingutega ühel<br />
ajal (1942–1947) õppis ta Tartu Kõrgemas Muusikakoolis klaverieriala. 1948 astus<br />
Brafmann Tallinna Riiklikku Tarbekunsti Instituuti ning lõpetas selle (siis juba ERKI)<br />
1954 aia- ja pargikujunduse kunstniku diplomiga. Kunstiõpingute kõrvalt töötas ta<br />
kuni 1957. aastani spordipedagoogina mitmes Tallinna tehnikumis ja ka ERKI-s.<br />
1954 asus Ethel Brafmann haljastusmeistrina tööle Balti raudtee Tallinna kaitseistandike<br />
kontoris. Haljastusmeistri ülesannete hulka kuulus ka raudteejaamade<br />
ümbruse kujundamine. 1957–1963 töötas ta Kommunaalmajanduse Ministeeriumis<br />
vanemhaljastusinsenerina ning 1963–1970 Metsamajanduse ja Looduskaitse<br />
Ministeeriumis vaneminspektor-maastikuarhitektina. Sellesse aega jäi üks tema<br />
esimesi suuremahulisi töid – Paunküla maastikuplaneering (1965). Oma viimasel<br />
ja viljakaimal loomeperioodil, aastail 1970–1991 töötas Brafmann Eesti Metsainstituudi<br />
erikonstrueerimisbüroos, esmalt (kuni 1981) sektorijuhatajana ning hiljem<br />
maastikuarhitektuuri osakonna juhatajana ja projektipeaarhitektina. Neil aastail<br />
valmis enamik tema rohkem kui 600 maastikukujundus- ja haljastusprojektist. Aastast<br />
1957 kuulus ta Eesti Arhitektide Liitu.<br />
Ethel Brafmann oli väga mitmekülgne: ta koostas nii suurte alade planeeringuid<br />
kui ka skvääride kavandeid. Tuntuimad tööd on Lahemaa rahvuspargi tsoneering<br />
(1971), Pirita-Vaskjala puhkepiirkonna planeering (1975) ning Pärnumaa<br />
Rannametsa maastikukujunduse ja kaitseehitiste kava (1977). Ta on koostanud ka<br />
mitme linnahaljasala kujundamise või rekonstrueerimise projekti (Valga linnapark,<br />
1983; praeguse Eesti Maaülikooli dendropark, kavand koostöös prof Endel Laasiga<br />
1971; Tartu Toomemäe park, projektid 1981 ja 1984–1989; Tartu Aruküla<br />
puhkepark, 1974). Selle kõrval on ta teinud ka mõisaparkide ümberkujundus- ja<br />
0