PARGITERMINITE SELETUSSÕNARAAMAT - Keskkonnaamet

More documents

Recommendations

Info

komponeeritud põõsagruppidega. Engelhardt kasutas meeleldi võõrliike, eriti siberi nulgu ja lehiseid – neid näeb 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses ümber kujundatud Eesti mõisaparkides palju. Suurema osa Engelhardti tööst moodustaski vanade parkide ümberkujundamine, mille puhul ta pidas väga tähtsaks vanade pargiosade säilitamist ja väärtustamist. Et see teema oli talle südamelähedane, tõendab tõik, et 1920. aastail tegeles ta Saksamaal ka vanade aedade kaitse ja säilitamise küsimustega. Walter von Engelhardti elu ja tegevust on põhjalikult käsitlenud Felix Grützner raamatus „Gartenkunst zwischen Tradition und Fortschritt: Walter Baron von Engelhardt (1864–1940)” (1998). Walter von Engelhardt suri 7. märtsil 1940 Düsseldorfis. elulood Kärstna mõisa pargi kujunduse plaan. 1904. EAA 1404-1-25
elulood Georg Friedrich Ferdinand Kuphaldt Anne Kaaveri raamatust “Maastikuaednik Georg Kuphaldt” Georg Friedrich Ferdinand Kuphaldt Maastikuaednik Georg Kuphaldt – nagu on pealkirjastanud oma mahuka uurimuse Anne Kaaver – on 20. sajandi alguse Eesti aia- ja pargikunstis üks värvikamaid isiksusi. Kuphaldti suurim panus Eesti pargiarhitektuuri on mitu kaunilt kujundatud linnaparki ning hulk mõisaparke. Georg Friedrich Ferdinand Kuphaldt sündis 6. juunil 1853 Saksamaal Schleswig- Holsteinis Plöni linnas õpetaja perekonnas. Lõpetanud 1871 Plönis gümnaasiumi, asus Kuphaldt tööle aedniku õpipoisina Eutini suurhertsogi lossi aiandisse kogenud aedniku Hermann Roese käe alla. 1873 läks ta edasi õppima Württembergi Pomoloogiainstituuti ja praktiseeris pärast seda 1874 terve aasta Trieri ja Langsuri puukoolides. 1875–1876 töötas ta Kölni loomaaias ja Belgias Liège’is Nizet’ aiandis. 1876–1878 õppis ta Potsdami Kuninglikus Aianduskoolis (samas õppis paar aastat hiljem ka Walter von Engelhardt) aiakunsti ja pomoloogiat. 1878 alustas Georg Kuphaldt tööd ülemaednikuna Brandenburgis Ostpriegnitzis. 1880 kutsuti ta Riia linnaaednikuks, sellel ametikohal töötas ta kuni 1914. aastani. Tema kavandatud on mitu Riia parki ja haljasala: Peetri park, Wöhrmanni park, Riia kanaliäärsed aiad ja pargid, loomaaed, Riia Metsakalmistu jpt. Riia linnaaedniku töö kõrvalt kujundas ta parke ja aedu mujal tollase Vene impeeriumi Balti provintsides, Peterburis ja ka Lääne-Venemaal. 1888–1889 koostas ta Pärnu linnavalitsuse tellimusel Pärnu parkide projekti. Tema laialdast tegevust väljaspool Riiat soodustas kindlasti Vene keiserlike aedade inspektori ametikoht, mida ta pidas 1896–1901, selle tõttu oli Kuphaldt sunnitud sagedasti reisima ja andma nõu. Sel ajajärgul kavandas ta aedu nii Peterburi, Tallinna ja isegi Kaukaasiasse (Dagomõssi park, 1897), suurimad tööd olid Talvepalee aedade (1895–1896), Kadrioru pargi (1897) ja Tsarskoje Selo pargi ümberkujundamine (1909). Tartusse on Kuphaldt kavandanud Jaani kiriku aia (1905). 1895 korraldas ta koos Friedrich Winkleriga Nižni Novgorodis ülevenemaalist tööstus- ja kunstinäitust, hiljem organiseeris ta Peterburis ja Riias mitu iluaiandusnäitust. Ta osales ka ise iluaiandusnäitustel ning aia- ja pargikujunduse võistlustel ja pidas ettekandeid. 1896 ilmus tema esimene aiandusliku sisuga käsiraamat „Der rationelle Obstbau in den nordwestlichen Provinzen des russischen Reiches: ein Handbuch der Obstkultur für Gärtner und Gartenfreunde”. Georg Kuphaldt tegi ka palju eraparkide, valdavalt mõisaparkide rajamise ja ümberkujundamise kavandeid nii Venemaale (Marjino, 1905; Šarovka, 1912), Poolasse (krahv Przezdziecki residentside aiad Varssavis), Saksamaale ja Ida-Preisimaale (Blücherhof, Puchow, Loszainen), Baltikumi (Lätis Kadzanga, Lielauce ja Burtnieki) ja isegi Prantsusmaale (Timiez, Nice’i lähedal, 1912). Üks esimesi töid oli Polli mõisapargi ümberkujundamine 1880. aastate keskel. Eesti teistest mõisaparkidest on Kuphaldti kavandite ja nõuannete järgi kujundatud või ümber kujundatud Suure- Rõngu, Kehtna, Lohu ja Olustvere park. Tema Eestis kujundatud parkidest kauneim ja suurejoonelisim on Toila-Oru park. I maailmasõja puhkedes 1914 sattus Saksa kodakondsusega Kuphaldt Vene ametnike põlu alla, teda süüdistati spioneerimises ning ta vallandati ja vangistati. 1915 vabastati endine Riia linnaaednik vanglast ja ta sai loa sõita Saksamaale. 1915 töötas Kuphaldt lühikest aega Königsbergi lähedal Batocki mõisas aednikuna. Samal aastal õnnestus tal saada tööd Berliin-Steglitzi aiandusinspektori asetäitjana. 1915–1918 töötas ta dendroloogiadotsendina Berliin-Dahleni Kõrgemas Aianduskoolis. Kuni 1923 pensionile jäämiseni koostas ta väiksemaid projekte ning kirjutas kohalikele erialaajakirjadele artikleid. Kuphaldti viimaseks suuremaks tööks jäi pensioniajal tehtud kõigi Berliini parkide ja aedade dendroloogiline uuring. Georg Kuphaldti haare oli väga lai ja tema kujundused hõlmasid suuri alasid. Ta pidas sammu ajastu valitseva stiiliga, mille järgi pargi perifeersed osad kujundati
Page 1 and 2:
Pargiterminite seletussõnaraamat s
Page 3 and 4:
Töö tellija: Keskkonnaamet Koosta
Page 5 and 6:
- termin tulnud antud võõrkeelses
Page 7 and 8:
aasamuru - A Pargiaasale pöetud te
Page 9 and 10:
aiandus - A Aktsentsed nulugrupid R
Page 11 and 12:
ansambel - A Hiiu-Suuremõisa mõis
Page 13 and 14:
autentne - A André Le Nôtre’i a
Page 15 and 16:
arokkaed - B Palmse park 1753. aast
Page 17 and 18:
oskett - B Bosketi sisse kujundatud
Page 19 and 20:
cabinet de verdure - C Clump Koordi
Page 21 and 22:
esiväljak - E Étoile - ringselt p
Page 23 and 24: fontään - F Vihula mõisapark. Va
Page 25 and 26: hekk - H Kuremaa mõisa pargi terra
Page 27 and 28: hoolduslõikus - H vahendite arvest
Page 29 and 30: Inglise park - I Stourheadi park se
Page 31 and 32: kaaristu - K Kiltsi mõisaansambli
Page 33 and 34: konteinerhaljastus - K Konteinerhal
Page 35 and 36: lillemuru - L Lilleparter Kadrioru
Page 37 and 38: maastikuhoolduskava - M Barclay de
Page 39 and 40: monumentaalmaastik - M Murusse pöe
Page 41 and 42: niidumuru - N Nišš Kose-Ravila m
Page 43 and 44: palmimaja - P Pandus Mooste mõisa
Page 45 and 46: parkmets - P Parterre de l’orange
Page 47 and 48: peenar - P Pergola Lätis Alūksne
Page 49 and 50: pomarium - P Postament Kostivere m
Page 51 and 52: puittaim - P Purskkaev Õisu mõisa
Page 53 and 54: aamistus - R Raamistutus Inglismaal
Page 55 and 56: idaistutus - R Rondeel Palmse mõis
Page 57 and 58: serpentiin - S Alatskivi Belvedere
Page 59 and 60: sõlmparter - S Sõlmparter. lllust
Page 61 and 62: teraapiline aed - T sooviti, valiti
Page 63 and 64: topiarius - T Lõikusviisi, mille p
Page 65 and 66: vaatekoridor - V Vaas Inju mõisa p
Page 67 and 68: villa - V Eestis hakati viljapuuaed
Page 69 and 70: väikevahend - V Vastseliina, Asu,
Page 71 and 72: elulood Ethel Brafmann EAM FK392Fb
Page 73: elulood Moritz Alexander Walter von
Page 77 and 78: elulood Eerik Lepp EABL Eerik Lepp
Page 79 and 80: elulood Arnold Matteus EAM FK2176Fd
Page 81 and 82: elulood Nicola Michetti Nicola (Nic
Page 83 and 84: elulood Aleksander Niine EAM FK255F
Page 85 and 86: elulood Valve Pormeister EAM FK1185
Page 87 and 88: elulood Nora Tammoja EAM FK6454F No
Page 89 and 90: elulood Friedrich Winkler Friedrich
Page 91 and 92: valik termineid Valik termineid ees
Page 93 and 94: valik termineid H haljak - square -
Page 95 and 96: valik termineid O obelisk - obelisk
Page 97 and 98: valik termineid tempel - temple - t
show all

PARGITERMINITE SELETUSSÕNARAAMAT - Keskkonnaamet

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?